Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vali elu, et võiksid elada

Vali elu, et võiksid elada

Vali elu, et võiksid elada

„Ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada.” (5. MOOSESE 30:19)

1., 2. Mis mõttes oli inimene loodud Jumala näo järgi?

„TEHKEM inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks.” See Jumala teadaanne on kirjas Piibli esimeses peatükis. „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema”, annab kooskõlas sellega teada kirjakoht 1. Moosese 1:26, 27. Niisiis erines see esimene inimene kõigist teistest loodutest maakeral. Olles võimeline rakendama mõtlemisvõimet ning peegeldama armastuse, õigluse, tarkuse ja jõu abil jumalikku olemust, sarnanes ta enda Loojaga. Ka sai ta toetuda oma südametunnistusele, et teha otsuseid, mis talle kasuks tulid ja taevasele Isale meeldisid (Roomlastele 2:15). Ühe sõnaga, Aadamal oli tahtevabadus. Oma loomistöö – maise poja – kohta andis Jehoova järgmise hinnangu: ’Vaata, see on väga hea!’ (1. Moosese 1:31; Laul 95:6).

2 Meie kui Aadama järglased oleme samuti tehtud Jumala näo järgi ja tema sarnaseks. Ent kas meie saame ise valida, mida me teeme? Olgugi et Jehoova on suuteline tulevasi sündmusi ette teadma, ei määra ta eelnevalt kindlaks meie igaühe tegusid ja nende tagajärgi. Ta ei luba kunagi, et tema maiste laste elu juhiks ettemääratus. Mõistmaks paremini, kui oluline on kasutada õigete valikute tegemisel tahtevabadust, õppigem kõigepealt Iisraeli rahva näitest (Roomlastele 15:4).

Valikuvabadus Iisraelis

3. Milline oli esimene kümnest käsust ning kuidas olid ustavad iisraellased nõus sellele kuuletuma?

3 „Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast!” ütles Jehoova iisraellastele (5. Moosese 5:6). Neis sõnades kahelda polnud mingit põhjust – oli ju Iisraeli rahvas elanud aastal 1513 e.m.a üle imelise vabanemise egiptuse orjapõlvest. Kümnest käsust esimeses kuulutas Jehoova oma eesträäkija Moosese kaudu: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2. Moosese 20:1, 3). Tol korral valis Iisraeli rahvas kuulekuse tee. Nad olid nõus osutama Jehoovale jagamatut andumust (2. Moosese 20:5, UM; 4. Moosese 25:11, UM).

4. a) Millisest valikust andis Mooses Iisraelile teada? b) Milline valik on meie ees tänapäeval?

4 Umbes 40 aastat hiljem tegi Mooses järgmisele iisraellaste sugupõlvele nende ees seisva valiku kohta jõulise meeldetuletuse: „Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa,” teadustas ta, „ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada” (5. Moosese 30:19). Samuti meie tänapäeval võime teha valiku. Jah, meie valikuks võib olla teenida igavese elu lootuses ustavalt Jehoovat või siis olla talle sõnakuulmatu ning kogeda selle tagajärgi. Vaadelgem kahte näidet inimeste tehtud vastandlikest valikutest.

5., 6. Millise valiku tegi Joosua ja mis oli selle tulemus?

5 Aastal 1473 e.m.a viis Joosua iisraellased Tõotatud Maale. Joosua pöördus enne oma surma kogu rahva poole jõulise üleskutsega: „Kui teie silmis on halb teenida Jehoovat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida: kas neid jumalaid, keda teie vanemad teenisid teispool jõge, või emorlaste jumalaid, kelle maal te elate?” Seejärel jätkas ta oma perele osutades: „Mina ja mu pere, meie teenime Jehoovat!” (Joosua 24:15, meie kursiiv).

6 Varem oli Jehoova ergutanud Joosuat olema vahva ja tugev ning andnud talle juhendi täpselt ja kuulekalt Jumala Seadust järgida. Joosua teekond pidi õnnestuma, kui ta loeb käsuõpetuse raamatut ööl ja päeval (Joosua 1:7, 8). Ja nõnda see sündiski. Joosua valik tõi kaasa õnnistused. „Ainustki sõna ei langenud tühja kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova oli rääkinud Iisraeli soole,” teatas Joosua, „kõik läks täide!” (Joosua 21:45).

7. Millise valiku tegid iisraellased Jesaja päevil ning millised olid selle tagajärjed?

7 Vastandina sellele vaadelgem Iisraelis umbes 700 aastat hiljem valitsenud olukorda. Tol ajal järgisid paljud iisraellased paganlikke kombeid. Näiteks tulid inimesed aasta viimasel päeval kokku, et istuda kaetud laua taha nautima rikkalikus valikus maitsvaid toite ja magusat veini. Tegemist polnud pelgalt perekondliku koosviibimisega, vaid usulise kombetalitusega, millega austati paganlikke jumalusi. Prohvet Jesaja on pannud kirja selle, kuidas Jumal sellisele ustavusetusele vaatas: „Teie, kes hülgate Jehoova, unustate mu püha mäe, kes katate Õnnele laua ja kallate Saatusele segatud viina.” Nad uskusid, et aasta viljasaak ei olene mitte Jehoova õnnistusest, vaid õnne- ja saatusejumala lepitamisest. Kuid tegelikult viis nende mässuline teguviis ja sihilik valik neid õnnetusse. „Teid ma määran mõõga jaoks,” kuulutas Jehoova, „ja teil kõigil tuleb põlvitada tapaks, sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis ei olnud mulle meelepärane!” (Jesaja 65:11, 12). Ebatark valik tõi neile hävingu, mida õnne- ja saatusejumal olid võimetud ära hoidma.

Õige valiku tegemine

8. Mis võimaldab vastavalt kirjakohale 5. Moosese 30:20 teha õiget valikut?

8 Kui Mooses kutsus iisraellasi üles valima elu, osutas ta kolmele sammule, mida nad peaksid tegema: armastama Jehoovat, oma Jumalat; kuulama tema häält ning hoiduma tema poole (5. Moosese 30:20). Vaadelgem igaüht neist eraldi, et oskaksime teha õige valiku.

9. Kuidas me saame näidata, et me armastame Jehoovat?

9 Armastades Jehoovat, oma Jumalat: me oleme otsustanud teenida Jehoovat, sest me armastame teda. Pidades meeles hoiatavaid näiteid Iisraeli päevist, seisame vastu igasugustele ahvatlustele elada ebamoraalselt ning hoidume eluviisidest, mis võivad meid viia selle maailma materialismi lõksu (1. Korintlastele 10:11; 1. Timoteosele 6:6–10). Me hoiame Jehoova poole ja peame tema määrusi (Joosua 23:8; Laul 119:5, 8). Mooses õhutas iisraellasi enne Tõotatud Maale jõudmist: „Vaata, ma olen teile õpetanud seadlusi ja seadusi, nagu Jehoova, mu Jumal, mind on käskinud, et te teeksite nõnda sellel maal, mida te lähete pärima. Pidage neid ja tehke nende järgi, sest see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis” (5. Moosese 4:5, 6). Praegu on aeg näidata oma armastust Jehoova vastu sellega, et me peame tema tahtmist esikohal oma elus. Kui oleme teinud valiku nõnda toimida, kogeme kahtlemata õnnistusi (Matteuse 6:33).

10.–12. Millise õppetunni me saame Noa päevadele mõeldes?

10 Kuulates Jumala häält: Noa oli „õigusekuulutaja” (2. Peetruse 2:5). Peaaegu kõik, kes elasid veeuputuseelses maailmas, olid oma toimingutega hõivatud ega „pööranud tähelepanu” Noa hoiatustele. Mis olid selle tagajärjed? „Tuli veeuputus ja pühkis nad kõik ära.” Jeesus hoiatas, et meie päevil – Inimese Poja juuresoleku ajal – on olukord samasugune. Noa aja sündmused on selgeks hoiatuseks tänapäeva inimestele, kes otsustavad mitte võtta kuulda Jumala sõnumit (Matteuse 24:39, UM).

11 Need, kes naeruvääristavad Jumala hoiatusi, mida teevad teatavaks tema nüüdisaja teenijad, peaksid taipama, mida hoiatuste ignoreerimine kaasa võib tuua. Selliste pilkajate kohta ütles apostel Peetrus: „Neil, kes seda tahavad, on teadmata, et taevad olid vanasti olemas ja maa koosnes veest ja vee läbi Jumala sõna väe tõttu ja et nende läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses. Ent praegused taevad ja maa säilitatakse sama sõna läbi ning hoitakse alal tule jaoks jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks” (2. Peetruse 3:3–7).

12 Täielikuks kontrastiks sellele on valik, mille langetasid Noa ja tema pere. „Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva.” Tema pere pääses tänu sellele, et ta võttis hoiatust kuulda (Heebrealastele 11:7). Olgem siis nobedad Jumala sõnumit kuulda võtma ning kuulekalt järgima (Jakoobuse 1:19, 22–25).

13., 14. a) Miks on oluline hoiduda Jehoova poole? b) Miks tuleks meil lasta end Jehooval vormida?

13 Hoidudes Jehoova poole: Selleks, et võiksime ’valida elu ja elada’, tuleb meil lisaks sellele, et me armastame Jehoovat ja kuulame tema häält, ka ’hoiduda tema poole’, see tähendab, tegema vankumatult tema tahtmist. „Oma püsivusega ... te päästate oma hinged,” ütles Jeesus (Luuka 21:19). Meie valik selles osas näitab, mis on meil südames. „Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse!” tõdeb kirjakoht Õpetussõnad 28:14. Näide selle kohta on muistse Egiptuse vaarao. Iga kord, kui Egiptust tabas üks kümnest nuhtlusest, tegi vaarao oma südame kõvaks, selle asemel et osutada jumalakartlikkust. Jehoova ei sundinud vaaraod sõnakuulmisele, vaid laskis sel kõrgil valitsejal ise valiku teha. Jehoova tahe teostub igal juhul, nagu selgub ka apostel Pauluse selgitusest Jehoova suhtumise kohta vaaraosse: „Just selleks ma olen sind õhutanud, et sinus näidata oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas!” (Roomlastele 9:17).

14 Sajandeid pärast iisraellaste vabanemist vaarao võimu alt kuulutas prohvet Jesaja: „Nüüd aga, Jehoova, oled sina meie isa! Meie oleme savi ja sina vormid meid, me kõik oleme sinu kätetöö!” (Jesaja 64:7). Kui laseme Jumala Sõna uurides ja ellu rakendades end Jehooval vormida, riietume tasapisi uue inimesega. Me muutume leebemaks ja paindlikumaks, nii et meil on kergem ustavalt Jehoova poole hoiduda, sest me soovime siiralt temale meelepärased olla (Efeslastele 4:23, 24; Koloslastele 3:8–10).

„Kuuluta”

15. Millist topeltkohustust tuletas Jehoova Iisraelile meelde kirjakohas 5. Moosese 4:9?

15 Mooses ütles Iisraeli rahvale, kes oli enne Tõotatud Maale sisenemist kokku kogunenud: „Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele” (5. Moosese 4:9). Selleks, et maal, mis oli rahva pärisosaks saamas, oleks Jehoova õnnistus ja õitseng, lasus neil Jehoova, oma Jumala ees topeltkohustus. Nad ei tohtinud unustada kõiki neid imelisi asju, mida Jehoova nende silme ees oli teinud, ning nad pidid neid õpetama tulevastele põlvedele. Meie kui Jumala rahvas peame tänapäeval tegema sedasama, kui soovime ’valida elu, et võiksime elada’. Mida sellist on meie silmad näinud, mida Jehoova on meie heaks teinud?

16., 17. a) Milliseid kordaminekuid on Gileadi väljaõppe saanud misjonäridel Kuningriigi kuulutustöös? b) Milliseid kustumatu innukuse eeskujusid sina tead?

16 Meil on suur rõõm näha, kuidas Jehoova on meie kuulutamise ja jüngrite tegemise tööd õnnistanud. Alates Vahitorni Gileadi Piiblikooli avamisest aastal 1943 on paljudes maades olnud jüngrite tegemise töö eesotsas misjonärid. Selle kooli algusaegade lõpetajad on seniajani tulihingelised kuningriigikuulutajad, ehkki nad on juba eakad ja aastate koorem on vajutanud nende tervisele pitseri. Toredaks näiteks on Mary Olson, kes lõpetas Gileadi kooli aastal 1944. Ta on teeninud misjonärina kõigepealt Uruguays, siis Kolumbias, praegu aga Puerto Ricos. Kuigi kõrge eaga kaasnevad terviseprobleemid seavad piiranguid, suhtub õde Olson kuulutustöösse ikka entusiastlikult. Ta kasutab ära oma hispaania keele oskust ning osaleb kavakindlalt iga nädal koos kohalike kuulutajatega põlluteenistuses.

17 Nüüd juba leseks jäänud Nancy Porter, kes lõpetas Gileadi kooli aastal 1947, teenib praeguseni Bahamal. Ka tema on misjonär, kes teeb agaralt kuulutustööd edasi. „Teistele Piibli tõe õpetamine on mulle erilist rõõmu toonud,” möönab õde Porter oma eluloos. * „See tagab korrapärase vaimse tegevuse, mis täidab mu elu ja teeb selle stabiilseks.” Kui õde Porter ja teised ustavad jumalateenijad minevikule tagasi vaatavad, on neil ikka meeles see, mida Jehoova on teinud. Kuidas on lugu meiega? Kas me mõtleme tänumeeles sellele, kuidas Jehoova on meie kandis kuningriigitööd õnnistanud? (Laul 68:12.)

18. Mida me võime misjonäride elulugudest õppida?

18 Meile valmistab heameelt see, mida need kauaaegsed jumalateenijad on korda saatnud ja veel saadavad. Nende elulugusid lugedes ammutame endale uut jõudu, sest kui me näeme, mida Jehoova nende ustavate heaks on teinud, tugevdab see meis otsusekindlust Jehoovat teenida. Kas sa loed regulaarselt neid „Vahitornis” avaldatavaid köitvaid lugusid ning mõtled nende üle järele?

19. Kuidas saavad kristlikud lapsevanemad „Vahitornis” avaldatud elulugusid tõhusalt kasutada?

19 Mooses tuletas iisraellastele meelde, et nad ei unustaks kõiki neid asju, mida Jehoova neile teinud on, ning et need ei lahkuks nende südamest kogu nende eluaja. Seejärel lisas ta veel midagi: „Kuuluta oma lastele ja lastelastele” (5. Moosese 4:9). Tõsielulood kütkestavad eriliselt. Sirguvad lapsed vajavad häid eeskujusid. Vallalised õed saavad õppida nende eakate õdede ustavuse eeskujust, kelle elulugusid on avaldatud „Vahitornis”. Nii vennad kui õed võivad oma kodumaal võõrkeelsel territooriumil teenides leida uusi võimalusi hea sõnumi aktiivseks kuulutamiseks. Kristlikud lapsevanemad, miks mitte ergutada oma lapsi ustavate Gileadi misjonäride ja teiste kogemustele tuginedes valima eluteeks täisajalist teenistust?

20. Mida meil tuleb teha, et võiksime ’valida elu’?

20 Kuidas siis saab igaüks meist ’valida elu’? Kasutades oivalist tahtevabaduse andi, näitamaks Jehoovale, et me armastame teda, ning andes seniks, kuniks ta meile selle eesõiguse on võimaldanud, teda teenides jätkuvalt oma parima. Sest Jehoova „on su elu ja päevade pikkus,” kuulutas Mooses (5. Moosese 30:19, 20, UM).

[Allmärkus]

^ lõik 17 Vt artiklit „Rõõmus ja tänulik vaatamata südantlõhestavale kaotusele” („Vahitorn, 1. juuni 2001, lk 23–27).

Kas suudad meenutada?

• Mida sa oled õppinud siin käsitletud näidetest vastandlike valikute kohta?

• Milliseid samme meil tuleb võtta ette, et võiksime ’valida elu’?

• Millist topeltkohustust meid ergutatakse täitma?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

„Ma olen pannud su ette elu ja surma”

[Pilt lk 29]

Jumala hääle kuulda võtmine tõi Noale ja ta perele pääste

[Pilt lk 30]

Mary Olson

[Pilt lk 30]

Nancy Porter