”Mina olen teiega”
„Mina olen teiega”
„Jehoova käskjalg ütles . . . : „Mina olen teiega, ütleb Jehoova!”” (HAGGAI 1:13)
1. Millistele sündmustele viitas Jeesus kui prohvetlikele paralleelidele meie ajaga?
ME ELAME otsustaval ajal. Piibli prohvetikuulutuste täitumine tõendab, et alates aastast 1914 on kestnud „Issanda päev” (Ilmutuse 1:10). Ilmselt oled sa nende ennustustega kursis ja tead sedagi, et Jeesus võrdles „Inimese Poja päevi”, mil ta valitseb Kuningriigi väes, „Noa päevade” ja „Loti päevadega” (Luuka 17:26, 28). Seega näitab Piibel, et tegu on prohvetlike paralleelidega. Kuid me võime leida ajaloost veel ühe paralleeli, mis väärib lähemat uurimist.
2. Mida käskis Jehoova Haggail ja Sakarjal teha?
2 Vaadelgem, missugune olukord valitses heebrea prohvetite Haggai ja Sakarja päevil. Millise selge sõnumi edastavad nende kahe ustava prohveti sõnad Jehoova rahvale meie ajal? Haggai ja Sakarja olid Jehoova käskjalad ning nad läkitati juutide juurde, kes olid Babüloni vangipõlvest tagasi pöördunud. Nad said ülesande kinnitada iisraellastele, et Jumal toetab neid templi taas üles ehitamisel. (Haggai 1:13; Sakarja 4:8, 9.) Olgugi et Haggai ja Sakarja kirjutatud raamatud on lühikesed, on need osa Pühakirjast, mis on tervenisti „Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses” (2. Timoteosele 3:16).
Prohvetikuulutused, mis väärivad tähelepanu
3., 4. Miks peaksid Haggai ja Sakarja sõnumid meile huvi pakkuma?
3 Muidugi tulid Haggai ja Sakarja sõnumid kasuks nende päevil elanud juutidele ning nende prohvetikuulutused täitusid osaliselt juba tol ajal. Ent miks me võime kindlad olla, et need kaks raamatut väärivad tähelepanu ka tänapäeval? Selgust toob piiblikoht Heebrealastele 12:26–29. Apostel Paulus tsiteerib siin Haggai 2:6 sõnu, et Jumal ’paneb värisema taeva ja maa’. Selle lõpptulemusena ’paisatakse ümber kuningriikide aujärjed, kaotatakse paganate kuningriikide võim’ (Haggai 2:22).
4 Pärast Haggai sõnade tsiteerimist räägib Paulus, mis juhtub „paganate kuningriikidega”, ning tõstab esile selle kõikumatu Kuningriigi paremust, mille saavad võitud kristlased (Heebrealastele 12:28). Niisiis võime näha, et 1. sajandil m.a.j, kui Kiri heebrealastele kirjutati, seisis Haggai ja Sakarja prohvetikuulutuste suurem täitumine alles ees. Veel praegugi on maa peal võitud kristlasi, kes pärivad Messia Kuningriigi koos Jeesusega. Seega puudutavad Haggai ja Sakarja sõnumid ka meie aega.
5., 6. Milliste ajalooliste sündmuste taustal Haggai ja Sakarja prohvetina teenisid?
5 Esra raamat aitab meil mõista kõnealuste sündmuste ajaloolist tausta. Juudid, kes aastal 537 e.m.a Babüloni vangipõlvest tagasi tulid, ehitasid aastal 536 e.m.a maavalitseja Serubbaabeli ja ülempreester Joosua (ehk Jeesua) juhtimisel templile aluse (Esra 3:8–13; 5:1). Olgugi et selle üle oli põhjust suurt rõõmu tunda, lõid juudid peagi kartma. Esra 4:4 näitab, et neile avaldati vastupanu: „Maa rahvas tegi Juuda rahva käed lõdvaks ja hirmutas neid ehitamast.” Juutide vaenlased, eriti samaarlased, esitasid nende kohta valesüüdistusi. Samuti mõjutasid vastased Pärsia kuningat, nii et see templi ehitustööd ära keelas (Esra 4:10–21).
6 Templi ehitajate esialgne entusiasm vaibus. Juudid keskendusid omaenda huvidele. Kuid aastal 520 e.m.a, kui templi aluse rajamisest oli möödas 16 aastat, saatis Jehoova Haggai ja Sakarja rahvast ergutama, et nad ehitustöid jätkaksid (Haggai 1:1; Sakarja 1:1). Saanud Jumala sõnumitoojatelt innustust ja näinud selgeid tõendeid Jehoova toetusest, võtsidki juudid ehitamise uuesti käsile ning aastal 515 e.m.a sai tempel valmis (Esra 6:14, 15).
7. Mille poolest sarnaneb olukord meie ajal prohvetite Haggai ja Sakarja päevadega?
7 Kas sa tead, mis tähendus on sel kõigel meie jaoks? Meil tuleb teha tööd seoses „kuningriigi evangeeliumi” kuulutamisega (Matteuse 24:14). Sellele tööle hakati erilist rõhku panema pärast Esimest maailmasõda. Just nagu juudid vabastati vanal ajal sõnasõnalisest Babüloni vangistusest, niisamuti sai Jehoova nüüdisaja rahvas vabaks Suure Baabüloni, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi vangistusest. Võitud kristlased asusid usinalt kuulutama, õpetama ja inimesi õige jumalateenimisviisi juurde juhatama. Tänapäeval tehakse seda palju suuremas ulatuses ja võib-olla osaled selles sinagi. Nüüd on aeg teha seda Jumala antud tööd, sest praeguse kurja maailma lõpp läheneb. See töö peab jätkuma seni, kuni Jehoova „suure viletsuse” ajal maa peal toimuvasse sekkub (Matteuse 24:21). Siis kaotatakse kurjus ja õige kummardamine levib jõudsalt üle kogu maa.
8. Miks me võime kindlad olla, et meie tööl on Jumala toetus?
8 Nagu näitavad Haggai ja Sakarja prohvetikuulutused, võime olla kindlad Jehoova toetuses ja õnnistuses, kui osaleme selles töös kogu hingest. Kuigi Jumala teenijaid on püütud rõhuda või nende tegevust keelustada, pole ükski valitsus suutnud kuulutustöö edenemist peatada. Mõtle, millise kasvuga on Jehoova õnnistanud Kuningriigi tööd alates Esimesele maailmasõjale järgnenud aastakümnetest kuni meie ajani. Sellegipoolest on ikka veel palju teha.
9. Millisele vanal ajal tekkinud olukorrale me peaksime tähelepanu pöörama ja miks?
9 Mida sellist on meil Haggai ja Sakarja raamatutest õppida, mis ergutaks meid veelgi rohkem kuuletuma Jumala käsule teha kuulutus- ja õpetustööd? Pangem tähele, milliseid õppetunde võib neist kahest Piibli raamatust leida. Uurigem näiteks mõningaid üksikasju seoses templi ehitusega, mille taaskogutud juudid pidid lõpule viima. Nagu varem mainiti, jätsid Babülooniast Jeruusalemma tagasi pöördunud juudid templi ehitamise pooleli. Kui templi alus valmis sai, lasid nad end lõdvaks. Milline ekslik seisukoht neil tekkis? Ja mida on meil sellest õppida?
Vaja on õiget suhtumist
10. Milline ekslik seisukoht juutidel tekkis ja mis oli selle tagajärg?
10 Tagasi pöördunud juudid ütlesid: „Aeg ei ole veel tulnud” (Haggai 1:2). Kui nad templi ehitust alustasid, rajades aastal 536 e.m.a sellele aluse, siis nad ei öelnud, et „aeg ei ole veel tulnud”. Kuid õige pea lasid nad vaenulikel naabritel ja valitsuse seatud takistustel end mõjutada. Juudid hakkasid panema suuremat rõhku enda majadele ja oma mugavusele. Arvestades kontrasti, mis valitses nende endi peene puiduga vooderdatud majade ja poolelioleva templi vahel, küsis Jehoova: „Ons teil endil aeg istuda oma vooderdatud kodades, kui see koda on varemeis?” (Haggai 1:4).
11. Miks pidi Jehoova Haggai päevil elanud juutidele nõu andma?
11 Jah, juutide prioriteedid olid muutunud. Selle asemel et hoida esikohal Jehoova eesmärki tempel uuesti üles ehitada, keskendus Jumala rahvas hoopis iseendale ja oma elamutele. Töö Jumala koja juures jäi hooletusse. Jehoova õhutas juute ’panema tähele oma teguviisi’, nagu on kirjas Haggai 1:5. Ta käskis neil peatuda ja mõtiskleda selle üle, millega nad tegelevad, ning kaaluda, kuidas on neid mõjutanud see, et nad pole templi ehitamist oma elus esikohal hoidnud.
12., 13. Kuidas kirjeldab juutide olukorda Haggai 1:6 ja mida see salm tähendab?
12 Nagu sa arvata võid, ei avaldanud ebaõiged prioriteedid nende elule head mõju. Pane tähele Jumala seisukohta, mis on kirjas Haggai 1:6: „Te külvate palju, aga saate pisut; sööte, aga kõht ei saa täis; joote, aga janu ei kao [„joote küll, aga te ei saa joobnuks”, P 1938–40]; riietute, aga ei saa sooja; ja kes teenib palgalisena, teenib katkisesse kukrusse!”
13 Kuigi juudid elasid maal, mille Jumal oli neile andnud, ei saanud nad nii palju saaki, kui oleksid tahtnud. Jehoova ei õnnistanud neid, just nagu ta oli ette hoiatanud (5. Moosese 28:38–48). Ilma Jehoova toetuseta juudid küll külvasid seemet, aga lõikasid kasinasti ja neil polnud piisavalt toitu. Ilma Jumala õnnistuseta ei suutnud nad muretseda endale sooje riideid. Näis isegi, nagu oleks palgatööliste teenitud raha läinud katkisesse kukrusse, nii et neile ei jäänud kätte midagi. Kuid mida mõeldakse sõnadega „te joote küll, aga te ei saa joobnuks”? Kindlasti mitte seda, et purjujäämine oleks olnud tõend Jumala õnnistusest, sest Jumal mõistab joomarluse hukka (1. Saamueli 25:36; Õpetussõnad 23:29–35). Tegelikult kinnitavad need sõnad veel kord, et juutidel puudus Jumala õnnistus. Nad suutsid valmistada veini vaid niivõrd piiratud koguses, et sellest polekski võinud joobnuks jääda. Sellest ei piisanud isegi janu kustutamiseks, nagu eestikeelse Piibli 1988. aasta väljaanne ütleb: „[Te] joote, aga janu ei kao.”
14., 15. Millise õppetunni me leiame piiblisalmist Haggai 1:6?
14 Õppetund, mis me juutide hoiakut uurides saame, ei puuduta üksnes kodude kujundamist või kaunistamist. Juba kaua aega enne rahva vangi viimist oli prohvet Aamos noominud Iisraeli rikkaid nende „elevandiluust kodade” ja „elevandiluust voodite” pärast (Aamos 3:15; 6:4). Toredad majad ja uhke mööbel polnud kestva väärtusega. Kui vaenlased maa vallutasid, rüüstati see kõik. Ometi polnud paljud Jumala rahva liikmed ka aastaid hiljem, 70-aastase vangipõlve järel, sellest õppust võtnud. Kas meie võtame? Igaüks meist võiks endalt küsida: kui palju rõhku panen mina oma kodule ja selle kaunistamisele? Kas ma kavatsen omandada lisaharidust, et karjääri teha, ehkki see nõuaks mitme aasta jooksul märkimisväärselt palju aega ja tõrjuks niiviisi tähtsad vaimsed asjad mu elus tagaplaanile? (Luuka 12:20, 21; 1. Timoteosele 6:17–19.)
15 Haggai 1:6 sõnad peaksid avama meie silmad, et näha, kui väga me vajame oma elus Jumala õnnistust. Juutidel muiste õnnistus puudus ja see tõi neile kahju. Olenemata sellest, kas me elame materiaalses külluses või mitte, tooks Jehoova õnnistuse puudumine meile igal juhul vaimset kahju (Matteuse 25:34–40; 2. Korintlastele 9:8–12). Ent mil moel Jumal meid õnnistab?
Jehoova aitab meid oma vaimuga
16.–18. Milline tähendus oli kirjakohal Sakarja 4:6 vanal ajal?
16 Haggai kaasaegne prohvet Sakarja tõstis esile seda, mille kaudu Jehoova talle andunud juute motiveeris ja õnnistas. Täpselt samal moel õnnistab ta ka sind. Piibel ütleb: „Ei väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Jehoova!” (Sakarja 4:6). Võib-olla oled kuulnud seda salmi sageli tsiteeritavat, kuid mis tähendus oli neil sõnadel Haggai ja Sakarja päevil elanud juutidele? Ja mis tähendus on sel salmil meile?
17 Tuletagem meelde, kui suurepärast mõju avaldasid vanal ajal sõnad, mida Haggai ja Sakarja jumaliku inspiratsiooni all rääkisid. Nende ütluste mõjul ustavad juudid otsekui taaselustusid. Haggai alustas prohvetlikult rääkimist kuuendas kuus aastal 520 e.m.a. Sakarja hakkas prohvetlikult rääkima sama aasta kaheksandas kuus (Sakarja 1:1). Nagu näitab Haggai 2:18, läks sihikindel töö templi kallal uuesti lahti üheksandas kuus. Seega said juudid innustust tegutseda ja nad kuuletusid Jehoovale, olles kindlad tema toetuses. Sakarja 4:6 sõnad viitavadki Jumala toetusele.
18 Kui juudid aastal 537 e.m.a kodumaale naasid, puudus neil sõjavägi. Siiski Jehoova kaitses ning juhtis neid nende rännakul Babülooniast tagasi koju. Ja tema vaim suunas sündmuste käiku, kui nad varsti pärast seda templi ehitust alustasid. Ta tõotas, et kui nad uuesti kogu hingest tööle asuvad, toetab ta neid oma püha vaimuga.
19. Millise tugeva vastumõju võitis Jumala vaim?
19 Sakarjale kinnitati kaheksa järjestikuse nägemuse kaudu, et Jehoova on koos oma rahvaga ning templi ehitustööd viiakse ustavalt lõpule. Neljas nägemus, mis on kirjas 3. peatükis, näitab, et Saatan avaldas juutide pingutustele tempel valmis ehitada vastupanu (Sakarja 3:1, UM). Kahtlemata ei soovinud ta näha seda, et ülempreester Joosua uues templis rahva heaks taas teenistust alustaks. Kuigi Saatan seadis templi ehitustöödele takistusi, aitas Jehoova eeskätt oma vaimu kaudu need kõrvaldada ja andis juutidele jõudu tööd jätkata, kuni tempel valmis sai.
20. Kuidas aitas püha vaim juutidel Jumala tahet täita?
20 Juutidele paistis neile osutatav vastupanu mäekõrguse takistusena, sest valitsusametnikel oli läinud korda nende töö keelustada. Kuid Jehoova tõotas, et see näiline „mägi” kõrvaldatakse ja muudetakse „lagendikuks” (Sakarja 4:7). Nõnda see tõesti ka läks. Kuningas Dareios I (Daarjaves) laskis asja uurida ja leidis üles Kyrose määruse, millega juutidele oli antud voli tempel uuesti üles ehitada. Seepeale Dareios tühistas keelu ja andis juutidele õiguse kuninglikest tuludest raha saada, et aidata neil ehitustööde kulusid katta. Missugune hämmastav olukorra muutus! Kas Jehoova püha vaim aitas sellele kaasa? Päris kindlasti. Tempel sai valmis aastal 515 e.m.a, Dareios I kuuendal valitsusaastal. (Esra 6:1, 15.)
21. a) Kuidas raputas Jumal vanal ajal kõiki rahvaid ja kuidas „paganate rikkused” esile tulid? b) Kuidas täituvad need sõnad nüüdisajal?
21 Tekstis Haggai 2:5 tuletas prohvet juutidele meelde lepingut, mille Jumal oli sõlminud nendega Siinai mäe juures, kui „kogu mägi vabises kõvasti” (2. Moosese 19:18). Haggai ja Sakarja päevil soovis Jehoova korraldada midagi sarnast piltlikus mõttes, nagu salmid 6 ja 7 seda kujundlikus keeles kirjeldavad. Pärsia impeeriumi ootasid ees rahutud ajad, kuid töö templi juures pidi jätkuma, kuni koda on valmis. Selles kummardamiskojas pidid hakkama koos juutidega Jumalat ülistama ka mittejuudid – „kõigi paganate rikkused”. Ennustuse suurema täitumisena meie ajal on Jumal ’pannud värisema kõik paganad [’raputanud kõiki rahvaid’, UM]’ kristliku kuulutustöö kaudu ning „kõigi paganate rikkused” on asunud ühes võitute jäägiga Jumalat teenima. Võitud kristlased koos teiste lammastega on nüüdisaegse Jehoova koja toreduseks. Niisugused tõelised jumalateenijad ootavad usus seda aega, kui Jehoova paneb „värisema taeva ja maa” ühes teises mõttes. Siis ’paisatakse ümber kuningriikide aujärjed’ ja ’kaotatakse paganate kuningriikide võim’ (Haggai 2:22).
22. Mis on rahvaid raputanud, mis on hoolimata sellest toimunud ning mis seisab veel ees?
22 See meenutab meile põhjalikku pööret, mis on aset leidnud eri valdkondades, mida kujutavad „taevas ja maa, meri ja kuiv maa”. Esiteks on Kurat-Saatan ja tema deemonid heidetud taevast välja maa lähedusse (Ilmutuse 12:7–12). Lisaks sellele on võitute eestvõttel tehtav kuulutustöö kindlasti raputanud seda jumalatut maailma (Ilmutuse 11:18). Sellest hoolimata on kõigi rahvaste rikkustest koosnev suur rahvahulk vaimse Iisraeliga Jehoova teenimises ühinenud (Ilmutuse 7:9, 10). Üheskoos kuulutavad nad head sõnumit sellest, et varsti raputab Jumal rahvaid Harmagedoonis. See sündmus avab tee sellele, et õige jumalateenimisviis võiks kõikjal maa peal täiuse saavutada.
Kas sa mäletad?
• Mis ajal ja millistes oludes Haggai ja Sakarja teenisid?
• Mida õpetlikku leidsid sina Haggai ja Sakarja sõnumitest?
• Kuidas Sakarja 4:6 sõnad sind julgustavad?
[Küsimused]
[Pildid lk 20]
Haggai ja Sakarja raamatud kinnitavad, et Jumal toetab meid
[Pilt lk 23]
„Ons teil endil aeg istuda oma vooderdatud kodades, kui see koda on varemeis?”
[Pilt lk 24]
Jehoova rahvas teeb oma osa, et jõutaks „kõigi paganate rikkusteni”