Noored, tehke otsus teenida Jehoovat!
Noored, tehke otsus teenida Jehoovat!
„Valige endile täna, keda te tahate teenida.” (JOOSUA 24:15)
1., 2. Milliseid väärasid ristimistavasid on ristiusu kirik järginud?
„SAAGU lastest kristlased siis, kui nad on juba suutelised Kristust tundma õppima.” Need sõnad pani Tertullianus kirja 2. sajandi lõpupoole. Ta protesteeris väikelaste ristimise vastu, kombe vastu, mis oli juurdumas tema aja usutaganejast kristluses. Kirikuisa Augustinus oli teisel seisukohal kui Tertullianus ja Piibel ning väitis, et ristimine kõrvaldab pärispatu kahju ja et ristimata väikelapsed, kes surevad, on neetud. Sellisest uskumusest kasvaski välja tava ristida vastsündinud võimalikult kiiresti.
2 Paljud tooniandvad ristiusu kirikud ristivad äsjasündinud beebisid seniajani. Lisaks on nõndanimetatud kristlike rahvaste valitsejatel ja usujuhtidel olnud kogu ajaloo jooksul tavaks vallutatud paganaid sunniviisiliselt ristida. Kuid väikelaste ristimisel ja täiskasvanute sunniviisilisel ristimisel pole mitte mingit piiblilist alust.
Tänapäeval pole enam tahtevälist pühitsetust
3., 4. Mis võib aidata pühendunud vanemate lastel vabal tahtel pühenduda?
3 Piibel näitab, et Jumal peab väikest last pühaks ka siis, kui vaid üks tema vanematest on ustav kristlane (1. Korintlastele 7:14). Kas selline laps on seetõttu Jehoova pühitsetud teenija? Ei. Ent lapsed, keda kasvatavad Jehoovale pühendunud vanemad, saavad ettevalmistuse, mis võimaldab neil lastel vabatahtlikult pühenduda Jehoovale. Tark kuningas Saalomon kirjutab: „Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust! ... Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad! Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsumise manitsused on elutee” (Õpetussõnad 6:20–23).
4 Kristlike vanemate antav juhatus võib osutuda lastele kaitseks, kui nad on valmis seda järgima. Saalomon tõdes ka järgmist: „Tark poeg rõõmustab isa, aga alp poeg on emale meelehärmiks!” „Kuule, mu poeg, ja saa targaks ning juhi oma süda õigele teele!” (Õpetussõnad 10:1; 23:19). Jah, et vanemate kasvatus kasu tooks, peate teie, lapsed, olema valmis võtma vastu nõuandeid, soovitusi ja korralekutsumisi. Te pole targaks sündinud, ent te võite targaks saada ja vabal tahtel eluteel käia.
Mis on manitsemine?
5. Millist nõu annab Paulus nii lastele kui isadele?
5 Apostel Paulus kirjutab: „Lapsed, kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige. „Austa oma isa ja ema!” – see on esimene käsusõna, millel on tõotus: „Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!” Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses [„vaimses suunamises”, UM]” (Efeslastele 6:1–4).
6., 7. Mida tähendab kasvatada lapsi Jehoova manitsuses ja miks ei tähenda see, et vanemad neid kohatult mõjutavad?
6 Kas kristlikud lapsevanemad mõjutavad oma lapsi kohatult, kui nad kasvatavad neid „karistuses ja Issanda manitsuses”? Ei. Kes võib vanemaid hukka mõista, et nad õpetavad lastele seda, mida peavad õigeks ja kõlbeliselt kasutoovaks? Ateiste ei kritiseerita selle pärast, et nad õpetavad oma lastele, et Jumalat pole olemas. Roomakatoliiklased peavad enda laste katoliku usku toomist oma moraalseks kohuseks ning nende püüdeid seda teha kritiseeritakse haruharva. Samamoodi ei tohiks Jehoova tunnistajaid süüdistada laste mõistusega manipuleerimises, kui nad kasvatavad neid nii, et nad põhitõdede ja moraaliprintsiipide osas võtaksid omaks Jehoova mõtteviisi.
7 Teoloogiline sõnaraamat („Theological Dictionary of the New Testament”) ütleb, et kirjakohas Efeslastele 6:4 sõnaga „manitsus” tõlgitud algkeelne kreeka sõna viitab protsessile, mille „taotluseks on mõtlemisviisi korrigeerida, kõverat õgvendada, vaimset hoiakut parandada”. Kuidas on lugu siis, kui noor inimene vanemlikule kasvatusele vastu paneb kas kaaslaste mõjutusel või soovi ajel teha nii, nagu teeb enamus? Keda võib sel juhul pidada surve avaldajateks – kas vanemaid või noore inimese kaaslasi? Kas vanemaid võiks laita selle eest, et nad üritavad korrigeerida lapse mõtteviisi ja aidata tal mõista laostava käitumise tagajärgi, kui kaaslased avaldavad talle survet tarvitada uimasteid, purjutada või käituda ebamoraalselt?
8. Tänu millele võis Timoteos usus kindlaks saada?
8 Apostel Paulus kirjutas noorele mehele Timoteosele: „Sina jää sellesse, mida oled õppinud ja milles oled kindel, sest sa tead, kellelt sa selle oled õppinud; ja et sina lapsest saadik tunned pühi kirju, mis võivad sind teha targaks, õndsuseks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses” (2. Timoteosele 3:14, 15). Timoteose ema ja vanaema olid temasse juba varases lapsepõlves juurutanud Pühakirja teadmistele tuginevat kindlat usku Jumalasse (Apostlite teod 16:1; 2. Timoteosele 1:5). Kui neist hiljem kristlased said, ei sundinud nad Timoteosele usku peale, vaid aitasid loogilisi, Pühakirja teadmistel põhinevaid seletusi jagades kaasa sellele, et ta võis usus kindlaks saada.
Jehoova kutsub sind üles valikut tegema
9. a) Mil moel ja mis põhjusel andis Jehoova oma loodutele väärikuse? b) Kuidas Jumala ainusündinud Poeg oma tahtevabadust kasutas?
9 Jehoova oleks võinud teha oma loodud robotiteks, kes on programmeeritud tegema tema tahtmist ega saagi muul viisil toimida. Kuid selle asemel andis ta neile tahtevabaduse näol väärikuse. Meie Jumal soovib, et ta alamad rakendaksid vaba tahet. Talle valmistab rõõmu nägemine, kuidas tema loodud, noored ja vanad, teenivad teda armastuse ajel. Parimaks eeskujuks armastavast allumisest Jehoova Jumala tahtele on tema ainusündinud Poeg, kelle kohta ta ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Matteuse 3:17). See esmasündinud Poeg ütles oma Isale: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses!” (Laul 40:9; Heebrealastele 10:9, 10).
10. Mis on Jehoovale meelepärase teenimise aluseks?
10 Jehoova ootab neilt, kes teenivad teda ta Poja juhtimisel, samasugust valmisolekut alluda tema tahtele. Laulik ütles prohvetlikult: „Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub su ette su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast!” (Laul 110:3). Kogu Jehoova organisatsiooni, nii selle taevase kui maise osa tegutsemise aluseks on armastav allumine Jumala tahtele.
11. Milline valik seisab ees noortel inimestel, keda on kasvatanud pühendunud vanemad?
11 Niisiis peaksite teie, noored, mõistma, et ei teie vanemad ega ka kristlikud kogudusevanemad ei sunni teid end ristida laskma. Soov teenida Jehoovat peab lähtuma teist enestest. Muistsel ajal ütles Joosua iisraellastele: „Teenige ... [Jehoovat] laitmatult ja ustavalt ... valige endile täna, keda te tahate teenida” (Joosua 24:14–22). Samamoodi peab see, kui te otsustate pühenduda Jehoovale ja pühendada oma elu tema tahte täitmisele, olema teie endi vaba tahe.
Enesele vastutuse võtmine
12.. a) Mida vanemad laste eest teha ei saa, ehkki nad saavad neid õpetada? b) Millal saab noor inimene valikute osas, mida ta teeb, Jehoova ees vastutavaks?
12 Saabub aeg, mil noored pole enam oma vanemate ustavuse kaitse all (1. Korintlastele 7:14). Jünger Jakoobus kirjutab: „Kes siis mõistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks!” (Jakoobuse 4:17). Nii nagu lapsed ei saa teenida Jumalat oma vanemate eest, ei saa ka vanemad teenida Jumalat oma laste eest (Hesekieli 18:20). Kas sa oled õppinud tundma Jehoovat ja tema eesmärke? Kas sa oled piisavalt vana, et õpitut mõista ja Jumalaga isiklikke suhteid luua? Kas poleks sel juhul loogiline arvata, et Jumal peab sind võimeliseks langetama otsust teda teenida?
13. Millised küsimused peaksid endale esitama ristimata noored inimesed?
13 Kas sa oled ristimata noor inimene, keda kasvatavad jumalakartlikud vanemad ning kes käib kristlikel koosolekutel ja osaleb ka Kuningriigi hea sõnumi kuulutamises? Kui jah, siis küsi endalt ausalt: „Miks ma seda teen? Kas ma käin koosolekutel ja teen kuulutustööd seepärast, et mu vanemad seda minult ootavad, või seepärast, et ma soovin Jehoovale meeldida?” Kas oled endale selgeks teinud, mis on „Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlasteles 12:2)?
Miks ristimist edasi lükata?
14. Millised Piibli näited osutavad sellele, et ristimist ei tohiks põhjendamatult edasi lükata?
14 „Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” Etiooplane, kes selle küsimuse evangelist Filippusele esitas, oli äsja teada saanud, et Jeesus on Messias. Sel etiooplasel oli Pühakirja kohta piisavalt teadmisi mõistmaks, et ta ei tohiks viivitada selle avaliku tõendamisega, et nüüdsest teenib ta Jehoovat kristliku koguduse liikmena, ja see valmistas talle suurt rõõmu (Apostlite teod 8:26–39). Ka naine nimega Lüüdia, kelle süda oli avatud, nii „et ta pani tähele seda, mida Paulus rääkis”, lasi end otsekohe ristida, samuti ristiti ta pere (Apostlite teod 16:14, 15). Samamoodi võttis Filipi vangivalvur kuulda Paulust ja Siilast, kui need „kuulutasid temale Issanda sõna”, nii et „ta ristiti sedamaid ja kõik tema pere” (Apostlite teod 16:25–34). Niisiis, miks ristimist edasi lükata, kui sul on põhiteadmised Jehoova ja tema eesmärkide kohta, siiras soov teha tema tahtmist ja hea maine koguduses ning sa käid regulaarselt koosolekutel ja osaled Kuningriigi hea sõnumi kuulutustöös? (Matteuse 28:19, 20.)
15., 16. a) Milline ekslik mõtteviis võib takistada mõningaid noori end ristida laskmast? b) Kuidas võib pühendumine ja ristimine osutuda noortele kaitseks?
15 Kas sa kõhkled seda tähtsat sammu astumast ehk kartuses, et sul tuleb kanda vastutust, juhul kui peaksid valesti käituma? Sel juhul mõtle sellele: kas sa keeldud juhiluba taotlemast pelgalt kartuse tõttu, et sa võid ühel päeval avarii teha? Muidugi mitte! Samuti ei peaks sa kõhklema end ristida lasta, kui sa selleks kõlblik oled. Kui oled pühendanud oma elu Jehoovale ja nõustunud tegema tema tahtmist, on sul loomulikult tugev ajend anda endast parim, hoidumaks väärkäitumisest (Filiplastele 4:13). Noored, ärge arvake, et te saate ristimist edasi lükates vältida vastutust. Kui olete saanud ea poolest vastutusvõimeliseks, tuleb teil Jehoovale oma käitumisest aru anda, olgu te ristitud või mitte (Roomlastele 14:11, 12).
16 Paljud tunnistajad kõikjal maailmas on seisukohal, et otsus lasta end noorelt ristida on olnud neile suureks abiks. Näitena võib mainida 23-aastast tunnistajat Lääne-Euroopast. Ta meenutab, et see, et ta 13-aastasena end ristida lasi, pani teda hoolega end jälgima, et „nooreea himud” tema üle võitu ei saaks (2. Timoteosele 2:22). Juba varakult seadis ta endale sihiks saada täisajaliseks jumalateenijaks. Praegu teenib ta rõõmsalt Jehoova tunnistajate harubüroos. Külluslikult õnnistusi on ootamas ees kõiki noori – sind kaasa arvatud –, kes otsustavad teenida Jehoovat.
17. Millistes valdkondades on tarvilik mõista, mis on Jehoova tahtmine?
17 Pühendumine ja ristimine märgistavad sellise elu algust, kus me arvestame Jehoova tahtega igas tegevusvaldkonnas. Elada pühendumuse kohaselt tähendab ’aega kalliks pidada’. Kuidas me seda teeme? Pühendades aja, mis meil muidu kuluks ehk tühistele taotlustele, Piibli tõsisele uurimisele, regulaarsele koosolekutel käimisele ning võimalikult täiel määral „kuningriigi evangeeliumi” kuulutustöös osalemisele (Efeslastele 5:15, 16; Matteuse 24:14). See, et me pühendume Jehoovale ja soovime täita tema tahet, mõjub soodsalt meie elu kõigile külgedele, kaasa arvatud meie lõõgastusviisile, söömis- ja joomisharjumustele ning sellele, millist muusikat me kuulame. Miks mitte valida selline meelelahutus, mida saaks nautida kogu igaviku kestel? Tuhanded õnnelikud noored tunnistajad võivad sulle kinnitada, et on olemas hulgaliselt mooduseid mõnusalt aega veeta, sattumata vastuollu sellega, mis on Jehoova tahtmine (Efeslastele 5:17–19).
„Meie tahame minna ühes teiega”
18. Millise küsimuse peaksid noored endale esitama?
18 Alates aastast 1513 e.m.a kuni aasta 33 m.a.j nelipühini oli Jehooval maa peal organiseeritud rahvas, kelle ta oli valinud jumalateenistust läbi viima ja tema tunnistajaiks olema (Jesaja 43:12). Noortest iisraellastest said selle rahva liikmed sünni tõttu. Nelipühist saadik on Jehooval maa peal uus „rahvas”, vaimne Iisrael, „rahvas oma nimele” (1. Peetruse 2:9, 10; Apostlite teod 15:14; Galaatlastele 6:16). Apostel Paulus mainib, et Kristus on nad puhastanud „enesele pärisrahvaks, kes agar on tegema häid tegusid” (Tiitusele 2:14). Teie, noored, olete vabad otsustama, kust sellist rahvast võib leida. Kellest tänapäeval moodustub „õige rahvas, kes püsib usus”, elades Piibli põhimõtete kohaselt, olles Jehoovale ustavad tunnistajad ning kuulutades tema Kuningriiki kui inimkonna ainust lootust? (Jesaja 26:2–4.) Vaadake ristiusu ja muude religioonide kirikute tegevust ning võrrelge seda sellega, mida Piibel tõelistelt jumalateenijatelt ootab.
19. Milles on jõudnud veendumusele miljonid inimesed kõikjal maailmas?
19 Miljonid inimesed kõikjal maailmas, sealhulgas arvukalt noori, on jõudnud veendumusele, et selle „õige rahva” moodustab Jehoova tunnistajatest võitute jääk. Nad ütlevad neile vaimsetele iisraellastele: „Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!” (Sakarja 8:23). Me loodame siiralt ja palvetame, et teie, noored, leiate endale koha Jumala rahva hulgas ning valite seeläbi endale elu – igikestva elu Jehoova uues maailmas (5. Moosese 30:15–20; 2. Peetruse 3:11–13).
Ülevaatlikuks kordamiseks
• Mida hõlmab manitsemine?
• Milline teenistus on Jehoovale vastuvõetav?
• Milline valik seisab kõigi noorte ees, keda on kasvatanud pühendunud vanemad?
• Miks ei tohiks ristimist põhjendamatult edasi lükata?
[Küsimused]
[Pildid lk 26]
Kellele sa kuuletud?
[Pilt lk 28]
Kuidas võib pühendumine ja ristimine osutuda sulle kaitseks?
[Pilt lk 29]
Mis keelab, et sind ei peaks ristitama?