Kui õnnelik sa oled?

VÕIMALIK, et küsid endalt, kui õnnelik sa oled. Sotsioloogid püüavad välja uurida, kuidas inimesed sellele küsimusele vastaksid, kuid nende ülesanne pole kergete killast. Õnne mõõta tähendab sama, mis proovida mõõta armastust, mida tunneb mees oma naise vastu, või leina, mida toob perele lähedase inimese kaotus. Emotsioone on väga raske täpselt mõõta. Sellegipoolest tõdevad teadlased, et kõigil inimestel on võime õnne tunda.

Hoolimata loomupärasest võimest olla õnnelik, on murettekitavad probleemid toonud palju kurbust. Mõelgem järgmisele näitele. Mõnes linnas valitseb kalmistutel matmispaikade puudus, kuna aidsiohvreid on sedavõrd palju. Võimud on andnud loa kaevata lahti vanu haudu, et neisse uusi surnuid matta. Mõnel pool Aafrikas on kirstuvalmistamine üks peamisi elatusallikaid. Ükskõik kus sa ka ei ela, ei näe sa just sageli raskelt haigete ega sugulase või sõbra kaotanud inimeste nägudel peegeldumas rõõmu.

Mida öelda jõukamate riikide kohta? Ootamatu pöördeline sündmus võib korrapealt röövida majandusliku kindlustatuse neilt, kes pole selleks valmis. Ameerika Ühendriikides on paljud pensionärid pidanud taas tööle minema, kuna nad on jäänud ilma pensionist. Arstiabi ja ravimid neelavad sageli kõik perekonna säästud. „Inimesed tulevad siia nõu küsima, kui neil on seoses tervisehädadega vaja kanda suuri kulutusi, ning neid nähes süda murdub,” lausub üks jurist. „Tihtilugu tuleb mul neile öelda, et nad kaotavad oma kodu.” Kuidas on lood nendega, kel pole rahamuresid? Kas neidki võib kimbutada kurbus?

Mõne inimese elu sarnaneb kuulsa helilooja Richard Rodgersi omaga. Tema kohta on öeldud: „Vähesed on teinud nii paljusid inimesi nii rõõmsaks kui tema.” Kuigi tema laulud tõid teistele palju rõõmu, vaevas teda krooniline depressioon. Rodgers saavutas kaks eesmärki, mille poole paljud püüdlevad: rikkuse ja kuulsuse, ent kas ta oli sealjuures õnnelik? Üks biograaf märkis: [Rodgersi] looming oli erakordselt menukas, ta kuulus privilegeeritud ühiskonnakihti ning võitis kahel korral koos oma partneriga Pulitzeri auhinna. Enamasti oli ta aga õnnetu ja masendunud.”

Nagu oled ehk märganud, on rikkusest õnne otsimine sageli petlik. Toronto ajalehe „The Globe and Mail” üks reportereid, kes on spetsialiseerunud investeeringutele, kirjutas, et paljude varakate inimeste mureks on „isoleeritus ja tühjustunne”. Üks finantsnõustaja sõnas, et kui rikkad vanemad puistavad oma lapsed üle raha ja asjadega, „külvavad nad sageli sellega kurbuse seemneid, mis tärkavad hiljem”.

 Mida on õnneks vaja?

Et õitsele puhkeda, vajab taim head mulda, vett ja sobivaid ilmastikutingimusi. Niisamuti teavad uurijad, et mõned tingimused soodustavad õnne. Nende seas hea tervis; korralik töö; põhivajadusi rahuldav toit, peavari ja kehakate; loominguliste soovide teostamine ja tõelised sõbrad.

Need tegurid avaldavad vaieldamatult mõju inimese väljavaatele olla õnnelik. Kuid üks tegur on veelgi tähtsam. On vaja tunda „õnnelikku Jumalat”, kelle nimi on Jehoova (1. Timoteosele 1:11, UM). Mis kasu on tema tundmisest? Jehoova on meie Looja, kes on andnud meile võime olla õnnelik. On loogiline arvata, et ta teab, mis teeb meid tõeliselt õnnelikuks. Järgmine artikkel räägib, kuidas ta juhatab mis tahes paigas või oludes elavaid inimesi, et nad võiksid kestvalt õnnelikud olla.

[Pilt lk 4]

Just nagu taim, vajab ka õnn õigeid tingimusi, et õitsele puhkeda

[Pildi allikaviide lk 3]

© Gideon Mendel/CORBIS