Rõõmud, mida toob elamine laitmatuses

„See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu.” (ÕPETUSSÕNAD 10:22, UM)

1., 2. Miks tuleks hoiduda liigselt keskendumast tulevikule?

„LIIGNE keskendumine tulevikule ... ei lase meil näha seda, mida pakub olevik,” on üks ameerika filosoof täheldanud. Seda võib märgata laste juures, kes on niivõrd keskendunud täiskasvanuea privileegide taotlemisele, et neil lapsepõlverõõmud märkamata jäävad, kuni on juba liiga hilja.

² Mõnikord võib ka Jehoova teenijaid selline mõtteviis vallata. Mõelgem võimalikule olukorrale. Me igatseme aega, mil täitub Jumala tõotus muuta maa paradiisiks. Me ootame pikisilmi elu, kust puuduvad haigused, vanadus, valu ja kannatused. Ehkki on igati hea elada kõige selle ootuses, siis mis võiks aga juhtuda, kui oleme sedavõrd keskendunud tulevastele füüsilistele õnnistustele, et meile jäävad märkamata praegusaja vaimsed õnnistused? Sellest oleks tuline kahju! Me võiksime kergesti julguse kaotada ning lootuste täidemineku edasilükkumise tõttu tajuda, kuidas „pikk ootus teeb südame haigeks” (Õpetussõnad 13:12). Eluprobleemide ja -raskuste tõttu võime sattuda rusutuse või enesehaletsuse lõksu. Selle asemel et ebasoodsate olukordadega võidelda, võime omandada kaebleva hoiaku. Kõigest sellest on võimalik hoiduda, kui mõtleme tänumeeles meie praegustele õnnistustele.

3. Millele me keskendame selles artiklis tähelepanu?

³ „See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu,” ütleb Õpetussõnad 10:22 (UM). Kas pole nüüdisaja Jehoova teenijate  vaimne õitsenguolukord õnnistus, mille üle rõõmu tunda? Vaadelgem mõningaid meie vaimse õitsengu tahke ja mõelgem, mida need meile isiklikult tähendavad. Kui võtame aega selle üle mõtisklemiseks, kui heldelt on Jehoova kallanud õnnistusi ’õigele, kes elab oma laitmatuses’, annab see meile uut meelekindlust teenida ka edaspidi taevast Isa rõõmuga (Õpetussõnad 20:7, UM).

Õnnistused, mis rikastavad meie elu praegu

4., 5. Millist Piibli õpetust sa eriti hindad ja miks?

⁴ Meil on õige arusaam Piibli õpetustest. Üldiselt väidavad ristiusukiriku usundid, et nad usuvad Piiblit. Ent nad pole selle õpetustes ühel meelel. Isegi sama usurühmituse liikmed on tihtilugu eri arusaamadel selles suhtes, mida Pühakiri tegelikult õpetab. Kuidas küll nende olukord erineb Jehoova teenijate omast! Olenemata rahvuslikust, kultuurilisest või etnilisest taustast, teenime meie tõelist Jumalat, keda me tunneme nimepidi. Ta pole mingi müstiline kolmainu jumal (5. Moosese 6:4; Laul 83:19; Markuse 12:29). Ka on meile teada see, et tähtsaim vaidlusküsimus Jumala kõikehaaravast ülemvõimust lahendatakse peagi ning et temale laitmatuks jäämisega saab igaüks meist isiklikult selles osaleda. Me teame tõde surnute kohta ning oleme vabad halvavast hirmust Jumala ees, kes väidetakse piinavat inimesi tulises põrgus või heitvat neid puhastustulle (Koguja 9:5, 10).

⁵ Millist rõõmu valmistab ka teadmine, et me ei ole pimeda evolutsiooni juhuslik produkt. Me oleme hoopis Jumala loodud, tema näo järgi tehtud (1. Moosese 1:26; Malakia 2:10). „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks,” laulis Jumalale laulik, „imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” (Laul 139:14).

6., 7. Millised muudatused sinu või ka sinu tuttavate elus on osutunud õnnistuseks?

⁶ Me oleme vabad kahjulikest harjumustest ja elukommetest. Meedia hoiatab üsnagi sageli ohtude eest, mis kaasnevad suitsetamise, joomarluse ja lodevate seksuaalsuhetega. Valdavalt lastakse need hoiatused kõrvust mööda. Kuidas on aga lugu siis, kui siiras inimene saab teada, et tõeline Jumal mõistab sellised asjad hukka ning et need, kes seda kõike teevad, kurvastavad teda? Ta saab tõuke sellised teguviisid oma elust kõrvaldada (Jesaja 63:10; 1. Korintlastele 6:9, 10; 2. Korintlastele 7:1; Efeslastele 4:30). Ehkki ta teeb seda eeskätt selleks, et olla Jumalale meelepärane, kaasneb sellega lisakasu: parem tervis ja meelerahu.

⁷ Paljudel on äärmiselt raske halbadest harjumustest vabaneda. Sellegipoolest teevad seda igal aastal kümned tuhanded inimesed. Nad pühendavad oma elu Jehoovale ning lasevad end vees ristida, teatades seega avalikult, et nad on kõrvaldanud oma elust kombed, mis pole Jumalale meelepärased. Milline ergutus meile kõigile! Meis tugevneb kindlameelsus mitte lasta end orjastada patustest ja kahjulikest teguviisidest.

8. Millised Piibli nõuanded mõjuvad soodsalt perekonnaõnnele?

⁸ Õnnelik perekonnaelu. Paljudes maades on perekonnaelu sattunud üha suurematesse raskustesse. Hulgaliselt abielusid lõppeb  lahutusega, mis põhjustab lastele hingehaavu. Mõnedes Euroopa maades on kuni 20 protsenti peredest ühe vanemaga leibkonnad. Kuidas on Jehoova aidanud meil elada selles valdkonnas laitmatult? Lugegem kirjakohta Efeslastele 5:22–6:4 ning pangem tähele, milliseid ülihäid nõuandeid annab Jumala Sõna abielumeestele, -naistele ja lastele. Seal ja mujal Pühakirjas öeldu ellurakendamine tugevdab kindlasti abielusidet, aitab vanematel lapsi õigesti kasvatada ning soodustab õnnelikku perekonnaelu. Kas pole see mitte õnnistus, mille üle rõõmu tunda?

9., 10. Kuidas meie tulevikupilt erineb maailma omast?

⁹ Meil on kindlustunne, et maailma probleemid lahenevad peagi. Hoolimata teaduse ja tehnika arengust ning mõningate juhtide siirastest jõupingutustest, pole nüüdiselu põletavad probleemid senini lahendust leidnud. Maailma Majandusfoorumi asutaja Klaus Schwab märkis hiljuti, et „maailma ees seisvad probleemid aina kuhjuvad, aga aega nende lahendamiseks jääb järjest vähemaks”. Ta mainis „riigipiire ületavaid ohte, nagu terrorism, keskkonnatingimuste halvenemine ja finantsiline ebastabiilsus”. Schwab tegi järelduse: „Faktid, millega maailmal tuleb silmitsi seista, nõuavad nüüd pakilisemalt kui kunagi varem kollektiivset ja otsustavat tegutsemist.” Üldpilt inimkonna tulevikust on ikka süngetes värvides ka praegusel 21. sajandil.

¹⁰ Kui hea meel on küll teada, et Jehoova on kehtestanud abinõu, mis suudab lahendada kõik inimkonna probleemid – Jumala Messia-Kuningriigi! Selle kaudu tõeline Jumal „lõpetab sõjad”, nii et „valitseb suur rahu” (Laul 46:10; 72:7). Võitud kuningas Jeesus Kristus „kisub hädast välja vaese ... ja viletsa” ning säästab nõrka rõhumisest ja vägivallast (Laul 72:12–14). Kuningriigi valitsuse all pole toidupuudust (Laul 72:16). Jehoova „pühib ära kõik pisarad ... [meie] silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud” (Ilmutuse 21:4). See Kuningriik on juba taevas rajatud ning astub varsti vajalikud sammud, et kõik maakera probleemid saaksid lahendatud (Taanieli 2:44; Ilmutuse 11:15).

11., 12. a) Kas naudingute taotlemine toob püsivat õnne? Selgita. b) Mis toob kestva õnne?

¹¹ Me teame, mis toob tõelise õnne. Mis tagab tõelise õnne? Ühe psühholoogi sõnul koosneb õnn kolmest komponendist: naudingust, hõivatusest (näiteks osalusest töö- ja perekonnaelus) ning mõtestatusest (töötamisest mitte ainult enda tarbeks, vaid mingi suurema sihi nimel). Neist kolmest vähemtähtsaks pidas ta naudingut, täheldades: „See vajab äramärkimist, sest nii paljude inimeste elu keerleb pelgalt naudingute taotlemise ümber.” Milline on Piibli seisukoht selles asjas?

¹² Muistse Iisraeli kuningas Saalomon tõdes: „Ma mõtlesin südames: olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea! Aga vaata, seegi oli tühi töö! Ma ütlesin naerule: „Hull!” ja rõõmule: „Mis sellest kasu on?”” (Koguja 2:1, 2). Pühakirja järgi on mis tahes naudingutest tulenev õnn vaid lühiajaline. Mida öelda tööga hõivatuse kohta?  Meil on kõige mõttekam töö, mida teha – Kuningriigi kuulutamine ja jüngrite tegemine (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Piiblis pakutavat päästesõnumit teistega jagades osaleme töös, mis võib tuua pääste nii meile kui ka neile, kes meid kuulevad (1. Timoteosele 4:16). „Jumala kaastöölistena” saame kogeda, et „õndsam on anda kui võtta” (1. Korintlastele 3:9; Apostlite teod 20:35). See töö mõtestab meie elu ning võimaldab Loojal anda vastust oma teotajale Kurat-Saatanale (Õpetussõnad 27:11). Jehoova on meile tõepoolest näidanud, et jumalakartus toob ehtsa ja kestva õnne (1. Timoteosele 4:8).

13. a) Kuidas on teokraatlik teenistuskool meile õnnistuseks, mille üle võime rõõmu tunda? b) Mis kasu sa oled saanud teokraatlikust teenistuskoolist?

¹³ Meil on kaalukas ja tõhus väljaõppeprogramm. Gerhard on Jehoova tunnistajate koguduse vanem. Noorusaega meelde tuletades lausub ta: „Noorena valmistas kõnelemine mulle suuri raskusi. Pinges olles oli mul raske selgelt väljenduda ning ma hakkasin kogelema. Tundsin end alaväärsena ning mul arenes välja kompleks. Vanemad saatsid mu logopeedi juurde, kuid abi sellest polnud. Minu probleem oli psühholoogilist, mitte füüsilist laadi. Ent Jehoovalt tuli suurepärane abi – teokraatlik teenistuskool. Astunud sellesse kooli, sain uut julgust. Püüdsin õpitut kõigest hingest ellu rakendada ja kasu oli märgatav! Mu kõne muutus vabamaks, sain kompleksist lahti ning olin kuulutustööd tehes julgem. Nüüd pean isegi avalikke kõnesid. Olen tõesti tänulik Jehoovale, kes andis selle kooli kaudu mu elule uue sisu.” Kas ei anna see, kuidas Jehoova meid tema tööks välja õpetab, põhjust rõõmustada?

14., 15. Milline abi on hädaajal käepärast? Too näide.

¹⁴ Meil on isiklikud suhted Jehoovaga ning rahvusvahelise vennaskonna toetus. Katrin Saksamaalt oli tõsiselt mures, kui kuulis teateid rängast maavärinast ja sellele järgnenud hiidlainest Kagu-Aasias. Tema tütar oli just Taisse sõitnud, kui toimus katastroof. 32 tundi ei olnud emale teada, kas tütar on elus või ohvrite seas, kelle hulk tund-tunnilt suurenes. Millist kergendust tundis Katrin lõpuks, kui talle helistati ja teatati, et tema tütrega on kõik korras!

¹⁵ Mis aitas Katrinit noil ärevatel tundidel? Ta kirjutab: „Palvetasin kogu selle aja Jehoova poole. Tajusin ikka ja jälle, kui palju jõudu ning meelerahu see mulle andis. Lisaks külastasid mind armsad vaimsed vennad, et mulle toeks olla.” (Filiplastele 4:6, 7.) Kui palju raskem oleks ta olukord olnud siis, kui neid piinavaid tunde poleks leevendanud palved Jehoova poole ega lohutus armastavalt vaimselt vennaskonnalt! Meie lähedased suhted Jehoova ja tema Pojaga ning tihe ühtekuuluvus kristliku vennaskonnaga on haruldane õnnistus, mida ei saa kaugeltki enesestmõistetavaks pidada!

16. Too näide selle kohta, kui kallihinnaline on ülestõusmislootus.

 ¹⁶ Meil on lootus oma armsaid kadunuid taas näha. (Johannese 5:28, 29) Noormees Matthias kasvas üles Jehoova tunnistajate peres. Ent osaks saanud õnnistusi mitte hinnates jäi ta teismelisena kristlikust kogudusest eemale. Nüüd kirjutab ta: „Tegelikult ei olnud meil isaga mitte kunagi põhjalikumaid keskustelusid. Aastate jooksul pidasime arvukaid sõnasõdasid. Sellegipoolest soovis isa mulle alati parimat. Ta armastas mind kogu südamest – mida ma tol ajal ei osanud mõista. Aastal 1996, kui istusin isa voodiserval, hoides ta kätt ja nuttes kibedasti, rääkisin talle, kui väga ma kõike tehtut kahetsen ning teda armastan. Kuid ta ei kuulnud mind enam. Pärast lühikest haigust suikus ta surmaunne. Kui jään ellu ja näen oma isa pärast ülestõusmist, avaneb meile võimalus minevik heastada. Ja kindlasti teeb talle rõõmu kuulda, et praegusel ajal olen ma kogudusevanem ning mul on ühes naisega eesõigus osaleda pioneerteenistuses.” Milline õnnistus on küll meile ülestõusmislootus!

„Ta ei lisa sellele valu”

17. Mida peaks meis kutsuma esile Jehoova õnnistustele mõtlemine?

¹⁷ Jeesus Kristus ütles oma taevase Isa kohta: „Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matteuse 5:45). Kui Jehoova Jumal kallab õnnistusi isegi ülekohtuste ja kurjade peale, kui palju enam siis veel nende peale, kes elavad laitmatuses! „Jehoova [ei] keela head neile, kes laitmatult elavad!” ütleb Laul 84:12. Milline tänumeel ja rõõm täidab meie südant, kui mõtleme sellele, millist erilist hoolt on ta osutanud neile, kes teda armastavad!

18. a) Miks võib öelda, et Jehoova ei lisa oma õnnistusele valu? b) Miks tabavad paljusid Jumalale ustavaid inimesi kannatused?

¹⁸ Tegelikult ongi just Jehoova õnnistus taganud tema rahva vaimse õitsengu. Ja me oleme kindlad, et „ta ei lisa sellele valu” (Õpetussõnad 10:22, UM). Miks siis tabavad paljusid Jumalale ustavaid inimesi raskused ja katsumused, mis põhjustavad palju valu ning kannatusi? Kitsikus ja ahastus tabab meid peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks, meie endi patuste kalduvuste pärast (1. Moosese 6:5; 8:21; Jakoobuse 1:14, 15). Teiseks, Saatana ja ta deemonite pärast (Efeslastele 6:11, 12). Kolmandaks, selle kurja maailma pärast (Johannese 15:19). Olgugi et Jehoova lubab, et meiega juhtub halbu asju, ei ole tema nende põhjustaja. Tõsiasi on see, et „kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt” (Jakoobuse 1:17). Jehoova õnnistused ei too valu.

19. Mis ootab ees neid, kes elavad ka edaspidi laitmatuses?

¹⁹ Vaimne õitseng eeldab alati Jumala ligi püsimist. Kui me arendame lähedasi suhteid temaga, kogume enestele „raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu” – igavest elu (1. Timoteosele 6:12, 17–19). Jumala tulevases uues maailmas täiendavad meie vaimseid rikkusi füüsilised õnnistused. Kõigile, kes ’võtavad kuulda Jehoova häält’, saab siis osaks tõeline elu (5. Moosese 28:2). Olles nüüd saanud uut kindlameelsust, elagem ka edaspidi laitmatuses.

Mida sa õppisid?

• Miks ei ole tark liigselt tulevikule keskenduda?

• Millised õnnistused saavad meile praegu osaks?

• Miks tabavad Jumala ustavaid teenijaid kannatused?

[Küsimused]