Jehoova kuulutab algusest alates lõppu

„Kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud.” (JESAJA 46:10)

1., 2. Mis on Babüloni kukutamisega seonduvate sündmuste juures tähelepanuväärne ning mida näitab see fakt Jehoova kohta?

ÖÖPIMEDUSE varjus hiilivad vaenlase sõjamehed piki Eufrati jõe sängi oma sihtmärgi – vägeva Babüloni linna – poole. Linna sissepääsu juurde jõudes avaneb nende silme ees hämmastav pilt: Babüloni müüris paiknevad kolossaalsed kahepoolsed uksed on pärani! Nad ronivad jõepõhjast üles ja sisenevad linna. Üks silmapilk, ja linn on langenud. Juht Koores võtab alistatud maa kiiresti oma valdusse ning annab hiljem välja määruse iisraellastest vangid vabastada. Tuhanded pagendatud pöörduvad koju tagasi, et taastada Jeruusalemmas Jehoova teenimine (2. Ajaraamat 36:22, 23; Esra 1:1–4).

² Praeguseks on ajaloolased neid aastatel 539–537 e.m.a toimunud sündmusi korralikult tõendanud. Tähelepanuväärne on see, et need sündmused olid teada paarsada aastat ette. Jehoova vaimu juhatusel kirjeldas prohvet Jesaja Babüloni langust nii palju aastaid varem (Jesaja 44:24–45:7). Lisaks sellele, et Jehoova tegi teatavaks Babüloni kukutamisega seonduvaid üksikasju, ütles ta ette ka vallutajate juhi nime. * Pöördudes iisraellaste, oma tolleaegsete tunnistajate poole, sõnas Jehoova: „Tuletage meelde endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane, kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud” (Jesaja 46:9, 10a). Jehoova on tõepoolest Jumal, kes teab ette, mis tulevikus sünnib.

3. Millistele küsimustele me võime nüüd vastused leida?

³ Mil määral teab Jumal tulevikku ette? Kas Jehoovale on meie igaühe tegemised  eelnevalt teada? Kas meie tulevik on tõesti ette määratud? Selles ja järgnevas artiklis leiamegi vastused neile ja teistele asjaga seonduvatele küsimustele.

Jehoova – prohvetikuulutuste Jumal

4. Kes on Piiblisse kirja pandud prohvetikuulutuste Autor?

⁴ Suutes tulevikku ette teada, andis Jehoova Piibli aegadel enda sulastele oma vaimu, et need paneksid kirja hulgaliselt prohvetikuulutusi, mis võimaldavad meil eelnevalt teada, mida Jehoova eesmärgiks on seadnud. „Eelmised sündmused on aset leidnud ja ma kuulutan uusi,” annab Jehoova teada, „enne kui need hakkavad arenema, teen ma need teile teatavaks!” (Jesaja 42:9). Milline eesõigus Jumala rahvale!

5. Milline vastutus kaasneb selle etteteadmisega, mida Jehoova tulevikus teeb?

⁵ Prohvet Aamos kinnitab meile: „Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” Sellise etteteadmisega kaasnes ka vastutus. Pangem tähele, kui jõulist pilti Aamos järgnevalt kasutab: „Lõukoer möirgab – kes ei kardaks!” Nii nagu läheduses asuvad inimesed ja metsloomad lõvi möirgele otsekohe reageerivad, ei viivitanud Aamose-taolised prohvetid Jehoova avalduste teatavakstegemisega. „Issand Jehoova räägib – kes ei ennustaks!” (Aamose 3:7, 8).

Jehoova sõna „saadab korda”

6. Kuidas läks Jehoova „nõu” korda ühenduses Babüloni langemisega?

⁶ Jehoova ütles oma prohveti Jesaja kaudu: „Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan!” (Jesaja 46:10b). Mis puutus Babüloni, siis tähendas Jumala „nõu” ehk tema tahe või eesmärk kutsuda Pärsiast Koores, et see Babüloni vallutaks ja kukutaks. Selle eesmärgi tegi Jehoova teatavaks juba kaua aega varem. Nagu eelnevalt märgitud, läks see aastal 539 e.m.a eksimatult täide.

7. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova sõna täitub alati?

⁷ Ligikaudu neli sajandit enne seda, kui Koores Babüloni vallutas, tuli Juuda kuningal Joosafatil seista vastamisi Ammoni ja Moabi ühisarmeega. Usalduslikult palvetas ta: „Jehoova, meie vanemate Jumal, kas pole mitte sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja? Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda sulle vastu panna!” (2. Ajaraamat 20:6). Samasugust usaldust väljendas Jesaja sõnadega: „Vägede Jehoova on pidanud nõu, kes teeb selle tühjaks? Tema käsi on välja sirutatud, kes pöörab selle tagasi?” (Jesaja 14:27). Hiljem, kui Babüloonia kuningas Nebukadnetsar pärast hullumeelsusperioodi mõistusele tagasi tuli, tunnistas ta alandlikult: „Ega ole seda, kes võiks lüüa tema [Jumala] käe peale ja öelda temale: „Mis sa teed?”” (Taanieli 4:32). Jah, Jehoova kinnitab oma rahvale: „Nõnda on ka minu sõnaga . . . : see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid  teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:11). Me võime kindlalt loota, et Jehoova sõna täitub alati. Jumala eesmärk ei nurju.

Jumala „ajastute ettemääramine”

8. Mida tähendab see, et Jumal ’määrab ajastud ette’?

⁸ Kirjas Efesose kristlastele viitab apostel Paulus Jumalale kui ajastute ettemäärajale (Efeslastele 3:11). Jutt ei ole lihtsalt tegevuskavast, otsekui tuleks Jumalal koostada millegi teostamiseks üksikasjalik plaan. Pigem viitab see Jehoova otsustavusele algselt inimsoo ja maaga kavandatu teoks teha (1. Moosese 1:28). Selleks, et võiksime ta eesmärgi vääramatust paremini mõista, vaadelgem tema esimest Piiblisse kirja pandud prohvetikuulutust.

9. Kuidas seondub kirjakoht 1. Moosese 3:15 Jumala eesmärgiga?

⁹ Tõotus kirjakohas 1. Moosese 3:15 näitab, et otsekohe pärast Aadama ja Eeva patustamist otsustas Jehoova, et tema piltlik naine toob ilmale seemne ehk poja. Samuti määras Jehoova ette selle, kuidas lõppeb tema naise ja Saatana ning nende kummagi seemne vaheline vaenutsemine. Ehkki Jehoova lubas Jumala naise Seemnele kanna salvamise läbi kannatusi, pidi Seeme Jumalale sobival ajal mao ehk Kurat-Saatana pea purustama. Seni aga liikus Jehoova eesmärk vääramatult täidemineku poole tänu kindlale põlvnemisliinile, mis päädis Jeesuse kui tõotatud Messia ilmumisega (Luuka 3:15, 23–38; Galaatlastele 4:4).

Mida Jehoova ette määrab

10. Kas Jehoova määras juba algusest peale ette, et Aadam ja Eeva patustavad? Selgita.

¹⁰ Apostel Peetrus kirjutab seoses Jeesuse rolliga Jumala eesmärgis: „Tema [Jeesus] oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast” (1. Peetruse 1:20, P 1997). Kas Jehoova määras juba alguses ette, et Aadam ja Eeva patustavad ning et läheb tarvis lunastusohvrit Jeesus Kristuse näol? Ei. Sõna „rajamine” on tõlge kreeka terminist, mis sõnasõnaliselt tähendab „[seemne] mahapanekut”. Kas „seemne mahapanek” ehk inimjärglaste eostamine toimus enne Aadama ja Eeva patustamist? Ei. Aadam ja Eeva tõid lapsi ilmale pärast oma sõnakuulmatut tegu (1. Moosese 4:1). Niisiis määras Jehoova „seemne” ilmumise ette küll pärast mässu, kuid enne seda, kui Aadam ja Eeva järglasi sigitasid. Jeesuse surm ja ülestõusmine tegid võimalikuks armastava lunastuskorralduse, tänu millele päritud  patt ja kõik Saatana sepitsused tühistatakse (Matteuse 20:28; Heebrealastele 2:14; 1. Johannese 3:8).

11. Millise sündmuste kulu määras Jehoova oma eesmärgi teostamise raames ette?

¹¹ Jumal määras oma eesmärgi teostamise raames ette veel ühe sündmuste kulu. See ilmneb Pauluse sõnadest efeslastele, nimelt, et Jumal võtab „Kristuses kokku ... kõik, mis on taevas ja mis on maa peal”. Viidates „kõigele, mis on taevas”, see tähendab, neile, kes valitakse koos Kristusega pärijaiks, selgitab Paulus: ’Meiegi oleme enne määratud selle kavatsust mööda, kes teeb kõik oma tahtmise nõu järgi’ (Efeslastele 1:10, 11). Jah, Jehoova määras ette, et piiratud hulgast inimestest moodustub Jumala naise seemne teisejärguline osa, kes koos Kristusega jagab välja lunastusest tulenevat kasu (Roomlastele 8:28–30). Apostel Peetrus räägib neist kui „pühast rahvast” (1. Peetruse 2:9). Apostel Johannesele avanes erakordne võimalus saada nägemuse kaudu teada Kristuse tulevaste kaaspärijate arv: 144 000 (Ilmutuse 7:4–8; 14:1, 3). Kristuse kui Kuningaga ühendatuna on nad „[Jumala] au kiituseks” (Efeslastele 1:12–14).

12. Kust me teame, et iga konkreetne üksikisik 144 000-st pole ette määratud?

¹² 144000 kaaspärija eelnevalt määramine ei tähenda, nagu oleks sel teel määratud ette konkreetsed inimesed ustavalt Jumalat teenima. Kristlike Kreeka Kirjade manitsused olid ju kirjutatud eeskätt võitute juhatamiseks ja tugevdamiseks, et nad säilitaksid oma laitmatuse ja elaksid taevasele kutsumisele vääriliselt (Filiplastele 2:12; 2. Tessalooniklastele 1:5, 11; 2. Peetruse 1:10, 11). Jehoova teab ette, et 144 000 inimest vastab tema eesmärgile. See, kes just nendeks saab, oleneb sellest, kuidas igaüks kutsututest oma elu otsustab elada, ja selle otsuse peavad nad kõik ise langetama (Matteuse 24:13).

Mida Jehoova ette teab

13., 14. Millega on see, kuidas Jehoova oma etteteadmist rakendab, kooskõlas ja miks?

¹³ Kuna Jehoova on Jumal, kes edastab prohvetikuulutusi ja kellel on eesmärk, siis mil moel ta oma etteteadmist rakendab? Kõigepealt võime olla kindlad, et Jumala teed on õiged, õiglased ja armastavad. Apostel Paulus kinnitas esimesel sajandil kirjas heebrea kristlastele, et Jumala vanne ja tõotus moodustavad „kaks kõikumatut asja ..., milles Jumalal on võimatu valetada” (Heebrealastele 6:17, 18). Ka kirjas jünger Tiitusele väljendas Paulus mõtet, et Jumal ei valeta (Tiitusele 1:2).

¹⁴ Lisaks, ehkki Jehoova vägi on piiritu, ei tegutse ta mitte kunagi ebaõiglaselt. Mooses ütles Jehoova kohta, et „Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane” (5. Moosese 32:4). Kõik, mida Jehoova teeb, on kooskõlas tema suurepärase isiksusega. Tema ettevõtmistes väljendub ta peamiste  omaduste armastuse, tarkuse, õigluse ja väe täiuslik harmoonia.

15., 16. Millised valikud seadis Jehoova Aadama ette Eedeni aias?

¹⁵ Vaadelgem, kuidas seondub kõik see Eedeni aia sündmustega. Armastava Isana varustas Jehoova inimloodud kõige vajalikuga. Ta andis Aadamale võime mõelda, arutleda ja järeldusi teha. Erinevalt loomadest, keda suurel määral juhivad instinktid, oli Aadam võimeline valikuid tegema. Pärast Aadama loomist vaatas Jumal oma taevaselt troonilt „kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moosese 1:26–31; 2. Peetruse 2:12).

¹⁶ Kui Jehoova tegi Aadamale teatavaks keelu mitte süüa „hea ja kurja tundmise puust”, jagas ta Aadamale ka küllaldaselt õpetust, nii et see oli suuteline otsustama, mida teha. Ta lubas Aadamal süüa „kõigist aia puudest”, välja arvatud ühest, ning hoiatas hukatuslike tagajärgede eest, mida toob keelatud puu vilja söömine (1. Moosese 2:16, 17). Ta tegi Aadamale selgeks tema tegude tagajärjed. Kuidas Aadam toimis?

17. Miks võib öelda, et Jehoova rakendab etteteadmist valikuliselt?

¹⁷ Ehkki Jehoova on suuteline kõike eelnevalt teadma, ei pidanud ta ilmselt vajalikuks näha ette, mida Aadam – ja ka Eeva – teeb. Seega ei seisne küsimus mitte selles, kas Jehoova on suuteline tulevikku ette nägema, vaid hoopis selles, kas ta peab vajalikuks seda teha. Pealegi on loogiline, et Jehoova kui armastuse Jumal poleks määranud teadlikult ja julmalt ette mässu toimumist koos kõigi selle kurbade tagajärgedega (Matteuse 7:11; 1. Johannese 4:8). Niisiis rakendab Jehoova etteteadmist valikuliselt.

18. Miks ei osuta see, et Jehoova rakendab etteteadmist valikuliselt, sellele, et tal jääb täiusest midagi puudu?

¹⁸ Kas see, et Jehoova rakendab etteteadmist valikuliselt, tähendab, et tal jääb täiusest midagi puudu? Ei. Mooses iseloomustas Jehoovat kui „kaljut”, kelle „töö on täiuslik”. Inimese patu tagajärgedes ei saa teda süüdistada. Need kohutavad tagajärjed, mida me kõik tänapäeval tunneme, tulenevad Aadama jumalakartmatust sõnakuulmatusest. Apostel Paulus põhjendas selgelt, et „otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (5. Moosese 32:4, 5; Roomlastele 5:12; Jeremija 10:23).

19. Milliseid küsimusi käsitleb järgnev artikkel?

¹⁹ Niisiis on meie arutelust selgunud, et Jehoovas pole mingit ebaõiglust (Laul 33:5). Vastupidi, Jehoova eesmärk toetub vääramatult tema võimelisusele, kõlbelistele omadustele ja õigusnormidele (Roomlastele 8:28). Jehoova on prohvetiennustuste Jumal, kes „algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud” (Jesaja 46:9, 10). Samuti oleme näinud, et ta rakendab etteteadmist valikuliselt. Kuidas see siis meid puudutab? Mil moel võime olla kindlad selles, et meie otsused on kooskõlas Jehoova armastava eesmärgiga? Ja milliseid õnnistusi see meile toob? Neid küsimusi käsitleb järgnev artikkel.

[Allmärkus]

Kas oskad selgitada?

• Millised muistsed näited tõendavad seda, et Jumala „sõna” on alati ’saatnud korda selle, milleks see on läkitatud’?

• Mille on Jehoova seoses „ajastute ettemääramisega” eelnevalt nõuks võtnud?

• Mil moel rakendab Jehoova etteteadmist?

[Küsimused]

[Pilt lk 22]

Joosafat usaldas Jehoovat

[Pilt lk 23]

Jumal kuulutas Jeesuse surma ja ülestõusmist ette

[Pilt lk 24]

Kas Jehoova määras ette, mida Aadam ja Eeva teevad?