Kas sa oled valmistunud ellujäämiseks?
Kas sa oled valmistunud ellujäämiseks?
„Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.” (1. MOOSESE 7:1)
1. Kuidas hoolitses Jehoova Noa päevil ellujäämise eest?
NOA päevil laskis Jehoova „tulla veeuputuse jumalatute maailma peale”, kuid ta hoolitses ka ellujäämise eest (2. Peetruse 2:5). Tõeline Jumal andis Noale, mehele, kes oli õige, selged laevaehitamise juhendid, et elusolendid võiksid üleilmse veeuputuse üle elada (1. Moosese 6:14–16). Nagu kuulekalt Jehoova sulaselt oodata võikski, „Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi”. Me oleme tänapäeval elus osaliselt ka tänu Noa kuulekusele (1. Moosese 6:22).
2., 3. a) Kuidas Noa kaasaegsed tema tegevusele reageerisid? b) Millise lootusega sisenes Noa laeva?
2 Laeva ehitamine polnud üldsegi mitte kerge ülesanne. Üsna tõenäoliselt olid paljud inimesed Noa ja tema pere saavutuste pärast hämmingus. Ometi ei piisanud sellest nende veenmiseks, et pääste oleneb laevaminekust. Lõpuks sai Jumala kannatlikkus tolle kurja maailma suhtes otsa (1. Moosese 6:3; 1. Peetruse 3:20).
3 Kui Noa ja ta pere oli teinud juba aastakümneid visalt tööd, käskis Jehoova Noad: „Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.” Suhtudes Jehoova sõnasse usu ja lootusega, läks Noa laeva, „ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga”. Kaitsmaks oma teenijaid, sulges Jehoova ukse. Kui veeuputus maad tabas, osutus laev Jumala antud kindlaks kaitseks, mis tagas ellujäämise (1. Moosese 7:1, 7, 10, 16).
Noa päevade nüüdisaja paralleelid
4., 5. a) Millega võrdles Jeesus oma juuresoleku aega? b) Milliseid paralleele on Noa päevade ja meie aja vahel?
4 „Nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine” (Matteuse 24:37). Nende sõnadega viitas Jeesus sellele, et tema nähtamatu juuresoleku aeg sarnaneb Noa päevadega, ja nii on see ka olnud. Eriti alates aastast 1919 on kõigist rahvastest inimestele kuulutatud sarnast hoiatussõnumit, mida edastas ka Noa. Nende reageering on üldiselt olnud samasugune kui Noa päevade inimestel.
5 Veeuputuse vahendusel mõistis Jehoova kohut maailma üle, mis oli ’täis vägivalda’ (1. Moosese 6:13). See, et Noa oma perega selles vägivallatsemises ei osalenud, vaid tegeles rahumeelselt laeva ehitamisega, oli selge kõigile, kes neid nägid. Ka siin võime näha paralleeli meie päevadega. Praegugi võivad siirad inimesed näha „vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni” (Malakia 3:18). Erapooletud pealtvaatajad imetlevad Jehoova tunnistajate ausust, lahkust, rahumeelsust ja usinust, mis eristab Jumala rahvast maailmast üldiselt. Tunnistajad hoiavad eemale mis tahes vormis vägivallast ning lasevad end Jehoova vaimust juhtida. See ongi põhjus, miks nende keskel valitseb rahu ning nad püsivad õigel teel (Jesaja 60:17).
6., 7. a) Mida Noa päevade inimesed ei mõistnud ja kuidas sarnaneb see tänapäeva olukorraga? b) Millistest näidetest ilmneb, et üldiselt märgatakse Jehoova tunnistajate erinevust teistest?
6 Noa kaasaegsed ei mõistnud, et Jumal toetab Noad ning et Noa järgib Jumala juhtimist. Seepärast ei võtnud nad ta kuulutustegevust tõsiselt ega toiminud vastavalt tema hoiatussõnumile. Mida võib öelda tänapäeva kohta? Ehkki paljudele avaldab Jehoova tunnistajate töö ja käitumine muljet, ei võta valdav osa neist head sõnumit ja Piibli hoiatusi tõsiselt. Naabrid, tööandjad või sugulased võivad kiita tõsikristlaste toredaid omadusi, siis aga kurta: „Oh, kui nad ometi Jehoova tunnistajad poleks!” Neile inimestele jääb kahe silma vahele see, et sellised tunnistajate juures ilmnevad omadused nagu armastus, rahu, lahkus, headus, tasadus ja enesevalitsus tulenevad sellest, et neid juhib Jumala püha vaim (Galaatlastele 5:22–25, P 1997). See peaks lisama nende sõnumile usutavust.
7 Näiteks Venemaal olid Jehoova tunnistajad kuningriigisaali ehitamas. Mees, kes oli peatunud, et ühe töölisega juttu ajada, märkis: „Milline seninägematu ehituspaik – mitte keegi ei suitseta, vannu ega ole purjus! Ega sina ometi Jehoova tunnistaja pole?” Tööline küsis talt: „Kas sa usuksid mind, kui ma ütleksin ei?” „Ega usuks küll,” tuli mehelt kiire vastus. Ühes teises Venemaa linnas avaldas linnapeale sügavat muljet pilt, kuidas tunnistajad oma uut kuningriigisaali ehitavad. Ta lausus, et kuigi ta oli varem kõiki usulisi rühmitusi ühesuguseks pidanud, on ta pärast selle nägemist, kui südamest ja isetult Jehoova tunnistajad tegutsevad, oma arvamust muutnud. Need on vaid paar näidet selle kohta, kuidas Jehoova rahvas erineb neist, kes ei pea kinni Piibli mõõdupuudest.
8. Millest oleneb see, kas me elame üle selle kurja maailma lõpu?
8 Veeuputuses hävinenud „muistse maailma” lõpuperioodil tegutses Noa ustava „õigusekuulutajana” (2. Peetruse 2:5). Nüüd, praeguse maailma viimsetel päevadel, on Jehoova rahvas tegemas teatavaks tema õigusnorme ning kuulutamas rõõmusõnumit võimalusest pääseda elusana uude maailma (2. Peetruse 3:9–13). Nii nagu Noa ja tema jumalakartlik pere jäi laevas ellu, oleneb tänapäeval üksikisikute ellujäämine nende usust ja ustavast püsimisest Jehoova kõikehaarava organisatsiooni maises osas.
Ellujäämine eeldab usku
9., 10. Miks on oluline usk, kui tahame Saatana maailma lõpu üle elada?
9 Mida peab inimene tegema, et jääda ellu eelseisvas hävingus, mis tabab seda Saatana võimuses olevat maailma? (1. Johannese 5:19.) Kõigepealt peab ta mõistma, et vaja on leida kaitset. Seejärel tuleb tal selle kaitse varju minna. Noa päevade inimesed tegid oma tavapäraseid igapäevatoimetusi edasi ega tundnud mingit vajadust otsida kaitset eelseisva katastroofi eest. Neil puudus usk Jumalasse.
10 Seevastu Noa oma perega mõistis vajadust leida kaitset ja saada päästetud. Samuti uskusid nad universumi Suverääni Jehoova Jumalat. „Ilma usuta on võimatu olla [Jehoovale] meelepärane,” kirjutab apostel Paulus, „sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” Paulus lisab: „Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis hukka maailma ning sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust” (Heebrealastele 11:6, 7).
11. Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova on pakkunud kaitset minevikus?
11 Selleks, et praeguse kurja maailma lõpp üle elada, peame tegema enamat, kui vaid uskuma, et sellele häving tuleb. Meil peab olema usk, et näha Jumala antud kaitseabinõusid ellujäämiseks ning neist täiel määral kasu saada. Muidugi mõista peab meil olema usk Jumala Poja Jeesus Kristuse lunastusohvrisse (Johannese 3:16, 36). Ent me ei tohiks unustada seda, et veeuputuse elasid üle vaid need, kes tõepoolest Noa laevas olid. Samuti muistse Iisraeli pelgulinnad pakkusid mittetahtlikule tapjale kaitset vaid siis, kui ta sellisesse linna põgenes ning kuni ülempreestri surmani sellesse ka jäi (4. Moosese 35:11–32). Kui Moosese päevil tabas Egiptust kümnes nuhtlus, said Egiptuse esmasündinud surma, kuid iisraellaste esmasündinud jäid ellu. Miks? Jehoova oli andnud Moosesele juhtnöörid: „Nad [iisraellased] võtku verd ning võidku ukse mõlemaid piitjalgu ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad. ... Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest” (2. Moosese 12:7, 22). Kes iisraellaste esmasündinutest oleks söandanud neid Jumala antud juhtnööre ignoreerida ning väljuda kojast, mille mõlemad piitjalad ja pealispuud olid vere pealemäärimise teel märgistatud?
12. Mida peaks igaüks meist endalt küsima ja miks?
12 Seepärast on põhjust hoolega läbi mõelda, milline on meie igaühe olukord. Kas me tegelikult viibime Jehoova vaimse kaitsekorralduse all? Suure viletsuse puhkedes voolavad neil, kes sellist kaitset on otsinud, silmist rõõmu- ja tänupisarad. Teised aga valavad vaid kurbuse ja kahjutunde pisaraid.
Meid valmistavad ette järkjärgulised muudatused
13. a) Mis on olnud organisatsiooniliste muudatuste eesmärk? b) Selgita mõningaid järk-järgult tehtud muudatusi.
13 Jehoova on oma organisatsiooni maises osas viinud järk-järgult läbi muudatusi. Tänu nendele on meile tema poolt loodud vaimne turvapaik muutunud kaunimaks, kindlamaks ja tugevamaks. Alates 1870. aastatest kuni aastani 1932 määrati kogudusevanemad ja nende abilised ametisse koguduseliikmete hulgas korraldatud hääletuste teel. Aastal 1932 hakkas valitavaid kogudusevanemaid asendama koguduse valitav teenistuskomitee, kes pidi abistama ametissemääratud teenistusjuhatajat. 1938. aastal otsustati hakata kõiki koguduse sulaseid teokraatlikul viisil ametisse määrama. Alates aastast 1972 tehakse Jehoova tunnistajate juhtiva kogu järelevaatusel soovituskirjad ning kui need on kinnitatud, läkitatakse kogudustele kirjad, milles teatatakse ülevaatajate ja teenistusabiliste teokraatlikul viisil ametisse määramisest. Aastate jooksul on juhtiva kogu töökoormus suurenenud, mistõttu on selle töö hõlbustamiseks võetud ette muudatusi.
14. Milline väljaõppeprogramm algatati aastal 1959?
14 Kirjakoha Laul 45:17 põhjaliku vaagimise tulemuseks oli jätkuva väljaõppeprogrammi algatamine aastal 1950. Selles salmis on kirjas: „Su isade asemele astuvad su pojad, sa sead nad vürstideks kogu maal!” Kogudusevanemaid, kes on nüüdisajal koguduse eesotsas, valmistatakse ette praeguste ja Harmagedooni-järgsete teokraatlike kohustuste täitmiseks (Ilmutuse 16:14, 16). Aastal 1959 alustas tegevust Kuningriigi teenistuskool. Tol ajal korraldati kuuajaline õppekursus eeskätt koguduse sulastele, nagu juhtivaid ülevaatajaid tookord kutsuti. Praegu jagab see kool õpetust kõigile ülevaatajatele ja teenistusabilistele. Need vennad omakorda juhatavad oma kogudustes Jehoova tunnistajate väljaõpet. Seeläbi osutatakse vaimset abi kõigile, nii et nad oleksid võimelised Kuningriigi hea sõnumi kuulutajatena tõhusamalt kuulutustööd tegema (Markuse 13:10).
15. Millisel kahel viisil hoitakse alal kristliku koguduse puhtust?
15 Kristliku koguduse liikmeks saada soovijad peavad vastama teatud nõuetele. Nüüdisaja pilkajatele selleks loomulikult luba ei anta, nii nagu ka Noa laev jäi selliste ees suletuks (2. Peetruse 3:3–7). Eriti just alates aastast 1952 on Jehoova tunnistajate seas leidnud järjest enam toetust koguduse kaitseks ette võetud samm mittekahetsevad patustajad kogudusest välja heita. Muidugi mõista osutatakse tõsiselt kahetsevatele üleastunutele armastavalt abi, et nad saaksid oma ’teerajad õgvendada’ (Heebrealastele 12:12, 13; Õpetussõnad 28:13; Galaatlastele 6:1).
16. Milline on Jehoova rahva vaimne seisund?
16 Jehoova rahva vaimne õitseng pole ei ootamatu ega juhuslik. Jehoova on öelnud oma prohveti Jesaja vahendusel: „Vaata, minu sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie häbenete! Vaata, minu sulased hõiskavad südamerõõmust, aga teie kisendate südamevalust ja ulute meeleheitest!” (Jesaja 65:13, 14). Jehoova varustab meid ka edaspidi külluslikult ajakohase ja tervisliku vaimse roaga, mis hoiab meie vaimsuse tugeva (Matteuse 24:45).
Valmistugem ellujäämiseks
17. Mis aitab meil ellujäämiseks valmistuda?
17 Nüüd, nagu ei kunagi varem, on õige aeg „üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele”, samuti „ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist” (Heebrealastele 10:23–25, P 1997). Kui oleme tihedalt seotud ühega Jehoova tunnistajate enam kui 98 000 kogudusest ja püsime tegusana, valmistame end ette ellujäämiseks. Kui püüame arendada endas uut loomust ning üritame ihu ja hingega aidata teistel tutvuda Jehoova päästekorraldusega, on meil kaasusklike toetus (Efeslastele 4:22–24, P 1997; Koloslastele 3:9, 10; 1. Timoteosele 4:16).
18. Miks oled sa jõudnud kindlale otsusele püsida kristliku koguduse ligi?
18 Saatan ja tema kuri maailm ihkaksid väga meelitada meid eemale kristlikust kogudusest. Kuid meie võime sellesse püsima jääda ning praeguse kurja maailma lõpu üle elada. Ajendagu armastus Jehoova vastu ja tänumeel tema armastava abi eest meid veelgi otsusekindlamalt nurjama Saatana püüdeid. Kui mõtleme meile osaks saavatele õnnistustele praegusel ajal, tugevdab see meie kindlameelsust. Mõningaid neist õnnistustest käsitletakse järgnevas artiklis.
Mida vastad sina?
• Millised paralleelid on meie ajal Noa päevadega?
• Milline omadus on ellujäämiseks oluline?
• Millised järkjärgulised muudatused on tugevdanud meile Jehoova poolt loodud vaimset turvapaika?
• Kuidas igaüks meist saab valmistuda ellujäämiseks?
[Küsimused]
[Pilt lk 22]
Noa kaasaegsed ei võtnud teda tõsiselt
[Pilt lk 23]
Jumala hoiatussõnumitesse tasub suhtuda tõsiselt
[Pilt lk 24]
Milline on Kuningriigi teenistuskooli eesmärk?
[Pilt lk 25]
Nüüd on aeg püsida kristliku koguduse ligi