„Olgu teie käed tugevad”

„Olgu teie käed tugevad, kes neil päevil kuulete neid sõnu prohvetite suust.” (SAKARJA 8:9)

1., 2. Miks väärivad Haggai ja Sakarja raamatud meie tähelepanu?

KUIGI Haggai ja Sakarja prohvetikuulutused pandi kirja umbes 2500 aastat tagasi, sisaldavad nad siiski olulisi õppetunde ka meie ajaks. Need kaks Piibli raamatut kätkevad endas enamat kui vaid ajalugu, sest „mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks” (Roomlastele 15:4). Nende raamatute lugemine paneb mõtlema olukordadele, mis on kujunenud alates aastast 1914, mil taevas rajati Kuningriik.

² Kui apostel Paulus mainis erinevaid sündmusi ja seiku vanaaja juutide elust, ütles ta: „See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud” (1. Korintlastele 10:11). Seega võime põhjendatult küsida: mida väärtuslikku on Haggai ja Sakarja raamatutest õppida tänapäeval?

3. Mis oli Haggai ja Sakarja tähelepanu keskmes?

³ Nagu märgiti eelmises artiklis, olid Haggai ja Sakarja prohvetikuulutused seotud selle ajaga, kui juudid pärast Babüloni vangipõlvest vabanemist neile Jumala poolt antud maale tagasi pöördusid. Need kaks prohvetit koondasid tähelepanu templi uuesti üles ehitamisele. Aastal 536 e.m.a rajasid juudid templile aluse. Üldiselt reageeris rahvas sellele „rõõmuga hõisates”, kui mitte arvestada mõningaid eakamaid juute, kes möödunut taga nutsid. Meie ajal on aga aset leidnud palju suurema tähtsusega sündmused. Kuidas nii? (Esra 3:3–13.)

4. Mis toimus peagi pärast Esimest maailmasõda?

⁴ Peagi pärast Esimest maailmasõda vabanesid Jehoova võitud teenijad Suure Baabüloni vangistusest. See sündmus oli oluline märk Jehoova toetusest. Enne seda näis, et religioonijuhid ja nende poliitilised partnerid on suutnud piibliuurijate avaliku kuulutus- ja õpetustöö peatada (Esra 4:8, 13, 21–24). Kuid Jehoova kõrvaldas kõik tõkked, mis takistasid Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise tööd. Alates aastast 1919 on Kuningriigi töö jõudsalt edenenud ja mitte miski pole suutnud seda pidurdada.

5., 6. Millisele olukorrale osutab Sakarja 4:7?

⁵ Me võime kindlad olla, et kuulutus- ja õpetustöö, mida sõnakuulelikud jumalateenijad praegusajal teevad, läheb Jehoova toetusel ikka edasi. Sakarja 4:7 ütleb: „Tema toob esile tippkivi hüüete saatel: „Ilus, see on ilus!”” Millele suurejoonelisele osutab see meie ajal?

⁶ Sakarja 4:7 osutab ajale, kui Suverään Jehoova õige kummardamine tema vaimse templi maises õues täiuse saavutab. See tempel on Jehoova korraldus, mille kaudu inimesed saavad Jeesus Kristuse lepitusohvri alusel tulla Jehoova ligi ja teda kummardada. On tõsi, et suur vaimne tempel on olnud olemas juba alates 1. sajandist m.a.j. Siiski saavutab õige jumalakummardamine selle maises õues täiuse alles tulevikus.  Praegu teenivad selle vaimse templi maises õues Jehoovat miljonid tema kummardajad. Jeesus Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal saavutavad nii nemad kui ka arvukas hulk ülesäratatuid täiuslikkuse. Tuhande aasta lõppedes jäävad puhastatud maale alles ainult tõelised jumalateenijad.

7. Mis roll on meie ajal Jeesusel õige kummardamise täiusse viimisel ja miks peaks see meid innustama?

⁷ Maavalitseja Serubbaabel ja ülempreester Joosua nägid aastal 515 e.m.a oma silmaga, kuidas tempel valmis sai. Sakarja 6:12, 13 ennustas, et Jeesusel on õige kummardamise täiusse viimisel sarnane roll: „Nõnda räägib vägede Jehoova ja ütleb: vaata, üks mees, nimega Võsu, võrsub oma pinnast ja ehitab üles Jehoova templi! ... temale saab osaks kuninglik au; ta istub ja valitseb Jehoova aujärjel; ja seal on preester [„ja peab preestriks olema”, P 1945] oma aujärjel.” Kui arvestada fakti, et Kuningriigi tööd vaimses templis toetab Jeesus, kes valitseb taevas kui Taaveti soost võrsunud kuningas, siis kas on üldse kedagi, kes võiks takistada selle töö edenemist? Kindlasti mitte! Kas ei innusta see meid teenistuses edasi liikuma ja mitte laskma igapäevamuredel end kõrvale juhtida?

Prioriteedid

8. Miks me peame tööd vaimses templis oma elus esikohal hoidma?

⁸ Et Jehoova meid toetaks ja õnnistaks, peame hoidma töö vaimses templis oma elus esikohal. Erinevalt juutidest, kes ütlesid, et „aeg ei ole veel tulnud”, ei taha me unustada, et elame „viimseil päevil” (Haggai 1:2; 2. Timoteosele 3:1). Jeesus ennustas, et tema ustavad järelkäijad kuulutavad head sõnumit Kuningriigist ja teevad inimesi jüngriteks. Me peame olema hoolikad, et me oma teenistuseesõigust unarusse ei jätaks. Kuulutus- ja õpetustöö, mis aastal 1919 pärast vastupanust tingitud ajutist seisakut uuesti lahti läks, ei ole veel lõpule viidud. Ometi võime olla kindlad, et ühel päeval saab see töö tehtud!

9., 10. Millest Jehoova õnnistus sõltub ja mida see meie jaoks tähendab?

⁹ Meid õnnistatakse – nii üksikisikute kui  rahvana – vastavalt sellele, kui sihikindlalt me selles töös osaleme. Pane tähele, millise kinnitava tõotuse Jehoova meile annab. Kohe, kui juudid asusid jälle kogu hingest Jumalat teenima ja hakkasid templi vundamendi juures uuesti sihikindlalt tööle, ütles Jehoova: „Sellest päevast alates ma annan õnnistuse!” (Haggai 2:19). Nad said taas tema soosingusse ning tundsid sellest rõõmu. Mõtle, milliseid õnnistusi Jumal neile tõotas: „Külv peab õnnestuma: viinapuu annab vilja, maa annab saaki, taevas annab kastet, ja selle kõik ma annan sellele rahva jäägile pärisosaks” (Sakarja 8:9–13).

¹⁰ Just nagu Jehoova andis vaimseid ja materiaalseid õnnistusi juutidele, õnnistab ta ka meid, kui me usinalt ja rõõmsa südamega tema antud tööd teeme. Tema õnnistuste hulka kuuluvad rahu isekeskis ning vaimne turvalisus, heaolu ja kasv. Kuid see, kas Jehoova meid ka edaspidi õnnistab, sõltub sellest, kas teeme vaimses templis tööd talle meelepärasel viisil.

11. Kuidas me võiksime end analüüsida?

¹¹ Nüüd on aeg ’panna tähele oma teguviisi’ (Haggai 1:5, 7). Meil tuleks võtta veidi aega, et analüüsida, mida me oma elus esmatähtsaks peame. Jehoova õnnistab meid tänapäeval sõltuvalt sellest, mil määral me tema nime ülistame ja tema vaimses templis tööd tehes edasi liigume. Võiksime endalt küsida: kas mu prioriteedid on muutunud? Kas mu innukus Jehoova, tema töö ja tõe suhtes on võrreldavad innukusega, mis mul oli siis, kui mind ristiti? Kas mugav elustiil köidab mind niivõrd, et mõjutab seda, kui palju tähelepanu ma pööran Jehoovale ja tema Kuningriigile? Kas inimesekartus – mure selle pärast, mida teised arvavad – hoiab mind mingil määral tagasi? (Ilmutuse 2:2–4.)

12. Millisest olukorrast juutide seas räägib Haggai 1:6, 9?

¹² Me ei taha, et Jumal hoiduks meid rikkalikult õnnistamast sel põhjusel, et oleme tema nime ülistamise töö hooletusse jätnud. Tuleta meelde, et kodumaale tagasi pöördunud juudid olid küll algul innukad, kuid varsti ’jooksid nad igaüks oma koja pärast’, nagu ütleb Haggai 1:9. Peagi hõivasid kogu nende tähelepanu vaid omaenda igapäevased vajadused ja eluviis. Selle tagajärjel nad ’said pisut’, neil nappis sööki, jooki ja sooje riideid (Haggai 1:6). Jehoova ei õnnistanud neid. Kas meil on sellest midagi õppida?

13., 14. Kuidas me saame Haggai 1:6, 9 leiduvat õppetundi ellu rakendada ja miks on tähtis seda teha?

¹³ Kas pole sa nõus, et kui soovime Jehoovalt kestvaid õnnistusi, ei tohiks me tegelda oma asjadega tema teenimise arvel? Meie tähelepanu võivad Jumala teenimiselt  kõrvale juhtida nii rikkuse tagaajamine, kiirelt rikastumise plaanid, ambitsioonikad kavatsused omandada lisaharidust, et selles maailmas karjääri teha, kui ka mitmesugused kursused, mille abil loodetakse ennast teostada.

¹⁴ Taoliste asjadega tegelemine ei pruugi olla iseenesest patt. Kuid kas pole sa veendunud, et igavese elu seisukohalt on need tegelikult „surnud teod”? (Heebrealastele 9:14.) Mis mõttes? Need on vaimses mõttes surnud, tühised ja viljatud. Kui inimese elu keerleb pidevalt selliste asjade ümber, võib see tuua kaasa vaimse surma. Nii juhtus mitmete võitud kristlastega apostlite päevil (Filiplastele 3:17–19). Nõnda on juhtunud ka mõnedega meie ajal. Võib-olla tead sinagi kedagi, kes on vähehaaval kristlikust tegevusest ja kogudusest kõrvale tõmbunud ega ilmuta enam vähimatki soovi Jehoovat teenida. Muidugi me loodame, et sellised inimesed pöörduvad Jehoova juurde tagasi, kuid fakt on see, et kui inimene on pidevalt hõivatud „surnud tegudega”, võib ta Jehoova soosingust ja õnnistusest ilma jääda. Tagajärjed on seega kurvad. Selline inimene kaotab ka rõõmu ja rahu, mis on Jumala vaimu vili. Ja mõtle, missugune kaotus on jääda võõraks südamliku kristliku vennaskonnaga. (Galaatlastele 1:6; 5:7, 13, 22–24.)

15. Kuidas näitab Haggai 2:14, et meil tuleb Jumala teenimisse tõsiselt suhtuda?

¹⁵ Et tegu on väga tõsise asjaga, näitab kirjakoht Haggai 2:14. Pangem tähele, kuidas vaatas Jehoova nende juutide peale, kes tema koja hooletusse jätsid ja selle asemel omaenda kodasid vooderdasid, olgu siis sõnasõnalises või ülekantud tähenduses. „Niisugune on see rahvas ja niisugune on see sugu mu palge ees, ütleb Jehoova, ja niisugune on kõik nende kätetöö ja see, mis nad seal ohverdavad: see on roojane!” Mis tahes ohvreid ükskõiksed juudid Jeruusalemma ajutisel altaril vormitäiteks ka ei toonud, olid need Jumalale vastuvõetamatud, niikaua kui rahvas suhtus õigesse kummardamisse hooletult (Esra 3:3).

Jumal toetab kindlasti

16. Milles võisid juudid Sakarja nägemuste põhjal kindlad olla?

¹⁶ Sakarjale antud kaheksa nägemuse kaudu kinnitas Jumal sõnakuulelikele juutidele, kes templit üles ehitasid, et ta toetab neid. Esimene nägemus kinnitas, et tempel saab valmis ning et Jeruusalemmal ja Juudal läheb senikaua hästi, kuni juudid kuulekalt ehitustöid jätkavad (Sakarja 1:8–17). Teine nägemus tõotas, et kõigile valitsustele, kes õigele jumalakummardamisele vastu seisavad, tuleb lõpp (Sakarja 2:1–4). Ülejäänud nägemused kinnitasid, et ehitustööd on Jumala kaitse all, et Jehoova vastvalminud kotta voolab paljudest rahvastest inimesi, et valitseb tõeline rahu ja julgeolek, et Jumala antud tööle seatud näiliselt ületamatud takistused kõrvaldatakse, kaotatakse kurjus ning et inglid juhatavad ja kaitsevad rahvast (Sakarja 2:9, 15; 3:10; 4:7; 5:6–11; 6:1–8). On päris selge, et kui Jumal tagas oma rahvale sellise toetuse, siis muutsid sõnakuulelikud juudid oma eluviisi ja keskendusid tööle, milleks Jumal oli nad vabastanud.

17. Mida tuleks meil endalt küsida, pidades silmas seda, mida Jumal on meile tõotanud?

 ¹⁷ Kuna me teame, et õigele jumalakummardamisele on tagatud kindel võit, peaks see meid ergutama tegudele ja ajendama tõsiselt Jehoova kummardamiskoja peale mõtlema. Küsi endalt: kui ma usun, et nüüd on aeg kuulutada head sõnumit Kuningriigist ja teha inimesi jüngriteks, siis kas mu eesmärgid ja elustiil on selle veendumusega kooskõlas? Kas ma võtan küllaldaselt aega, et Jumala prohvetlikku Sõna uurida, kas ma pean seda tähtsaks ja arutan neid teemasid nii usukaaslaste kui ka teiste inimestega?

18. Millistest tulevastest sündmustest räägib Sakarja 14. peatükk?

¹⁸ Sakarja viitas Suure Baabüloni hävitamisele, millele järgneb Harmagedooni sõda. Piibel ütleb: „Üks päev on, see on Jehoova teada, mil pole päeva ega ööd, vaid valgus on ka õhtuajal.” Kuigi Jehoova päev on pime ja sünge päev kõigile tema vaenlastele maa peal, on see Jehoova ustavatele teenijatele jätkuva valguse ja soosingu aeg. Sakarja kirjeldab ka seda, kuidas uues maailmas kõik Jehoova pühadust kuulutab. Õige kummardamine Jumala suures vaimses templis on siis ainuke jumalateenimisviis maa peal. (Sakarja 14:7, 16–19.) Jehoova toetus on tõesti kindel! Me saame olla tunnistajaks ennustatud sündmuste täitumisele ja näha, kuidas Jumal tõestab, et temal on õigus olla kõrgeim valitseja. Ees seisab tõepoolest ainulaadne Jehoova päev!

Kestvad õnnistused

19., 20. Kuidas piiblikoht Sakarja 14:8, 9 sind julgustab?

¹⁹ Jehoova ülemvõimu õiguspärasuse kinnitamise järel vangistatakse Saatan ja ta deemonid nii-öelda tegevusetuse sügavikku (Ilmutuse 20:1–3, 7). Seejärel saab inimkond Kristuse tuhandeaastase valitsuse jooksul tunda paljusid õnnistusi. Sakarja 14:8, 9 ütleb: „Sel päeval voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed: neist pooled Idamere poole ja pooled Läänemere poole; see sünnib suvel ja talvel! Ja Jehoova on kuningaks kogu maale! Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus!”

²⁰ „Elavad veed” ja „eluveejõgi” kujutavad Jehoova õnnistusi, mida ta inimkonnale igavese elu saamiseks jagab. Nende vete vool Messia Kuningriigist ei lakka. (Ilmutuse 22:1, 2.) Jehoova teenijatest suur rahvahulk, kes Harmagedooni üle elab, vabaneb Aadamalt päritud surma needuse alt. Isegi surnud tuuakse ülestõusmise kaudu ellu tagasi. Nõnda algab uus ajajärk, mil Jehoova valitseb üle kogu maa. Siis tunnustavad kõik inimesed maa peal, et Jehoova on universumi Suverään ning väärib ainsana kummardamist.

21. Mis peaks olema meie kindel otsus?

²¹ Arvestades kõike seda, mida Haggai ja Sakarja ette kuulutasid ning mis on täitunud, on meil kindlasti põhjust jätkata seda tööd, mille Jumal on meile tema vaimse templi maises õues teha andnud. Püüdkem siis kõik Kuningriigi huve oma elus esikohal hoida, kuni õige kummardamine täiuse saavutab. Sakarja 8:9 innustab: „Olgu teie käed tugevad, kes neil päevil kuulete neid sõnu prohvetite suust.”

Kas sa mäletad?

• Millise ajaloolise paralleeli tõttu on Haggai ja Sakarja raamatud tähtsad meile tänapäeval?

• Millise õppetunni annavad Haggai ja Sakarja prioriteetide kohta?

• Kuidas aitavad Haggai ja Sakarja raamatud meil kindlustundega tulevikku vaadata?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

Haggai ja Sakarja ergutasid juute kogu hingest töötama, et nad võiksid saada Jumala õnnistuse osaliseks

[Pildid lk 27]

Kas sina ’jooksed oma koja pärast’?

[Pilt lk 28]

Jehoova on tõotanud õnnistada ja ta on seda ka teinud