Takistuste ületamine Panamas

„PANAMA – sild, mis ühendab maailma.” Pool sajandit tagasi oli see Panama ühe populaarse raadiosaate motoks. Tänapäeval väljendab see moto aga paljude inimeste suhtumist sellesse riiki.

Kesk-Ameerikas asuv Panama on sillaks Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel. Sõnasõnaline Ameerika sild ühendab kuulsa Panama kanali mõlemaid kaldaid. See kanal on silmapaistev inseneriteaduse saavutus, mis läbib tervet riiki, ühendades sillana Atlandi ja Vaikset ookeani. Tänu kanalile on merelaevadel maailma eri paigust võimalik kõigest mõne tunniga läbida vahemaa, mille peale muidu kuluks päevi või nädalaid. Panama on tõepoolest oluliseks sillaks suurele osale maailmast.

Sild ja sulatusahi

Panamast on saanud mitmesuguse rahvusliku ja etnilise taustaga inimeste sulatusahi. Ühes paljude põlisrahvastega moodustavad  nad kireva elanikkonna, kes elab selle kauni maa igas osas. Kas on aga võimalik ületada sotsiaalseid, kultuurilisi, religioosseid ja keelelisi erinevusi ning saavutada mõtteühtsust ja ühiseid eesmärke, mis põhinevad Jumala Sõna kallihinnalistel tõdedel?

See on tõesti võimalik. Apostel Pauluse sõnad, mis on kirjas Efeslastele 2:17, 18, näitavad, et esimese sajandi kristlased – nii juudid kui mittejuudid – ületasid edukalt sarnased takistused tänu Kristuse lunastusohvrile, millel on ühendav vägi. Paulus kirjutas: „Tema [Jeesus] tuli ning kuulutas rahu teile, kes kaugel olite, ja rahu neile, kes lähedal olid, sest tema läbi on meil mõlemail ligipääs ühes Vaimus Isa juurde.”

Samamoodi kuulutavad Jehoova tunnistajad Panamas tänapäeval rahu üksikisikutele ja gruppidele, kes on pärit kaugetest kohtadest või on erineva usulise taustaga. Inimeste vahel, kes tulevad Jehoova ligi, valitseb meeldiv ühtsus. Tänu sellele on Panamas moodustatud kogudusi kuues keeles – hiina (Kantoni murre), hispaania, inglise keeles, panama viipekeeles ja kahes põliskeeles – guaimi ja kuna keeles. On julgustav teada saada, kuidas neid keeli kõnelevad inimesed on hakanud Jehoovat ühtselt kummardama.

Elu reservaadis

Ngobe rahvusrühm on Panama kaheksast põlisrahvast suurim. Ngobelasi on umbes 170 000, enamik neist elab avaral alal, mis hiljuti sai reservaadiks. Suure osa sellest alast moodustavad kaljused igihalja vihmametsaga kaetud mäed, kuhu saab minna peamiselt jalgsi, ja imekaunid rannaalad, kuhu pääseb meritsi. Asulad on sageli rajatud nii jõgede ümbrusesse, mis on mugavaks transpordikanaliks, kui ka piki rannaäärt. Paljud reservaadi elanikud teenivad oma kasinat elatist,  töötades mägedes asuvates kohviistandustes, kalastades või maad viljeledes. Paljud kuuluvad ristiusu kirikutesse. Leidub ka kohaliku religiooni Mama Tata toetajaid. Mõned pöörduvad kohalike sukias’te ehk šamaanide poole, et lasta end terveks teha, kui nad on haiged või kui tunnevad, et neid vaenavad kurjad vaimud. Valdav osa küll oskab hispaania keelt, kuid guaimi keelt mõistavad nad siiski paremini.

Jõutakse inimeste südameteni

Jehoova tunnistajad mõistavad, kui oluline on aidata inimestel õppida tõde tundma nõnda, et see ei puudutaks üksnes nende mõistust, vaid ka südant. Nii võib see ajendada inimest tegema oma elus vajalikke muudatusi, et viia oma elu kooskõlla Piibli põhimõtetega. Seepärast õppisid eripioneerid, kes määrati kaheksasse paika reservaadis, kohalike tunnistajate abiga guaimi keelt.

Selles piirkonnas on moodustatud 14 kogudust, mis näitab, et on oodata veel märkimisväärset kasvu. Näiteks paluti mõned aastad tagasi eripioneeridest abielupaaril Dimasel ja Giselal kolida väikesesse 40 kuulutajaga kogudusse Tobobe rannaäärses piirkonnas. Neil polnud lihtne harjuda sagedaste kanuuretkedega, et kuulutada alandlikele inimestele Atlandi ookeani ääres. Dimas ja Gisela kogesid, kuidas tüüne ookean võib ühtäkki muutuda surmavalt ohtlikuks. Sageli valutasid neil kanuusõidust käed ja selg, kuna nad pidid sõudma ühest külast teise. Kohaliku keele õppimine oli samuti keeruline. Nende ohvrid ja püsivus tasusid end aga ära, kui 2001. aastal viibis Kristuse surma mälestusõhtul 552 inimest.

Tobobest üle lahe asub Punta Escondida küla. Kui ilm võimaldas, sõudis selle küla väike grupp kuulutajaid üle lahe Tobobesse, et võtta osa koosolekutest; ning aruannetest ilmnes, et seal kandis võiks moodustada uue koguduse. Seda silmas pidades paluti Dimasel ja Giselal kolida Punta Escondidasse. Vähem kui kaks aastat hiljem oli sealsest grupist kasvanud välja 28 kuulutajaga tegus kogudus, iga nädal käis avalikku kõnet kuulamas keskmiselt 114 inimest. 2004. aastal olid uue koguduse liikmed ülirõõmsad, kui Kristuse surma mälestusõhtul viibis 458 inimest.

Kirjaoskamatute õpetamine

Paljusid siiraid inimesi, kes on kirjaoskamatud, on lugema ja kirjutama õppimine aidanud Jehoovaga lähedasemaks saada. Nii oli see ka noore naise Fermina puhul, kes on pärit reservaadi mägiselt alalt. Tunnistajatest misjonärid kohtasid eraldi asuvas paigas kuulutades Ferminat, kes kuulas suure huviga Kuningriigi sõnumit. Kui talle pakuti piibliuurimist, oli ta sellest huvitatud. Ent temaga uurida polnudki nii lihtne. Ta rääkis hispaania ja guaimi keelt, kuid oli kirjaoskamatu. Üks misjonäridest pakkus välja, et võib teda õpetada lugema ja  kirjutama brošüüri abil „Ole hoolas lugema ja kirjutama” („Apply Yourself to Reading and Writing”). *

Fermina oli väga tubli õpilane: valmistas hoolsalt õppetükid ette, tegi ära kõik kodused ülesanded ja harjutas usinalt kirjutamist. Aastaga edenes ta nii palju, et temaga sai hakata uurima brošüüri „Sa võid olla Jumala sõber!”. * Kui hakati pidama koosolekuid, võttis Fermina neist osa. Kuna ta pere oli vaene, oli tal väga raske saada kokku raha, et sõita koos lastega koosolekutele. Pioneerist õde, kes teadis Fermina olukorda, soovitas tal kaaluda, kas tal oleks võimalik hakata valmistama ja müüma ngobe naiste rahvarõivaid. Fermina järgis soovitust ja kuigi tal oli ka teisi kulutusi, hoidis ta sel viisil teenitud raha vaid koosolekutele sõiduks. Hiljem kolis ta perega teise paika, kus jätkab vaimsete edusammude tegemist. Fermina pereliikmed on õnnelikud selle üle, et nad õppisid lugema ja kirjutama, kuid mis veelgi tähtsam, et nad tunnevad nüüd Jehoovat.

Kurtide õpetamine

Panamas häbenevad paljud seda, kui nende peres on keegi kuulmispuudega. Sellise puudega inimestele ei võimaldata vahel mingit haridust. Suur osa kurtidest tunneb end eraldatuna ja kõrvale jäetuna, kuna nendega on raske suhelda.

Seepärast leidsid vennad, et tuleb midagi ette võtta, jõudmaks hea sõnumiga kuulmispuudega inimesteni. Saanud julgustust ringkonnaülevaatajalt, hakkas rühm innukaid pioneere ja kuulutajaid õppima panama viipekeelt. Nende ettevõtlikkusel olid head tulemused.

2001. aasta lõpupoole moodustati pealinnas Panamás viipekeelne grupp. Koosolekutel käis umbes 20 inimest. Kui vennad-õed selles keeles vilunumaks said, oli neil võimalik anda tunnistust paljudele, kes esimest korda „kuulsid” Piibli tõde oma keeles. Paljud tunnistajad, kellel on kuulmispuudega lapsi, hakkasid samuti nendest koosolekutest osa võtma ja avastasid, et nende lapsed saavad selles keeles Piibli õpetustest palju paremini aru ja on agaramad tõe suhtes. Mitmel juhul õppisid vanemad ära viipekeele ja said seeläbi oma lastega kergemini suhelda. Nii oli neil võimalik pakkuda lastele vaimset abi ja tugevdada peresidemeid. Seda ilmestab hästi Elsa ja tema tütre Iraida kogemus.

 Tunnistaja, kes kuulus viipekeelsesse gruppi, kuulis Iraidast. Ta külastas teda ja jättis talle brošüüri „Naudi elu maa peal igavesti!”. * Iraidale meeldis väga see, mida ta piltide kaudu uue maailma kohta teada sai. Brošüüri abil alustati piibliuurimist. Uurinud selle brošüüri läbi, jätkasid nad brošüüriga „Mida Jumal meilt nõuab?”. * Kui nad seda uurima hakkasid, pöördus Iraida abisaamiseks ema poole, et see aitaks tal uurimiseks valmistuda ning annaks lisaselgitusi.

Elsa seisis silmitsi kahe raskusega: kuna ta polnud Jehoova tunnistaja, ei tundnud ta Piiblit, samuti ei osanud ta viipekeelt. Talle oli öeldud, et ta ei peaks oma tütrega suheldes viiplema, vaid et tütar peab õppima rääkima. Seetõttu oli ema ja tütre vaheline suhtlemine piiratud. Elsat liigutas tütre abipalve ja ta küsis, kas üks tunnistaja võiks ka temaga uurida. Elsa ütleb: „Ma pöördusin selle palvega tunnistaja poole oma tütre pärast, kuna ma polnud eales varem näinud, et Iraida oleks millestki nii innustunud.” Elsa ühines uurimisega ja hakkas õppima viipekeelt. Ta võttis tütrega koosolemiseks enam aega ja nendevaheline suhtlemine paranes. Iraida hakkas rohkem valima, kellega ta seltsib, ning suhtlema koguduse liikmetega. Nüüd käivad ema ja tütar korrapäraselt kristlikel koosolekutel. Elsa lasi end hiljuti ristida ja peagi soovib seda teha ka Iraida. Elsa jutustab, et esimest korda õpib ta oma tütart tundma ja et nad võivad nüüd rääkida olulistest asjadest, mis on neile mõlemale kallid.

Viipekeelsest grupist sai 2003. aasta aprillis kogudus, kuhu kuulub nüüd 50 Kuningriigi kuulutajat ja koosolekutel käib veel lisaks sama palju inimesi. Enam kui kolmandik on kurdid. Viipekeelseid gruppe on moodustatud veel kolmes linnas väljaspool Panamá metropoli piirkonda. Kuigi viipekeelsel põllul on veel palju teha, on ületatud mitmeid takistusi, et aidata ausa südamega kurtidel õppida tundma oma armastavat Loojat Jehoova Jumalat.

Niisuguseid juhtumeid leiab aset kõikjal Panamas. Kuigi kurdid on pärit mitmesugustest kultuuridest, kõnelevad eri keeli ja on erineva taustaga, on paljud hakanud ühtselt kummardama ainsat tõelist Jumalat. Hoolimata eelmainitud väljakutsetest, mis valitsevad riigis, mida paljud peavad „sillaks, mis ühendab maailma”, on jõutud Jehoova Sõna tõega paljude inimesteni. (Efeslastele 4:4.)

[Allmärkused]

[Kaardid lk 8]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

KARIIBI MERI

PANAMA

Tobobe

VAIKNE OOKEAN

Panama kanal

[Pilt lk 8]

Kuna naised hoidmas gobelääni

[Pilt lk 9]

Misjonär kuulutamas ngobe naisele

[Pilt lk 10]

Ngobe tunnistajad istumas kanuusse, et sõita ühepäevasele erikokkutulekule

[Pildid lk 11]

Piibli tõde on jõudnud inimesteni Panamas, hoolimata kultuurilistest ja keelelistest erinevustest

[Pilt lk 12]

„Vahitorni” uurimine viipekeeles

[Pilt lk 12]

Elsa ja ta tütar Iraida tunnevad rõõmu sisukast mõttevahetusest

[Piltide allikaviited lk 8]

Laev ja kuna naised: © William Floyd Holdman/Index Stock Imagery; küla: © Timothy O’Keefe/Index Stock Imagery