Karjased, kes on karjale eeskujuks
Karjased, kes on karjale eeskujuks
„Hoidke teile hoida antud Jumala karja ..., vabast tahtest ..., innust ..., olles karjale eeskujuks.” (1. PEETRUSE 5:2, 3)
1., 2. a) Millise eesõiguse andis Jeesus apostel Peetrusele ja miks võib öelda, et Jeesus ei usaldanud Peetrust ilmaasjata? b) Kuidas suhtub Jehoova ametissemääratud karjastesse?
VEIDI enne 33. aasta nelipüha oli Peetrus koos kuue teise jüngriga Galilea järve kaldal Jeesuse valmistatud hommikueinet söömas. Peetrusele, kes oli ülirõõmus, et Jeesus on elus, polnud see esimene kord teda pärast ülesäratamist näha. Kuid Peetruse hinges võis olla ka rahutus. Oli ta ju vaid mõni päev tagasi salanud inimeste ees seda, et ta Jeesust üleüldse tundnud on. (Luuka 22:55–60; 24:34; Johannese 18:25–27; 21:1–14.) Kas Jeesus noomis oma tegu kahetsevat Peetrust tema usupuuduse pärast? Ei. Ta hoopis andis Peetrusele eesõiguse toita ja hoida Jeesuse „tallekesi” (Johannese 21:15–17). Selle põhjal, mida Piibel esimese sajandi kristliku koguduse ajaloost räägib, võib näha, et Jeesus ei usaldanud Peetrust ilmaasjata. Koos teiste apostlite ja Jeruusalemma vanematega hoidis Peetrus tõepoolest kristlikku kogudust tol ränkade katsumuste ja kiire kasvu perioodil (Apostlite teod 1:15–26; 2:14; 15:6–9).
2 Tänapäeval on Jehoova määranud Jeesus Kristuse vahendusel vaimseteks karjasteks pädevaid mehi, et need juhiksid tema lambaid neil inimajaloo enneolematult rasketel aegadel (Efeslastele 4:11, 12; 2. Timoteosele 3:1). Kas need mehed on väärinud usaldust? Ülemaailmne rahumeelne kristlik vennaskond tõendab, et on jah. Tõsi küll, need karjased on ekslikud inimesed nagu Peetruski (Galaatlastele 2:11–14; Jakoobuse 3:2). Ja ikkagi on Jehoova usaldanud nende hoolde lambad, kelle „ta on omandanud iseenese [Poja] vere läbi” (Apostlite teod 20:28). Jehoova armastab sügavalt neid mehi ning peab neid „kahekordse austuse vääriliseks” (1. Timoteosele 5:17).
3. Kuidas säilitavad vaimsed karjased teenistusvalmi ja innuka vaimu?
3 Kuidas säilitavad karjased teenistusvalmi ja innuka vaimu, olles seeläbi karjale eeskujuks? Nagu Peetrus ja teised esimesel sajandil tegutsenud karjased, toetuvad nad Jumala pühale vaimule, mis annab neile kohustustekoorma kandmiseks vajalikku jõudu (2. Korintlastele 4:7). Samuti aitab püha vaim neil tuua esile vaimu vilja, milleks on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus (usk, UM), tasadus ja enesevalitsus (Galaatlastele 5:22, 23, P 1997). Vaadelgem mõningaid konkreetseid valdkondi, milles karjased saavad sellist vaimu vilja ilmutades olla eeskujuks, kui nad nende hoolde antud Jumala karja hoiavad.
Armastage nii karja kui igat üksikut lammast
4., 5. a) Kuidas osutavad Jehoova ja Jeesus karja vastu armastust? b) Mil kombel väljendub vaimsete karjaste armastus karja vastu?
4 Tähtsaim omadus, mida Jumala vaim esile kutsub, on armastus. Jehoova armastus karja kui terviku vastu ilmneb selles, et ta annab karjale külluslikult vaimset toitu (Jesaja 65:13, 14; Matteuse 24:45–47). Ent ta ei piirdu ainult karja toitmisega – ta on kiindunud igasse lambasse eraldi (1. Peetruse 5:6, 7). Ka Jeesus armastab karja. Ta on andnud oma hinge nende eest ning tunneb igat lammast isiklikult „nimepidi” (Johannese 10:3, 14–16).
5 Vaimsed karjased jäljendavad Jehoovat ja Jeesust. Nad osutavad armastust Jumala karja kui terviku vastu, olles kogudust „hoolsad õpetama”. Nende piiblilised kõned toidavad ja kaitsevad karja, sealjuures on nende usin töö selles vallas nähtav kõigile (1. Timoteosele 4:13, 16). Vähem nähtav on see, kui palju aega nad kulutavad koguduse aruandlusele, kirjavahetuse pidamisele ja kavade koostamisele ning paljude muude üksikasjade eest hoolitsemisele, tagamaks seda, et koguduse koosolekud ja muud ettevõtmised sünniksid „viisakalt ja korra järgi” (1. Korintlastele 14:40). Suur osa sellisest tööst jääb teistel märkamata ning võib pälvida vähe tunnustust. See on tõesti armastusest nähtud vaev (Galaatlastele 5:13).
6., 7. a) Millisel viisil võivad karjased lammastega tuttavamaks saada? b) Miks on mõnikord hea oma tundeid kogudusevanemaga jagada?
6 Armastavad kristlikud karjased püüavad osutada huvi iga koguduseliikme vastu individuaalselt (Filiplastele 2:4). Üks viis, kuidas karjased saavad iga üksiku lambaga tuttavamaks, on teha koos kuulutustööd. Jeesusel olid ta järelkäijad alatasa kaasas kuulutustööl, mille käigus ta kasutas ära võimalusi nende toetamiseks (Luuka 8:1). Üks kogenud kristlik karjane ütleb: „Mina leian, et parimaid mooduseid venna või õega tuttavaks saada ja teda toetada on teha üheskoos kuulutustööd.” Kui sul pole viimasel ajal olnud võimalust koos mõne kogudusevanemaga kuulutustööl käia, siis miks mitte püüda seda peatselt teha?
7 Armastus ajendas Jeesust võtma osa oma järelkäijate rõõmudest ja muredest. Kui tema 70 jüngrit naasid kord rõõmuga kuulutustööd tegemast, rõõmustus ka Jeesus (Luuka 10:17–21). Kuid nähes, kuidas on mõjunud Laatsaruse surm Maarjale ning ta pereliikmetele ja sõpradele, Jeesus nuttis (Johannese 11:33–35). Samuti tänapäeval pole hoolitsevad karjased lammastest tundeeluliselt kaugenenud. Armastus ajendab neid olema rõõmsad rõõmsatega ja nutma nutjatega (Roomlastele 12:15). Kui koged oma elus rõõmu või kurbust, siis võid oma tundeid vabalt kristlike karjastega jagada. Sinu rõõmust osasaamine on neile ergutuseks (Roomlastele 1:11, 12). Saades teada sinu katsumustest, on neil võimalik sind tugevdada ja lohutada (1. Tessalooniklastele 1:6; 3:1–3).
8., 9. a) Mil moel näitas üks kogudusevanem üles armastust oma naise vastu? b) Kui tähtis on karjasel osutada oma perekonna vastu armastust?
8 Eriti ilmekalt näitab karjase armastust karja vastu see, kuidas ta kohtleb oma perekonda (1. Timoteosele 3:1, 4). Juhul kui ta on abielus, on see, mil moel ta oma naist armastab ja austab, eeskujuks teistele abielumeestele (Efeslastele 5:25; 1. Peetruse 3:7). Vaadakem, mida ütleb selle kohta kristlik naine Linda. Tema mees oli koguduse ülevaataja üle 20 aasta, enne kui ta suri. Linda räägib: „Mu mees oli koguduse eest hoolitsemisega alati väga hõivatud. Kuid ta laskis mul tunda, et see on meie ühine ettevõtmine. Tihtilugu väljendas ta minu toetuse eest tänulikkust ning leidis võimalusi koos minuga mõnusalt aega veeta. Seetõttu tajusin ma, et mind armastatakse, ega olnud sellepärast kiivas, et ta nii palju aega koguduse teenimisele kulutab.”
9 Kui kristlikul karjasel on lapsi, on see, kuidas ta neid armastavalt korrale kutsub ja asjakohaselt kiidab, eeskujuks teistele lapsevanematele (Efeslastele 6:4). Tegelikult ongi see, kuidas ta oma perekonda armastab, pidevaks tõendiks selle kohta, et ta väärib usaldust, mida talle püha vaimu kaudu ametissemääramisega osutati (1. Timoteosele 3:4, 5).
Suheldes edendage rõõmu ja rahu
10. a) Mis võib mõjuda koguduse rõõmule ja rahule negatiivselt? b) Mis küsimus ähvardas rikkuda esimese sajandi koguduse rahu ning kuidas see asi lahendati?
10 Püha vaim võib kutsuda esile rõõmu ja rahu iga kristlase südames, vanematekogus ning koguduses tervikuna. Kuid avameelse suhtluse puudumine võib mõjuda rõõmule ja rahule negatiivselt. Muistsel ajal elanud Saalomon täheldas: „Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused” (Õpetussõnad 15:22). Seevastu lugupidav ja siiras suhtlemine edendab rõõmu ja rahu. Kui näiteks esimesel sajandil ähvardas koguduse rahu rikkuda ümberlõikamisküsimus, otsis Jeruusalemma juhtiv kogu pühalt vaimult juhatust. Lisaks said need vanemad väljendada selle asja kohta mitmesuguseid arvamusi. Pärast põhjalikku elavat arutelu jõudsid nad otsusele. Kui nad oma üksmeelse otsuse kogudustele edasi andsid, said vennad „rõõmsaks selle troostist” (Apostlite teod 15:6–23, 25, 31; 16:4, 5). Oli loodud soodus pinnas rõõmuks ja rahuks.
11. Kuidas saavad vanemad edendada koguduses rõõmu ja rahu?
11 Ka tänapäeval edendavad karjased koguduses rõõmu ja rahu, olles head suhtlejad. Juhul kui tekib koguduse rahu ohtu seadvaid probleeme, tulevad nad kokku ning väljendavad avameelselt oma arvamust. Nad kuulavad lugupidamisega kaaskarjaste mõtteavaldusi (Õpetussõnad 13:10; 18:13). Pärast seda, kui nad on palunud püha vaimu, tuginevad nad oma otsuste tegemisel Piibli põhimõtetele ning „ustava ja mõistliku sulase” avaldatud juhtnööridele (Matteuse 24:45–47; 1. Korintlastele 4:6). Kui vanematekogu on Pühakirjal põhineva otsuse langetanud, allub iga vanem püha vaimu juhtimisele seeläbi, et toetab seda otsust ka siis, kui tema enda arvamus enamusega ei ühti. Selline mõõdutunne edendab rõõmu ja rahu ning annab lammastele head eeskuju selles, kuidas käia ühes Jumalaga (Miika 6:8). Kas sinul on alandlikkust tegutseda vastavalt koguduse karjaste langetatud piiblilistele otsustele?
Olge pikameelsed ja lahked
12. Miks läks Jeesusel apostlitega suheldes tarvis pikameelsust ja lahkust?
12 Jeesus oli oma apostlitega suheldes hoolimata nende korduvatest eksimustest pikameelne ja lahke. Näiteks üritas Jeesus neile ikka ja jälle rõhutada vajadust olla alandlik (Matteuse 18:1–4; 20:25–27). Ometi tõusis isegi Jeesuse maise elu viimasel õhtul – vahetult pärast seda, kui ta oli andnud neile alandlikkuse õppetunni, pestes nende jalgu – nende seas „vaidlus ka selle kohta, keda neist tuleks arvata suuremaks” (Luuka 22:24; Johannese 13:1–5). Kas Jeesus hakkas apostlitega tõrelema? Ei, ta arutas seda küsimust nendega lahkel meelel, öeldes: „Kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib” (Luuka 22:27). Jeesuse pikameelsus ja lahkus – täiendatuna tema hea eeskujuga – suutis lõpuks jõuda apostlite südameni.
13., 14. Millal eriti tuleb karjastel lahkust osutada?
13 Vaimsel karjasel võib samuti olla tarvis anda kellelegi tema mingi puuduse pärast korduvalt nõu. Karjasel võib olla selle inimese pärast kannatus katkemas. Ent kui ta ’korratut noomides’ ei unusta omaenda puudusi, suudab ta jääda oma venna vastu pikameelseks ja lahkeks. Nõnda jäljendab ta Jeesust ja Jehoovat, kes ilmutavad neid omadusi kõigi kristlaste – ka karjaste – vastu (1. Tessalooniklastele 5:14; Jakoobuse 2:13).
14 Mõnikord tuleb karjastel anda tõsist nõu inimesele, kes on teinud rasket pattu. Kui see inimene ei kahetse oma tegu, tuleb karjastel patustaja kogudusest välja heita (1. Korintlastele 5:11–13). Ka sel juhul näitab see, kuidas nad seda isikut kohtlevad, et nad vihkavad pattu, mitte patustajat (Juuda 23). Tänu karjaste lahkele toimimisviisile võib eksinud lambal olla kergem viimaks karja juurde tagasi pöörduda (Luuka 15:11–24).
Usk ajendab headele tegudele
15. Mil moel jäljendavad karjased Jehoova headust ja mis ajendab neid seda tegema?
15 „Hea on Jehoova kõigile”, ka neile, kes ei hinda seda, mida ta nende heaks teeb (Laul 145:9; Matteuse 5:45). Jehoova headus nähtub eriti sellest, et ta läkitab oma rahva kuulutama „kuningriigi evangeeliumi” (Matteuse 24:14). Karjased kajastavad Jehoova headust, olles kuulutustöö eestvedajad. Mis on nende väsimatute jõupingutuste ajend? Kindel usk Jehoovasse ja tema tõotustesse (Roomlastele 10:10, 13, 14).
16. Kuidas saavad karjased teha head lammastele?
16 Lisaks sellele, et karjased teevad kuulutustööl olles „head kõikidele”, lasub neil ka kohustus teha head „kõige enam usukaaslastele” (Galaatlastele 6:10). Üheks mooduseks on võtta ette ergutavaid karjasekülastusi. „Mulle meeldib karjasekülastusi teha,” sõnab üks kogudusevanem. „Nende käigus saan ma vendi ja õdesid kiita nende jõupingutuste eest ning anda neile teada, et nende tublit tööd hinnatakse.” Mõnikord võivad karjased soovitada inimesele seda, kuidas ta saaks Jehoova teenimist parandada. Seejuures jäljendavad targad karjased apostel Paulust. Mõelgem sellele, mil moel ta pöördus Tessaloonika vendade poole. Ta ütles: „Me loodame teist Issandas, et te nüüd ja ka edaspidi teete, mida me käsime” (2. Tessalooniklastele 3:4). Sedalaadi usaldusväljendused virgutavad lambaid endast parimat andma ning neil on hõlpsam olla „sõnakuulelikud oma juhatajaile” (Heebrealastele 13:17). Miks mitte väljendada oma tänu, kui sinu juurde tehakse ergutav karjasekülastus?
Tasadus eeldab enesevalitsust
17. Millise õppetunni sai Peetrus Jeesuselt?
17 Jeesus jäi tasaseks ka siis, kui teda püüti provotseerida (Matteuse 11:29). Kui Jeesus reedeti ja kinni võeti, osutas ta tasadust ja suurt enesevalitsust. Peetrus haaras impulsiivselt mõõga, et kätte maksta. Ent Jeesus tuletas talle meelde: „Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?” (Matteuse 26:51–53; Johannese 18:10). See õppetund läks Peetrusele südamesse, nii et ta hiljem tuletas kristlastele meelde: „Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. ... ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud” (1. Peetruse 2:21–23, P 1997).
18., 19. a) Millal eriti tuleb karjastel ilmutada tasadust ja enesevalitsust? b) Milliseid küsimusi me hakkame järgnevalt käsitlema?
18 Selleks, et karjaste tegevus oleks tõhus, tuleb neil jääda tasaseks ka siis, kui neid koheldakse ülekohtuselt. Näiteks võib inimene, keda nad üritavad koguduses aidata, sellesse üldsegi mitte heatahtlikult suhtuda. Kui see abi vajav inimene on vaimselt haige või nõrk, võib ta nõuandeid kuuldes ’paisata sõnu otsekui mõõgapisteid’ (Õpetussõnad 12:18). Kuid nagu Jeesuski, ei vasta karjased sellele teravate sõnade või kättemaksuhimuliste tegudega. Selle asemel ilmutavad nad enesevalitsust ja jäävad ikka kaastundlikuks, mis võib osutuda abivajajale õnnistuseks (1. Peetruse 3:8, 9). Kas sa võtad kogudusevanemaid eeskujuks ning ilmutad nõuandeid saades tasadust ja enesevalitsust?
19 Kahtlemata hindavad Jehoova ja Jeesus kõrgelt nende tuhandete karjaste tublit tööd, kes heal meelel hoolitsevad üleilmse karja eest. Jehoova ja ta Poeg on sügavalt kiindunud ka tuhandetesse teenistusabilistesse, kes ’pühadele abiks olles’ toetavad kogudusevanemaid (Heebrealastele 6:10). Miks siis ebalevad mõningad ristitud vennad seda „üllast tööd” taotleda? (1. Timoteosele 3:1, P 1997.) Kuidas Jehoova neid, keda ta karjaseks määrab, välja õpetab? Neid küsimusi käsitleme järgnevas artiklis.
Kas mäletad?
• Mil viisil osutavad karjased karja vastu armastust?
• Kuidas saavad kõik koguduses rõõmu ja rahu edendada?
• Miks on karjased nõu andes pikameelsed ja lahked?
• Kuidas ilmutavad kogudusevanemad headust ja usku?
[Küsimused]
[Pilt lk 18]
Kogudusevanemaid ajendab kogudust teenima armastus
[Pildid lk 18]
Nad pühendavad ka oma perekonnale aega nii meelelahutuseks . . .
. . . kui kuulutustööks
[Pilt lk 20]
Hea suhtlemine kogudusevanemate vahel edendab koguduses rõõmu ja rahu