Esiletõstetud kohti Laulude esimesest raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Laulude esimesest raamatust
MILLISE pealkirjaga oleks kohane nimetada Piibli raamatut, mis koosneb peamiselt ülistuslauludest meie Loojale Jehoova Jumalale? Kindlasti on nimetus „Laulud” või „Psalmid” väga sobiv. See on Piibli suurim raamat ning sisaldab kauneid laule, mis jutustavad Jumala imelistest omadustest ja vägevatest tegudest, samuti on seal kirjas hulgaliselt prohvetikuulutusi. Paljud laulud väljendavad tundeid, mida nende kirjutajad on mitmesugustes raskustes tundnud. Laulude raamat pandi kirja umbes tuhande aasta jooksul – alates prohvet Moosese päevist kuni Babüloonia vangipõlve järgse ajani. Kirjutajateks olid Mooses, kuningas Taavet ja teised. Arvatakse, et lõpliku kuju andis sellele raamatule preester Esra.
Ammustest aegadest on Laulude raamat jaotatud viieks eraldi raamatuks või osaks: 1) Laulud 1–41, 2) Laulud 42–72, 3) Laulud 73–89, 4) Laulud 90–106 ja 5) Laulud 107–150. See artikkel käsitleb esimest laulude kogu. Kõik peale kolme laulu selles osas omistatakse muistse Iisraeli kuningale Taavetile. Laulude 1, 10 ja 33 koostajad pole teada.
„MU JUMAL ON MU KALJU”
Esimeses laulus öeldakse, et õnnelik on see inimene, kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest, teine laul aga käsitleb Kuningriigi teemat. * Laulude esimeses raamatus domineerivad palved. Näiteks Laulud 3–5, 7, 12, 13 ja 17 on abipalved Jumalale, et vabaneda vaenlaste käest. Laul 8 aga tõstab esile Jehoova suurust võrreldes väikese inimesega.
Taavet räägib Jehoovast kui oma rahva Kaitsjast, öeldes: „Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin” (Laul 18:3). Laulus 19 kiidetakse Jehoovat kui Loojat ja Seaduseandjat, Laulus 20 ülistatakse teda kui Päästjat ning Laulus 21 kui võitud Kuninga Päästjat. Laul 23 kujutab teda Suure Karjasena ning Laul 24 räägib temast kui aulisest Kuningast.
Vastused piiblilistele küsimustele:
2:1, 2 – Mida „tühja” rahvad mõtlevad? Inimvalitsused mõtlevad „tühja”, olles pidevalt mures oma võimu säilitamise pärast. Nende eesmärgid on tühised, sest need on paratamatult nurjumisele määratud. Millist edu saaksidki rahvusrühmad loota, kui nad võtavad seisukoha „Jehoova ja tema Võitu vastu”?
2:7 – Mis on „Jehoova otsus”? See viitab Kuningriigi lepingule, mille Jehoova on teinud oma kalli Poja Jeesus Kristusega (Luuka 22:28, 29).
2:12 – Mil moel saavad rahvaste valitsejad ’Pojale suud anda’? Piibli aegadel anti suud sõpruse ja ustavuse märgiks. Samuti tervitati suudlusega külalisi. See, et maa kuningatel kästakse Pojale suud anda, tähendab, et nad peavad ta Messias-Kuningana vastu võtma.
3:1 (algkeeles pealdis) – Mis on mitmetele lauludele lisatud pealdiste eesmärk? Mõnikord on pealdises märgitud laulu kirjutaja ja/või antakse infot olude kohta, milles laul koostati, nagu see on näiteks Laulu 3 puhul (salm 1). Samuti võidakse pealdises selgitada laulu eesmärki või kasutusviisi või anda juhiseid muusikaliseks ettekandeks (Laul 4:1; 5:1; 6:1).
3:2 – Mida tähendab lühike sõna „sela”? Üldiselt arvatakse, et see termin tähistab kohta, kus tuleb teha paus, et vaikselt mõtiskleda, ning katkestada kas laulmine või siis laulmine ja pillimäng. Pausi kasutati äsja väljendatud mõtete või tunnete rõhutamiseks. Seetõttu pole vajadust seda sõna ette lugeda.
11:3 – Mida mõeldakse „tõe alussammaste” maha kiskumisega? Mõeldud on alussambaid, millele inimühiskond toetub – õiglust, seadusi ja korda. Kui neis valdkondades valitseb segadus, tekivad ühiskonnas rahutused ning maad võtab ülekohus. Sellistes tingimustes peab õige inimene täielikult Jumala peale lootma (Laul 11:4–7).
21:4 – Mis tähendus on siin mainitud „kuldkroonil”? Pole öeldud, kas tegu oli sõnasõnalise krooniga või sümboliseeris see au, mida tõid Taavetile tema paljud võidud. Kuid prohvetlikult osutab see salm kuningakroonile, mille Jeesus sai Jehoovalt aastal 1914. Tõsiasi, et kroon on valmistatud kullast, tähendab, et tema valitsus on parim võimalik.
22:1, 2 – Miks võis Taavet tunda, et Jehoova on ta hüljanud? Vaenlased rõhusid Taavetit nii tugevalt, et ta lausus: „Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas” (Laul 22:15). Seepärast võis talle tunduda, et Jehoova on ta maha jätnud. Ka Jeesus tundis samamoodi, kui ta postile naelutati (Matteuse 27:46). Taaveti sõnades peegeldub inimlik reageering meeleheitlikule olukorrale. Siiski näitab Taaveti palve, mis on kirjas Laul 22:17–22, et ta polnud usku Jumalasse kaotanud.
Õpetus meile:
1:1. Meil tuleks vältida läbikäimist nendega, kes Jehoovat ei armasta (1. Korintlastele 15:33, P 1997).
1:2. Me ei tohiks lasta ühtki päeva mööduda, ilma et oleksime mõtisklenud vaimsete asjade üle (Matteuse 4:4).
4:5. Kui oleme „ärritunud” [4:4, UM] või vihastume, teeme targasti, kui talitseme oma keelt ega ütle midagi sellist, mida hiljem kahetseksime (Efeslastele 4:26).
4:6. Meie vaimsed ohvrid on „õiguse ohvrid” ainult siis, kui toome neid õige ajendiga ning kui meie käitumine vastab Jehoova nõuetele.
6:6. Mis võiks olla veel parem põhjus tahta jätkuvalt elada, kui soov kiita ja tänada Jehoovat! (Laul 115:17.)
9:13. Jehooval on meeles verevalamised ja ta karistab neid, kel lasub veresüü, ega unusta „hädaliste kisendamist”.
15:2, 3; 24:3–5. Tõelised jumalateenijad peavad rääkima tõtt ning hoiduma valet vandumast ja teisi laimamast.
15:4. Meil tuleks teha kõik, mis meie võimuses, et oma sõna pidada, isegi kui seda on väga raske teha, välja arvatud juhul, kui selgub, et oleme andnud pühakirjavastase tõotuse.
15:5. Jehoova teenijatena peaksime hoiduma raha valel viisil kasutamast.
17:14, 15. Need, „kes on maailmast”, pühenduvad sellele, et saavutada kõrge elatustase, muretseda omale järeltulijad ja jätta endast maha pärandus. Taaveti peamiseks elusihiks oli aga teha endale hea nimi Jumala ees, et ’näha tema palet’ ehk kogeda Jehoova heakskiitu. Kui Taavet ’ärkas’ ehk teadvustas endale Jehoova tõotusi, ’täitus [ta] tema palge paistusest’, see tähendab tundis rõõmu sellest, et Jehoova oli temaga. Kas ei peaks meiegi süda Taaveti sarnaselt rippuma vaimse vara küljes?
19:2–7. Kui juba kõne- ja mõtlemisvõimeta loomistöö austab Jehoovat, siis kui palju enam peaksime seda tegema meie, kes me suudame mõelda, kõnelda ja Jumalat kummardada! (Ilmutuse 4:11.)
19:8–12. Jehoova nõuded on meile kasuks.
19:13, 14. Meil tuleb vältida eksimusi ja ülbeid patte.
19:15. Me ei peaks pöörama tähelepanu üksnes oma tegudele, vaid ka sõnadele ja mõtetele.
„MINU LAITMATUSE PÄRAST SA PEAD MIND ÜLAL”
Selle rühma kahes esimeses laulus väljendab Taavet südamest tulevat soovi ja meelekindlust jääda Jumala ees laitmatuks. „Aga mina tahan käia laitmatuses,” kirjutab ta (Laul 26:11). Oma palves, milles ta palub andestust pattude eest, tunnistab ta: „Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-kondid mu päevasest oigamisest!” (Laul 32:3). Jehoova ustavatele teenijatele kinnitab Taavet: „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole!” (Laul 34:16).
Laulu 37 nõuanded olid kindlasti kasuks iisraellastele ning on seda ka meile, kes me elame selle maailma „viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1–5). Viidates prohvetlikult Jeesus Kristusele, ütleb Laul 40:8, 9: „Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud! Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses!” Selle laulude kogu viimane psalm on Taaveti abipalve Jehoovale vaevarohkeil aastail pärast seda, kui ta oli Batsebaga pattu teinud. Ta ütleb oma laulus: „Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal [„toetad mind”, UT 1989]” (Laul 41:13).
Vastused piiblilistele küsimustele:
26:6 – Kuidas me saame Taaveti sarnaselt piltlikus mõttes ümber altari käia? Altar sümboliseerib Jehoova tahet võtta vastu Jeesus Kristuse ohver inimkonna lunastamiseks (Heebrealastele 8:5; 10:5–10). Me käime Jehoova altari ümber, kui usume sellesse ohvrisse.
29:3–9 – Millele osutab Jehoova hääle võrdlemine kõuemürinaga, mis üle taeva veeredes aukartust tekitab? Lühidalt öeldes: Jehoova aukartustäratavale jõule.
33:6 – Mis on Jehoova suu „vaim” ehk „hingus” (P 1997)? See vaim on Jumala tegev jõud ehk püha vaim, mida ta kasutas taevaste ja maa loomisel (1. Moosese 1:1, 2). Seda nimetatakse tema suu vaimuks seetõttu, et ta võib läkitada selle välja otsekui jõuliselt välja puhutud hingeõhu ning teostada oma tahte isegi kauge vahemaa tagant.
35:19 – Mis tähendus oli Taaveti palvel, et tema vihkajad ärgu pilgutagu silmi? Silmapilgutamine võis viidata sellele, et Taaveti vaenlased saavad tunda rõõmu tema vastu suunatud kurjade plaanide kordaminekust. Taavet palus, et seda ei juhtuks.
Õpetus meile:
26:4. Me teeme targasti, kui hoidume suhtlemast Interneti jututubades selliste inimestega, kes varjavad oma tegelikku olemust, ja väldime läbikäimist nendega, kes koolis või töökohal meie vastu mingi tagamõttega sõbralikkust teesklevad. Samuti peame hoidma eemale ärataganejatest, kes võivad teeselda siirust, ning neist, kes elavad kaksikelu.
26:7, 12; 35:18; 40:10. Me peame kiitma Jehoovat avalikult kristlikel koosolekutel.
26:8; 27:4. Kas me tunneme kristlikest koosolekutest rõõmu?
26:11. Taaveti otsusele käia laitmatuses järgneb kohe palve lunastuse järele. Meiegi võime hoolimata ebatäiusest Jumala ees laitmatuks jääda.
29:10. See, et Jehoova istus „veeuputuse kohal” (UM), näitab, et tal on oma jõu üle täielik kontroll.
30:6. Jehoova peamine omadus on armastus, mitte viha.
32:9. Jehoova ei taha, et me oleksime nagu hobueeslid, keda tuleb valjaste või piitsaga kuulekaks teha. Vastupidi, ta soovib, et otsustaksime talle kuuletuda seetõttu, et mõistame tema tahet.
33:17–19. Päästet ei suuda tuua ükski inimeste üles ehitatud süsteem, ükskõik kui kindel see ka ei tunduks. Meil tuleb loota Jehoova ja tema Kuningriigi peale.
34:11. Tõeliselt julgustav kinnitus neile, kes panevad Kuningriigi huvid oma elus esikohale!
39:2, 3. Kui õelad püüavad saada meilt infot kaasusklike kohta, et neile kahju teha, siis teeme targasti, kui ’hoiame oma suud nagu päitsetega’ ja vaikime.
40:2, 3. Jehoovale lootmine võib aidata meil võidelda depressiooniga ning otsekui „õuduse august ja paksust porist” välja tulla.
40:6, 13. Meid ei rõhu maha ei õnnetused ega nõrkused, olgu meil neid kui tahes palju, kui me ei kaota silmist tõsiasja, et oleme saanud õnnistusi „rohkem kui jõuab ära lugeda”.
„Tänu olgu Jehoovale”
Laulude esimese raamatu 41 psalmi pakuvad meile suurt lohutust ja julgustust. Ükskõik kas meil on katsumusi või vaevab meid südametunnistus, annab see Jumala vägeva Sõna osa meile jõudu ja julgust juurde (Heebrealastele 4:12). Me leiame neist lauludest usaldusväärset juhatust. Meile kinnitatakse korduvalt, et mis tahes raskusi me ka ei kohtaks, Jehoova ei hülga meid.
Esimene laulude kogu lõpeb sõnadega: „Tänu olgu Jehoovale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Aamen ja aamen!” (Laul 41:14). Kas ei ajenda nende laulude lähem vaatlemine meidki Jehoovat ülistama ja tänama?
[Allmärkus]
[Väljavõte lk 19]
Kui juba elutu loodu toob Jehoovale austust, siis kui palju enam peaksime seda tegema meie!
[Pilt lk 17]
Esimesed 41 laulu on peamiselt Taaveti loodud
[Pilt lk 18]
Kas sa tead, milline laul räägib Jehoovast kui Karjasest?
[Pilt lk 20]
Ära lase ühtki päeva mööduda, ilma et oleksid mõtisklenud vaimsete asjade üle
[Pildi allikaviide lk 17]
Tähed: Courtesy United States Naval Observatory
[Pildi allikaviide lk 19]
Tähed lk 18 ja 19: Courtesy United States Naval Observatory
[Pildi allikaviide lk 20]
Tähed: Courtesy United States Naval Observatory