Jehoova õpetab karjaseid karja eest hoolitsema

„Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus!” (ÕPETUSSÕNAD 2:6)

1., 2. Miks taotlevad ristitud mehed suuremat vastutust koguduses?

„MUL oli väga hea meel, kui mind kogudusevanemaks määrati,” sõnab seitse aastat ülevaatajana teeninud Nick. „Nägin selles eesõiguses head võimalust Jehoova teenimist laiendada. Tundsin kogu tema hoolitsuse eest tänuvõlga. Samuti soovisin olla koguduseliikmetele nii palju kui võimalik abiks, neid mingil moel toetada, nõnda nagu kogudusevanemad mindki olid toetanud.” Ent rõõmu kõrval oli tal ka muresid. „Kuna ma polnud veel kolmekümnenegi, kui mind ametisse määrati,” jätkab Nick, „kartsin, et mul jääb puudu koguduse tõhusaks karjatamiseks vajalikest oskustest – mõistmisest ja tarkusest.”

² Neil, keda Jehoova paneb oma karja eest hoolitsema, on palju põhjusi heameelt tunda. Jeesuse sõnu tsiteerides meenutas apostel Paulus Efesose kogudusevanematele üht põhjust: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35). Kui ristitud mehed teenivad kas teenistusabilise või kogudusevanemana, avab see neile lisavõimalusi teha midagi Jehoova ja koguduse heaks. Kogudusevanemate kõrval teevad tööd ka teenistusabilised. Samuti nemad täidavad mitmesuguseid aeganõudvaid, ent hädavajalikke ülesandeid. Selliseks väärtuslikuks teenistuseks annab neile vendadele ajendi armastus Jumala ja ligimese vastu (Markuse 12:30, 31).

3. Miks võib mõni hoiduda taotlemast eesõigusi koguduses?

³ Mida võiks öelda ristitud mehe kohta, kes hoidub taotlemast eesõigust olla teenistusabiline ja lõpuks kogudusevanem, sest ta tunneb end ebapädevana? Nagu Nick, võib ta karta, et tal puuduvad vajalikud oskused, et olla teenistuskõlblik karjane. Kas ka sina, kes sa oled ristitud vend, kuulud nende hulka, kes nõnda mõtlevad? Sellised kartused pole sugugi alusetud. Jehoova pärib ametissemääratud karjastelt aru selle kohta, kuidas nad karja kohtlevad. Jeesus ütles: „Kellele on palju antud, sellelt nõutakse palju; ja kelle hoolde on palju jäetud, sellelt päritakse veel rohkem!” (Luuka 12:48).

4. Kuidas aitab Jehoova neid, kelle ta paneb oma lammaste eest hoolitsema?

⁴ Kas Jehoova ootab neilt, kelle ta määrab teenistusabilise ja kogudusevanema ametisse, et nad seda lisakoormat vaid omal jõul kannaksid? Hoopiski mitte, ta annab neile praktilist abi, mitte et nad lihtsalt hakkama saaksid, vaid et nad selles ka edukad oleksid. Nagu eelmises artiklis juttu oli, annab Jehoova neile oma püha vaimu vilja, mis aitab neil lammaste eest hellalt hoolt kanda (Apostlite teod 20:28; Galaatlastele 5:22, 23). Lisaks annab Jehoova neile tarkust, tunnetust ja mõistust (Õpetussõnad 2:6). Mil viisil ta seda teeb? Vaadelgem kolme moodust, kuidas Jehoova õpetab inimesi, keda ta paneb oma lammaste eest hoolitsema.

Väljaõpe kogenud karjastelt

5. Miks olid Peetrus ja Johannes tõhusad karjased?

⁵ Kui apostlid Peetrus ja Johannes süneedriumi ees seisid, olid nad ilmalikust tarkusest  juhinduvate kohtunike silmis „kirjatundmatud ja õppimatud mehed”. Oskasid nad ju küll lugeda ja kirjutada, ent neil puudus juudiusul põhinev väljaõpe Pühade Kirjade uurimises. Sellele vaatamata olid Peetrus ja Johannes ning ka teised jüngrid osutunud tõhusateks õpetajateks, nii et paljudest, kes neid kuulsid, olid saanud usklikud. Kuidas olid neist lihtsatest meestest saanud nii harukordsed õpetajad? Peetrust ja Johannest kuulanud, tundsid kohtunikud ära, „et nad olid need, kes olid olnud Jeesusega” (Apostlite teod 4:1–4, 13). On tõsi, et nad olid saanud püha vaimu (Apostlite teod 1:8). Ent isegi neile vaimses mõttes pimedatele kohtunikele oli selge ka see, et neid mehi on välja õpetanud Jeesus. Olles apostlite juures maa peal, õpetas ta neile lisaks lambasarnaste inimeste kogumisele ka seda, kuidas neid karjatada, kui nad juba karja seas on (Matteuse 11:29; 20:24–28; 1. Peetruse 5:4).

6. Kuidas on Jeesus ja Paulus teiste väljaõpetamises eeskujuks?

⁶ Pärast ülesäratamist õpetas Jeesus edasi neid, kelle ta oli määranud karjasteks (Ilmutuse 1:1; 2:1–3:22). Näiteks valis ta isiklikult Pauluse välja ning juhendas tema õpetamist (Apostlite teod 22:6–10). Paulus pidas saadud väljaõpet kallihinnaliseks ning andis õpitu edasi teistele kogudusevanematele (Apostlite teod 20:17–35). Ta pühendas hulgaliselt aega ja energiat sellele, et Timoteosest saaks Jumala teenistuses „töötegija, kellel pole tarvis häbeneda” (2. Timoteosele 2:15). Neid kahte meest hakkas siduma tugev sõprus. Varem oli Paulus Timoteose kohta kirjutanud: „Nagu laps oma isaga, nõnda on ta minuga ühes töötanud evangeeliumi kasuks” (Filiplastele 2:22). Paulus ei püüdnud Timoteosest või kellestki teisest enda jüngrit teha. Selle asemel kutsus ta kaaskristlasi üles: „Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse” (1. Korintlastele 11:1).

7., 8. a) Millisest kogemusest ilmneb, et kogudusevanemad saavad Jeesust ja Paulust jäljendades häid tulemusi? b) Millal tuleks kogudusevanematel hakata tulevasi teenistusabilisi ja kogudusevanemaid välja õpetama?

⁷ Jeesust ja Paulust jäljendades on kogenud karjased valmis ristitud vendi välja õpetama ning see annab samuti häid tulemusi. Vaadelgem, kuidas on läinud Chadil. Ta on kasvanud üles usuliselt lahkmeelses peres, ent äsja määrati ta kogudusevanema ametisse. Chad ütleb: „Nende aastate jooksul on paljud vilunud kogudusevanemad aidanud mul vaimselt edeneda. Kuna mu isa oli uskmatu, kandsid need vanemad minu eest erilist hoolt ning said mulle otsekui vaimseteks isadeks. Nad pühendasid aega, et mind kuulutustööks välja õpetada, hiljem aga õpetas üks kogudusevanem mind välja mulle antud konkreetseid koguduseülesandeid täitma.”

⁸ Chadi kogemusest ilmneb, et arukad karjased hakkavad tulevasi teenistusabilisi ja kogudusevanemaid välja õpetama juba ammu enne seda, kui need on saanud piisavalt kõlblikuks neid kohustusi täitma. Miks see nii on? Sest Piibel nõuab, et nii teenistusabilised kui ka kogudusevanemad vastaksid kõrgetele kõlbelistele ja vaimsetele mõõdupuudele enne, kui nad teenistusse määratakse. Nad peavad olema ’enne läbi katsutud’ (1. Timoteosele 3:1–10).

9. Milline kohustus lasub küpsetel karjastel ja miks?

⁹ Selleks, et ristitud vendi võidaks läbi katsuda, on mõistlik neid kõigepealt ette valmistada. Toome näite: kui kooliõpilasel kästakse minna raskele eksamile, milleks õpetajad pole teda üldsegi ette valmistanud, siis kas see õpilane sooritab eksami? Ülimalt tõenäoliselt kukub ta läbi. Niisiis on vajalik ettevalmistus. Kuid kohusetundlikud õpetajad ei valmista õpilasi ette mitte ainult eksamit sooritama, vaid ka omandatud teadmisi rakendama. Samamoodi aitavad hoolsad kogudusevanemad arendada ristitud vendadel  ametissemääramiseks nõutavaid omadusi, andes neile konkreetset väljaõpet. Nad ei tee seda mitte ainult nõnda, et neid vendi võidaks määrata teenima, vaid ka nõnda, et nad on küllaldaselt võimelised karja eest hoolt kandma (2. Timoteosele 2:2). Muidugi mõista tuleb ristitud vendadel oma osa anda ning tublit tööd teha, et teenistusabilisele või kogudusevanemale esitatavatele nõuetele vastata (Tiitusele 1:5–9). Ent siiski võivad kogenud karjased kiirendada ametissepürgijate arengut, kui nad neid heal meelel välja õpetavad.

10., 11. Kuidas saavad karjased vendi edasisteks eesõigusteks ette valmistada?

¹⁰ Kuidas ikka saavad kogenud karjased teisi välja õpetada, et nad saaksid eesõiguse koguduse ülesandeid täita? Esmalt koguduse vendade vastu huvi üles näidates: osaledes koos nendega korrapäraselt põlluteenistuses ning aidates neil parandada oskust ’jagada tõesõna õieti’ (2. Timoteosele 2:15). Küpsed karjased räägivad nende vendadega teiste teenimisest tulenevatest rõõmudest ja sellest, millist rahulolu nad ise saavad vaimsete sihtide seadmisest ja saavutamisest. Ka annavad nad vennale lahkesti konkreetset nõu, kuidas saab paremini olla „karjale eeskujuks” (1. Peetruse 5:3, 5).

¹¹ Kui vend on juba määratud teenistusabilise ametisse, õpetavad targad karjased teda edasi. Aastakümneid kogudusevanem olnud Bruce ütleb: „Mulle meeldib äsja ametisse määratud teenistusabilisega maha istuda ning ustava ja mõistliku sulase avaldatud juhendeid üheskoos läbi vaadata. Samuti loeme läbi konkreetse ülesandega seotud juhtnöörid, seejärel aga tahan töötada temaga koos, kuni ta on oma kohustustega hästi kursis.” Kui teenistusabiline kogenumaks saab, võib teda ka karjasetööks ette valmistada. „Kui võtan teenistusabilise karjasekülastusele kaasa,” jätkab Bruce, „aitan tal valida välja konkreetseid kirjakohti, mis külastatavat inimest või peret ergutaksid ja tegudele ajendaksid. Selleks, et teenistusabilisest saaks pädev karjane, on tal väga oluline õppida kasutama Pühakirja nõnda, et see puudutaks südant.” (Heebrealastele 4:12; 5:14.)

12. Kuidas saavad kogenud karjased äsja ametisse määratud kogudusevanemaid välja õpetada?

¹² Ka äsja ametisse määratud karjastele tuleb edasine väljaõpe suuresti kasuks. Varemmainitud Nick sõnab: „Eriti oli mulle toeks kahelt vanemalt ülevaatajalt saadud väljaõpe. Tavaliselt oli neil vendadel teada, kuidas mingeid küsimusi käsitleda. Alati kuulasid nad mu kannatlikult ära ning kaalusid tõsiselt mu seisukohta ka siis, kui nad sellega nõus polnud. Nähes, kui alandlikul ja lugupidaval moel nad kohtlesid koguduse vendi ja õdesid, sain sellest palju õppida. Need vanemad toonitasid mulle, kui vajalik on probleeme lahates või julgustust jagades Piiblit oskuslikult käsitleda.”

Õpetatud Jumala Sõna abil

13. a) Mida vajab vend selleks, et olla tubli karjane? b) Miks ütles Jeesus: „Minu õpetus ei ole minu oma”?

¹³ Muidugi mõista sisaldab just Jumala Sõna Piibel karjasele vajalikke seadusi, põhimõtteid ja eeskujusid, et ta võiks olla „täielik ja kõigele heale tööle valmistunud” (2. Timoteosele 3:16, 17). Vennal võib küll olla hea ilmalik haridus, kuid tubli karjase teeb temast see, kuidas ta Pühakirja tunneb ning  seda selgitab. Mõelgem Jeesuse eeskujule. Ta oli kõige õpetatum, taiplikum ja targem vaimne karjane, kes kunagi maa peal elanud. Ometi ei tuginenud isegi tema Jehoova lambaid õpetades omaenese tarkusele. Ta ütles: „Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud.” Miks andis Jeesus au oma taevasele Isale? Ta selgitas: „Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust” (Johannese 7:16, 18).

14. Kuidas hoiduvad karjased endale austust taotlemast?

¹⁴ Ustavad karjased ei taotle endale austust. Nende nõuanded ja julgustus rajanevad Jumala Sõnal, mitte iseenese tarkusel. Nad mõistavad, et karjase ülesandeks on aidata lammastel võtta omaks „Kristuse meel”, mitte kogudusevanemate meel (1. Korintlastele 2:14–16). Mis juhtub näiteks siis, kui kogudusevanem, kes aitab abielupaaril abieluraskustest üle saada, tugineb nõu andes iseenda kogemustele, aga mitte Piibli põhimõtetele ja teabele, mille on avaldanud „ustav ja mõistlik sulane” (Matteuse 24:45)? Tema nõuanded võivad olla ülemäära mõjutatud kohalikest tavadest ning ta piiratud teadmistest. Mõningad tavad pole iseenesest mõista halvad, pealegi võib kogudusevanemal olla elukogemusi. Ent suurimat kasu saavad lambad sellest, kui karjased ergutavad neid võtma kuulda pigem Jeesuse häält ning Jehoova sõnu kui inimese mõtteid või kohapeal kinnistunud tavasid (Laul 12:7; Õpetussõnad 3:5, 6).

Väljaõpe „ustavalt ja mõistlikult sulaselt”

15. Mida käskis Jeesus „ustaval ja mõistlikul sulasel” teha ja mis on üks sulaseklassi edu põhjus?

¹⁵ Sellised karjased nagu apostlid Peetrus, Johannes ja Paulus kuulusid rühma, mida Jeesus iseloomustas kui „ustavat ja mõistlikku sulast”. See sulaseklass koosneb Jeesuse maapealsetest vaimuga võitud vendadest, kelle lootuseks on valitseda koos Kristusega taevas (Ilmutuse 5:9, 10). Selle maailmaajastu viimsetel päevadel on Kristuse veel maa peale jäänud vendade arv paratamatult kahanenud. Kuid töö, mida Jeesus käskis neil teha – kuulutada Kuningriigi head sõnumit, enne kui tuleb lõpp –, on võtnud praegu seniolematu ulatuse. Ja ikkagi on sulaseklass tähelepanuväärset edu saavutanud! Kuidas? Osaliselt seeläbi, et nad on õpetanud välja „teiste lammaste” hulka kuulujaid, et need oleksid neile kuulutus- ja õpetustööl abiks (Johannese 10:16; Matteuse 24:14; 25:40). Tänapäeval teeb see ustav rühm põhiosa tööst ära.

16. Kuidas sulaseklass ametissemääratud mehi välja õpetab?

 ¹⁶ Mil moel annab sulaseklass väljaõpet? Esimesel sajandil olid selle sulaseklassi esindajad volitatud koguduste ülevaatajaid välja õpetama ja ametisse määrama, need omakorda õpetasid koguduseliikmeid välja (1. Korintlastele 4:17). Sama kehtib tänapäeval. Juhtiv kogu – sulaseklassi esindav väike grupp võitud kogudusevanemaid – volitab oma esindajaid õpetama välja ja määrama ametisse teenistusabilisi ja kogudusevanemaid kümnetes tuhandetes kogudustes üle maailma. Lisaks korraldab juhtiv kogu harubürookomitee liikmetele, reisivatele ülevaatajatele, kogudusevanematele ja teenistusabilistele väljaõppekoole, et nad saaksid lammaste eest parimal viisil hoolt kanda. Peale selle antakse juhendeid kirjade, „Vahitorni” artiklite ning muude väljaannete, näiteks raamatu „Organiseeritud Jehoova tahte täitmiseks” kaudu. *

17. a) Kuidas on Jeesus sulaseklassi vastu usaldust üles näidanud? b) Kuidas näitavad vaimsed karjased, et neil on usaldus sulaseklassi vastu?

¹⁷ Jeesuse usaldus sulaseklassi vastu on sedavõrd suur, et ta on määranud selle „üle kogu oma vara” – üle kõigi oma vaimsete huvide maa peal (Matteuse 24:47). Ametissemääratud karjased näitavad, et ka neil on sulaseklassi vastu usaldus, kui nad rakendavad ellu juhendeid, mida nad juhtivalt kogult saavad. Kui karjased teisi välja õpetavad, kui nad lasevad end Jumala Sõnal õpetada ja kui nad rakendavad ellu väljaõpet, mida annab sulaseklass, edendavad nad tõepoolest karja seas ühtsust. Kui tänulikud me küll oleme, et Jehoova on õpetanud välja mehed, kes südamest hoolitsevad iga kristliku koguduse liikme eest!

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas küpsed vaimsed karjased teisi välja õpetavad?

• Miks ei tugine karjased õpetamisel omaenda mõtetele?

• Miks ja kuidas usaldavad karjased sulaseklassi?

[Küsimused]

[Pildid lk 24, 25]

Kristlikud kogudusevanemad õpetavad koguduse nooremaid mehi välja

[Pildid lk 26]

„Ustav ja mõistlik sulane” annab kogudusevanematele mitmekülgset väljaõpet