Kust leida tõelist valgustust

OLI 18. detsember aastal 1810. Videvik oli saabumas. Briti kuninglik fregatt „Pallas” oli tormisel merel kusagil Šotimaa kaguranniku piirkonnas kaotanud orientatsiooni. Kasvava pimeduse ja tiheda lumesaju tõttu oli meeskonnal üha raskem näha vajalikke majakatulesid, et juhtida laev turvalisse paika. Võib kujutleda, millist kergendust nad tundsid, kui nad lõpuks tulesid nägid ning kursi nende poole võtsid! Ent kahjuks polnud need tarvilikud märgutuled. Tegelikult olid need rannikul lõõmavad töömeeste lõkked. „Pallas” rammis kaljusid ning purunes täielikult. Üksteist meremeest uppus. Milline kurblugu!

„Pallase” juhtumil viis katastroofini eksitus. Ent tuli ette ka juhtumeid, kus meremehi varitses veelgi suurem oht – valemajakate tuled. Need tuled süüdati eesmärgiga meelitada laevad kivisele rannikule, et asuda seejärel vrakke rüüstama, kirjutab raamat „Wrecks, Wreckers and Rescuers”.

„Pühad kirjad, mis võivad sulle tarkust anda päästeks”

Inimene, kes püüdleb valgustatuse poole, kohtab ohte, mis sarnanevad neid meremehi varitsenud ohtudega. Ta võib järgida eksitavat teavet või langeda koguni tahtliku pettuse ohvriks. Mõlemad rajad võivad viia õnnetusse. Kuidas siis ennast kaitsta? Veendu, et su valgustusallikas on ehtne ja usaldusväärne. See ajakiri on enam kui 125 aastat võidelnud Jumala inspireeritud Sõna Piibli kui kõige kindlama valgusallika eest, sest see raamat sisaldab „pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks” (2. Timoteosele 3:15–17, P 1997).

Selleks, et loota Piiblile kui usaldusväärsele teed näitavale valgusele, oleks loomulikult tark selle autentsust kontrollida (Laul  119:105; Õpetussõnad 14:15). Võid kirjutada selle ajakirja väljaandjatele, et saada teavet, mis on veennud miljoneid inimesi selles, et Piibel on tõesti Jumala inspireeritud. Näiteks võid lugeda brošüüri „Raamat kõigile inimestele”. * Sealt leiad rikkalikult teavet selle kohta, et Piibel on täpne, tõene ja inspireeritud.

Põhitõed

Millised on siis neis „pühades kirjades” sisalduvad põhitõed? Mõelgem järgnevatele näidetele.

On vaid üksainus Kõigeväeline Jumal ja Looja, kes on kõik teinud. (1. Moosese 1:1.) Me oleme olemas vaid seetõttu, et Jumal ’on loonud kõik asjad’ ning andnud meile elu (Ilmutuse 4:11). Sel põhjusel väärib ainuüksi tema seda, et me teda teenime. Looja on kogu valguse Algallikas (Laul 36:10; Jesaja 30:20, 21; 48:17, 18). Tal on isikunimi ning ta soovib, et me seda kasutaksime (2. Moosese 3:15). See heebreakeelne nimi, mida translitereeritakse tähtedega JHWH, esineb Piiblis umbes 7000 korda. Eesti keeles on üldiselt tavaks kasutada nimevormi Jehoova (Laul 83:19).

Jehoova lõi mehe ja naise, et nad elaksid igavesti maa peal paradiislikes tingimustes. Ta andis inimestele tema enda omadusi peegeldavad vaimsed omadused. Ta varustas inimesed annete ja võimetega, mis lubavad neil nautida maa peal rahuldustpakkuvat lõputut elu (1. Moosese 1:26–28). Tema eesmärgiks polnud üldsegi mitte see, et maakera on meestele ja naistele mingit laadi katseväli, vaheaste taevasesse vaimsesse ellu, justkui saaksid nad vaid seal tunda rõõmu suhetest Jumalaga.

Jumala inimloodutes polnud mingit kurjust. Kurjus tuli esile alles siis, kui mõningad Jumala loodud – nii inimesed kui vaimolevused – kasutasid oma valikuvabadust kurjasti ning tõstsid Jumala vastu mässu (5. Moosese 32:5). Meie esivanemad võtsid endale õiguse ise otsustada, mis on hea ja mis on halb (1. Moosese 2:17; 3:1–5). See tõi inimperele surma (1. Moosese 3:19; Roomlastele 5:12). Mässuga tõstatunud küsimuste lahendamiseks otsustas Jehoova ajutiselt sallida kurjust. Ent tema eesmärk maakera ja inimperega pole muutunud (Jesaja 45:18). Tulevikus elavad mehed ja naised puhastatud maal paradiisitingimustes igavesti (Matteuse 6:10; Ilmutuse 21:1–5).

Jeesus Kristus pole Kõigeväeline Jumal, vaid on Jumala Poeg. Jeesus Kristus õpetas oma järelkäijaid palvetama: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Ta ei püüdnud mitte kunagi Jumalaga võrdseks saada, vaid ütles: „Minu Isa on suurem minust!” (Johannese 14:28).

Jeesusel on Jumala eesmärkide täitumises väga tähtis osa. Jumal läkitas ta „valguseks maailma, et ükski, kes usub ... [temasse] ei jääks pimedusse” (Johannese  12:46). Apostel Peetruse ütluse kohaselt „ühegi muu sees ei ole päästet” (Apostlite teod 4:12). See on tõesti nõnda, sest meie pääste oleneb Kristuse kallist verest (1. Peetruse 1:18, 19). Jeesus Kristus andis oma elu lunaohvriks, et osta inimkond välja patu alt, mille meie esivanemad Aadam ja Eeva inimperre tõid (Matteuse 20:28; 1. Timoteosele 2:6). Lisaks kasutas Jumal Jeesust oma tahte ja eesmärgi teadaandmiseks (Johannese 8:12, 32, 46, 47; 14:6; Apostlite teod 26:23).

Jumal on rajanud taevase Kuningriigi ehk valitsuse, mis koosneb Jeesus Kristusest ja inimsoo seast valitutest. See on kogu Piiblit läbiv teema. Jumal on andnud sellele valitsusele ülesandeks tagada, et tema tahtmine sünniks maa peal samamoodi nagu taevas (Matteuse 6:10). Esialgu polnud Jumala eesmärgiks, et keegi inimkonnast taevasse läheks. Inimese koduks pidi olema maa. Ent pärast inimese pattulangemist seadis Jumal sihiks midagi uut. Ta korraldas nii, et hakati valima inimesi „kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest”, et need taevases valitsuses ’valitseksid kuningatena’ (P 1997) koos Kristusega (Ilmutuse 5:9, 10). See kuningriigivalitsus „lõhub ja hävitab” peagi kõik inimvalitsuste vormid, mis on põhjustanud inimkonnale nii palju viletsust ja vaeva (Taanieli 2:44).

Hing on surelik. See Piibli põhitõde annab palju selgust inimese ja teda ees ootava elu kohta. Ka kõrvaldab see inimestes segadust tekitanud valearusaamad ja väärinfo surnute seisundi kohta.

Juba Piibli esimeses raamatus on kirjas: „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks” (1. Moosese 2:7, meie kursiiv). Kas mõistame, mida see tähendab? Hing ei ole mingi ähmane inimkehas pesitsev olemusvorm. Inimesel ei ole hinge. Tema ise on hing – kooslus mullapõrmus leiduvatest elementidest ja Jumalalt tulevast elujõust. Hing ei ole surematu. Kui sureb inimene, sureb ka hing (1. Moosese 3:19; Koguja 9:5, 10).

Surnud võidakse ülesäratamise kaudu ellu tagasi tuua. Kui saab läbi aeg, mil Jumal on ajutiselt lubanud kurjust, siis „kõik, kes on haudades, kuulevad tema [Jeesuse] häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks” (Johannese 5:28, 29; Apostlite teod  24:15). Ülesäratatud elavad taas inimestena maa peal paradiisitingimustes, mis ongi selline elu, nagu Jumal algselt inimperele eesmärgiks seadis.

Uuri iga päev hoolega Pühakirja

Kas sa mõistad, kuidas selliste põhitõdede teadmine sind aidata võib? See teadmine võib kaitsta sind neil rasketel tormilistel aegadel Kurat-Saatana levitatavast „valelikust tunnetusest”. Ta teeskleb end olevat „valguse ingli” ning tema käsilased esinevad „õiguse teenritena” (1. Timoteosele 6:20; 2. Korintlastele 11:13–15; P 1997). Piibli täpne tundmine kaitseb sind nõndanimetatud valgustatuse eest, mis rajaneb selle maailma „tarkade ja mõistlike” filosoofiatel, kes „on põlanud Jehoova sõna” (Matteuse 11:25; Jeremija 8:9).

Kuna 1. sajandil oli käibel hulgaliselt eksiõpetusi ja filosoofiaid, hoiatas apostel Johannes tolle aja kristlasi: „Ärge uskuge igat vaimu.” Ta soovitas: „Katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast” (1. Johannese 4:1, meie kursiiv). Toome näite. Kui sa saad sõnumi, mis võib su ellu põhjaliku pöörde tuua, kas võtad selle kohe puhta kullana vastu pelgalt seetõttu, et see paistab lähtuvat heast allikast? Loomulikult mitte. Enne kui sa sellekohaselt tegutsema asud, kontrollid sa allikat ning süüvid hoolega sõnumi sisusse.

Andnud vaimust sisendatud kirjutised, milles sisalduvad põhitõed, võimaldab Jumal sul teha just seda – ’katsuda läbi’, kas majakatuled, mida sa järgid, on ehtsad (1. Tessalooniklastele 5:21). Esimesel sajandil elanud üllameelseid inimesi kiideti selle eest, et nad „uurisid iga päev Kirjast”, kas see, mida nad olid õppinud, on tõepoolest tõde (Apostlite teod 17:11). Sedasama võid teha ka sina. Juhatagu sind Piibel turvalisse paika otsekui „küünal, mis paistab pimedas paigas” (2. Peetruse 1:19–21). Seda tehes „leiad Jumala tunnetuse”, mis tagab ehtsa valgustatuse (Õpetussõnad 2:5).

[Allmärkus]

[Pilt lk 4]

Jumala Sõna on otsekui valgusti

[Pilt lk 5]

Mis on Jumala nimi?

[Pilt lk 5]

Milline on inimkonna tulevik?

[Pilt lk 6]

Kas Jeesus on Kõigeväeline Jumal?

[Pilt lk 6]

Kus viibivad surnud?

[Pilt lk 7]

Surnuist ülesäratamine on üks Piibli põhitõdesid