„Kanna hoolt selle viinapuu eest”

KUI 12 maakuulajat läksid Tõotatud Maad uurima, ütles Mooses neile, et nad vaataksid, missugune rahvas seal elab, ja tooksid kaasa maa vilju. Millised viljad maakuulajatele kõige enam silma torkasid? Hebroni lähedalt leidsid nad viinamarjaistanduse, kus kasvasid nii suured viinamarjad, et üht viinamarjakobarat tuli kanda koguni kahel mehel. Niisuguse võimsa viinamarjasaagi tõttu panid maakuulajad sellele viljakale alale nimeks Kobaraorg (4. Moosese 13:21–24).

Selle paiga kohta kirjutas 19. sajandil üks Palestiina külastaja järgmist: „Kobaraorg ... on veelgi täis viinapuid ning seal kannavad viinapuud paremaid ja suuremaid viinamarju kui mujal Palestiinas.” Kuigi Kobaraorg ületas saagikuse poolest kõik teised kohad, saadi Piibli aegadel häid viinamarju peaaegu kõikjal Palestiinas. Egiptuse ürikud näitavad, et vaaraodelgi oli tavaks Kaananimaalt veini sisse tuua.

„[Palestiina] päikesepaistelised ja kruusased mäenõlvad, mis saavad suvel piisavalt soojust ja mis talvised vihmad kiiresti endasse tõmbavad, on lausa loodud viinapuude maaks,” öeldakse raamatus „The Natural History of the Bible”. Jesaja kirjapandust selgub, et mõningates viinamarjaistandustes kasvas koguni tuhat viinapuud (Jesaja 7:23).

Viinapuude maa

Mooses ütles Iisraeli rahvale, et nad viiakse „viinapuude, viigipuude, granaatõunapuude,  õlipuude ja mee maale” (5. Moosese 8:8). Teatmeteose „Baker Encyclopedia of Bible Plants” sõnul oli „muistses Palestiinas nii palju viinapuid, et viinamarjade seemneid on leitud enamikust, kui mitte kõikidest väljakaevamiskohtadest”. Tõotatud Maa viinapuud olid nii viljakad, et isegi 607. aastal e.m.a, mil Nebukadnetsari väed selle laastasid, kogusid Juudamaale allesjäänud elanikud „väga palju viina [„veini”, P 1997] ja suvist puuvilja” (Jeremija 40:12; 52:16).

Selleks, et toota suures koguses veini, pidid iisraellased oma viinapuude eest hästi hoolt kandma. Jesaja raamat kirjeldab seda, kuidas ühel Iisraeli viinamäeharijal tuli mäenõlv üles kaevata ja eemaldada sealt suured kivid, enne kui ta sai sinna hakata istutama „häid [„punaseid vilju kandvaid”, UM] viinapuid”. Mäenõlvalt korjatud kividest tuli viinamäe ümber ehitada müür, mis kaitseks seda kariloomade ning mingil määral rebaste, metssigade ja varaste eest. Viinamäeharija raius tavaliselt ka surutõrre ning ehitas väikese torni, kus sai end jahutada kuumal lõikusajal, mil viinapuud vajasid erilist hoolt. Pärast sellist eeltööd võis ta oodata head viljasaaki (Jesaja 5:1, 2). *

Et saak oleks rikkalik, tuli viinapuid igal aastal ka lõigata ning maad umbrohust ja kibuvitstest puhastada. Kui kevadvihmad polnud maad piisavalt niisutanud, tuli suvekuudel viinamäge kasta (Jesaja 5:6; 18:5; 27:2–4).

Suve lõpus toimuv viinamarjakoristus oli rõõmus aeg (Jesaja 16:10). Kolmel Piibli laulul on sissejuhatuses mainitud mõtet „Gati pillil” (Laul 8, 81 ja 84). Selle fraasi algkeelne tähendus on tegelikult ebaselge, kuid Septuaginta tõlkes mainitakse „surutõrsi”, mis võib viidata sellele, et iisraellased laulsid neid laule viinamarjakoristuse ajal. Kuigi iisraellased valmistasid viinamarjadest põhiliselt veini, söödi neid ka värskelt ning kuivatati rosinateks, millest tehti kooke (2. Saamueli 6:19; 1. Ajaraamat 16:3).

Iisrael kui viinapuu

Piiblis on korduvalt räägitud Jumala rahvast kui viinapuust, mis on sobiv metafoor, kui mõelda sellele, millist tähtsust  omasid viinapuud iisraellaste jaoks. Laulus 80 võrdles Aasaf Iisraeli rahvast viinapuuga, mille Jehoova oli istutanud Kaananimaale. Maa puhastati, nii et Iisrael kui viinapuu sai seal juurduda ja kasvama hakata. Aastate möödudes selle kaitsemüürid aga lagunesid. Rahvas ei lootnud enam Jehoova peale ning Jumal võttis neilt oma kaitse. Nagu metssead, kes tuhnivad viinamägedel, riisusid vaenlasrahvad Iisraeli rikkust. Aasaf palus Jehoovat, et see aitaks oma rahvast, nii et Iisrael võiks saada tagasi endise hiilguse. „Kanna hoolt selle viinapuu eest,” (UM) anus ta (Laul 80:9–16).

Jesaja võrdles Iisraeli sugu viinamäega, mis hakkas lõpuks „metsikuid viinamarju” (UM) kasvatama (Jesaja 5:2, 7). Metsikud viinamarjad on palju väiksemad kui kultiveeritavate viinapuude marjad ning neil on vähem viljaliha. Peaaegu kogu viinamari on seemneid täis. Kuna metsikutest viinamarjadest ei saa teha veini ega kõlba nad ka lihtsalt söömiseks, on need sobivad sümboliseerima Jumalast taganenud iisraellasi, kes kandsid halba, mitte head vilja. See polnud aga viinamäe aedniku viga. Jehoova oli teinud kõik mis võimalik, et see rahvas vilja kannaks. „Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata?” küsis ta (Jesaja 5:4).

Kuna Iisrael kui viinapuu osutus viljatuks, hoiatas Jehoova, et ta lõhub maha kaitsemüüri, mis ta selle rahva ümber oli ehitanud. Ta ütles, et ei lõika enam oma viinamäe puid ega rohi oma viinamäge. Ta ei lase viinamäele kevadel vihma sadada, millest sõltub viinamarjasaak, ning istanduses hakkavad vohama kibuvitsad ja umbrohi (Jesaja 5:5, 6).

Mooses ennustas, et kui iisraellased Jumalast taganevad, kannatavad selle tagajärjel ka sõnasõnalised viinamäed. „Sa istutad ja harid viinamägesid, aga viina sa ei saa juua ega talletada, sest ussid söövad marjad!” (5. Moosese 28:39). Kui ussid viinapuu tüve õõnsaks söövad, võivad viinapuud kuivada vaid mõne päevaga (Jesaja 24:7).

„Tõeline viinapuu”

Sarnaselt Jehoovaga kasutas ka Jeesus viinapuu metafoori. Pühal õhtusöömaajal ütles Jeesus oma jüngritele: „Mina olen tõeline viinapuu ja minu Isa on viinamäe aednik” (Johannese 15:1). Jeesus nimetas oma jüngreid viinapuu oksteks. Nii nagu viinapuu oksad saavad jõu tüvest, tuleb jüngritelgi jääda ühtsusse Kristusega. „Ilma minuta ei või te midagi teha,” ütles Jeesus (Johannese 15:5). Nii nagu viinamäeharijad kasvatavad viinapuid selleks, et saaki saada, ootab ka Jehoova oma rahvalt, et see vaimset vilja kannaks.  See vili toob rõõmu ja au viinamäe aednikule Jumalale (Johannese 15:8).

Sõnasõnaliste puude saagikus sõltub nende lõikamisest ja puhastamisest ning Jeesuski viitab mõlemale tegevusele. Viinamäeharija lõikab oma viinapuid tavaliselt kaks korda aastas, et need võimalikult palju vilja kannaksid. Talvekuudel lõigatakse viinapuid üsna palju tagasi. Aednik lõikab ära suurema osa eelmise aasta okstest. Alles jätab ta üldjuhul vaid kolm või neli suuremat oksa ning igale oksale paar kasvu. Nendest noortest kasvudest saavad viljakandvad oksad järgmisel suvel. Mahavõetud oksad põletab aednik ära.

Ka Jeesus räägib sellisest tugevast lõikamisest: „Kui keegi ei jää minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära” (Johannese 15:6). Kuigi viinapuu võib pärast lõikamist üsna lage näida, tuleb puud kevadel veelkord harvendada.

„Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, tema kõrvaldab,” ütles Jeesus (Johannese 15:2). See võib käia hilisema lõikamise kohta, kui viinapuu on ajanud juba välja uusi kasvusid ning okstel on väikesed viinamarjakobarad. Aednik uurib hoolega kõiki oksi, et näha, millised neist kannavad vilja ja millised mitte. Kui viljatud oksad alles jätta, tõmbavad nad endasse tüvest toitaineid ja vett. Et nende viljatute okste peale asjatult toitaineid ei kuluks, tuleb need ära lõigata.

Lõpuks viitab Jeesus puhastusprotsessile. „Igaüht, mis kannab vilja, tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja,” lausus ta (Johannese 15:2). Kui viljatud oksad on eemaldatud, uurib aednik hoolikalt kõiki viljakaid oksi. Viljakandva oksakrae juures on samuti uusi võrseid, mis tuleb kõrvaldada. Kui need kasvama jätta, imavad nad viinapuust mahla, mis muidu läheks marjadesse. Kõrvaldada tuleb ka mõningad suured lehed, et viinamarjakobaratele päikest langeks. Kõik need on vajalikud sammud rohke saagi saamiseks.

Kandke „palju vilja”

„Tõelise viinapuu” sümboolsed oksad kujutavad võitud kristlasi, kuid ka „teised lambad” peavad olema viljakad Kristuse jüngrid (Johannese 10:16). Nemadki võivad kanda „palju vilja” ja tuua sellega au oma taevasele Isale (Johannese 15:5, 8). Jeesuse tähendamissõna tõelisest viinapuust tuletab meelde seda, et meie pääste sõltub sellest, kas jääme ühtsusesse Kristusega ja kanname head vilja. Jeesus ütles: „Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käsusõnu ja jään tema armastusse” (Johannese 15:10).

Sakarja päevil tõotas Jumal ustavale Iisraeli jäägile, et „viinapuu annab vilja, maa annab saaki” nagu varem (Sakarja 8:12). Viinapuu sümboliseerib ka rahu, mida Jumala rahvas kogeb Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal. Miika ennustas: „Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!” (Miika 4:4).

[Allmärkus]

[Pilt lk 18]

Äsja kuivanud viinapuu

[Pilt lk 18]

Talvel lõigatud viinapuu

[Pilt lk 18]

Äralõigatud okste põletamine