Esiletõstetud kohti Laulude kolmandast ja neljandast raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Laulude kolmandast ja neljandast raamatust
JUMALALE palvet esitades küsib laulukirjutaja: „Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?” (Laul 88:12). Vastus on mõistagi ei. Keegi ei saa elutuna Jehoovat ülistada. Jehoova ülistamine on küllaldane põhjus tahta jätkuvalt elada, ning elus olles on meil küllaldaselt põhjust teda ülistada.
Laulude kolmas ja neljas raamat, kuhu kuuluvad Laulud 73 kuni 106, toovad esile palju põhjusi Loojat ülistada ja tänada. Nende laulude üle mõtisklemine peaks panema meid „Jumala sõna” sügavamalt hindama ning andma meile ajendi ülistada teda veelgi mitmekülgsemalt ja paremini (Heebrealastele 4:12). Pöörakem kõigepealt tähelepanu Laulude kolmandale raamatule.
„MINU ÕNN ON, ET MA OLEN JUMALALE LIGI”
Kolmanda laulude kogu 11 esimest psalmi on kirjutanud Aasaf või tema järeltulijad. Selle laulude rühma esimeses laulus selgitatakse, mis hoidis Aasafit väära mõtteviisi tõttu eksiteele sattumast. Ta jõudis õige lõppjärelduseni. Ta ütleb: „Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi” (Laul 73:28). Järgmine laul numbriga 74 on kaebelaul Jeruusalemma hävitamise pärast. Lauludes 75, 76 ja 77 räägitakse Jehoovast kui õiglasest Kohtumõistjast, kui alandlike Päästjast ning kui palve Kuuljast. Laul 78 kujutab endast ülevaadet Iisraeli minevikust, alates Moosese ajast kuni Taaveti päevini. Laul 79 on kaebelaul templi hävitamise pärast. Sellele järgneb palve Jumala rahva taastamiseks. Laul 81 kutsub üles Jehoovale kuuletuma. Lauludes 82 ja 83 palutakse, et Jumal mõistaks kohut nii ülekohtuste kohtunike kui ka Jumala rahva vaenlaste üle.
„Jehoova õuesid igatseb ja ihaldab mu hing,” kõlab Korahi poegade laul (Laul 84:3). Laul 85 on palve selle eest, et Jumal õnnistaks vangipõlvest tagasi pöördunuid. See psalm rõhutab, et vaimsed õnnistused on kaugelt rohkem väärt kui füüsilised õnnistused. Laul 86 on Taaveti palve, et Jumal teda kaitseks ja õpetaks. Laul 87 jutustab Siionist ja seal sündinuist ning Laul 88 on Jehoovale esitatud palve. Jehoova heldust, mis väljendub Taavetiga tehtud lepingus, tõstetakse esile Laulus 89, mille on kirjutanud Eetan, kes võis kuuluda nende nelja väga targa mehe hulka, kes elasid Saalomoni päevil (1. Kuningate 5:11).
Vastused piiblilistele küsimustele:
73:9 – Kuidas õelad „tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa”? Kuna õelatel pole austust kellegi vastu ei taevas ega maa peal, ei kohku nad tagasi oma suuga Jumalat teotamast. Samuti laimavad nad oma keelega teisi inimesi.
74:13, 14 – Millal Jehoova ’lõi katki lohede [„merekoletiste”, UM] pead vete peal’ ja ’purustas Leviatani pead’? „Vaaraod, Egiptuse kuningat”, nimetatakse „suureks krokodilliks [„merekoletiseks”, UM]”, kes lamab jõgede keskel (Hesekiel 29:3). Leviatani all võidakse mõelda „vaarao vägevaid” (Laul 74:14, vaata UM allmärkust). Nende peade purustamine viitab ilmselt hävitavale kaotusele, mis sai vaaraole ja ta sõjaväele osaks siis, kui Jehoova vabastas iisraellased Egiptuse orjusest.
75:5, 6, 11 – Mida sümboliseerib sõna „sarv”? Looma sarved on võimas relv. Seetõttu sümboliseerib sõna „sarv” jõudu ja väge. Jehoova tõstab ’õigete sarved kõrgele’ ehk ülendab oma rahvast, ent ’raiub maha kõik õelate sarved’. Meid hoiatatakse, et me ei ’tõstaks oma sarve kõrgele’ selles mõttes, et me ei laseks endas tekkida ülbel ja kangekaelsel hoiakul. Kuna Jehoova on see, kes inimesi ülendab, tuleks suhtuda vastutusrikastesse ülesannetesse koguduses nii, otsekui oleksid need tema antud (Laul 75:8).
76:11 – Kuidas saab „inimeste vihaleek” Jehoovale ’tänu anda’? Kui Jumal lubab sellistel inimestel, kes jumalateenijaid ei salli, meie peale oma viha välja valada, võib sel olla soodne lõpptulemus. Me võime igast raskusest midagi õppida. Jehoova lubab kannatusi ainult sel määral, kuni see meid mingil moel õpetab (1. Peetruse 5:10). „Sa [Jumal] võtad, mis [inimeste] suurest tulisest vihast järele jäänud” (P 1945). Mis saab siis, kui meie kannatused lõpevad surmaga? Seegi võib Jehoovale tänu tuua, sest need, kes näevad meid lõpuni ustavaks jäämas, võivad samuti hakata Jumalat austama.
78:24, 25 – Miks nimetatakse mannat „taeva viljaks” ja „inglite leivaks”? Kumbki väljend ei tähenda seda, nagu oleks manna olnud inglite toit. See oli „taeva vili” selles mõttes, et see oli pärit taevast (Johannese 6:31). Kuna inglid elavad taevas, võib väljend „inglite leib” viidata lihtsalt sellele, et Jumal, kes rahvast toitis, elab samuti taevas (Laul 11:4). Ka võis Jehoova iisraellastele manna andmiseks inglite abi kasutada.
82:1, 6 – Keda nimetatakse „jumalateks” ja „Kõigekõrgema lasteks”? Mõlemad väljendid käivad Iisraeli inimkohtumõistjate kohta. Need olid sobivad nimetused, kuna tegu oli Jumala eesträäkijate ja esindajatega (Johannese 10:33–36).
83:3 – Kuidas mõista ütlust, et keegi ’ajab pea püsti’? See žest tähendab valmisolekut jõudu rakendada või asuda tegutsema eesmärgiga kellelegi vastupanu osutada, kellegagi võidelda või kedagi rõhuda.
Õpetus meile:
73:2–5, 18–20, 25, 28. Me ei tohiks kadestada õelaid nende hea käekäigu pärast ega võtta omaks nende jumalakartmatuid teguviise. Kurjad on täbaras olukorras. Nad ’langetatakse rusuks’. Kuna ebatäiuslike inimvalitsuste võimuses pole kurjust kaotada, jääksid meiegi püüded seda teha tagajärjetuks. Nagu Aasaf, teeme ka meie targasti, kui võitleme kurjusega sel viisil, et tuleme „Jumalale ligi” ja tunneme rõõmu sellest, et saame olla temaga lähedastes suhetes.
73:3, 6, 8, 27. Me peame hoiduma hooplemisest, ülbusest, pilkamisest ja petmisest. Seda isegi siis, kui sel viisil käitumine võib näida kasulik.
73:15–17. Kui miski on meid segadusse ajanud, peaksime oma mõtted enda teada hoidma, selle asemel et neist kõigile rääkida. Kui hakkaksime kõnelema „nõnda nagu nemad [õelad]”, võiks see ainult teisi heidutada. Meil tuleks asjade üle, mis meile muret valmistavad, rahulikult järele mõelda ning end usukaaslastest mitte eraldada (Õpetussõnad 18:1).
73:21–24. Kibestumist õelate näilise heaolu pärast võrreldakse mõistmatu looma reageerimisviisiga. Selline reaktsioon on impulsiivne ning põhineb üksnes emotsioonidel. Pigem tuleks meil kuulda võtta Jehoova nõuandeid ja olla täiesti kindlad selles, et tema hoiab ’kinni meie paremast käest’ ning toetab meid. Lisaks sellele võtab Jehoova meid „vastu ausse”, mis tähendab lähedasi suhteid temaga.
77:7. Et vaimsed tõed oleksid meil südames, on vaja uurimiseks ja mõtisklemiseks aega võtta. Seepärast on väga oluline aeg-ajalt üksi olla.
79:9. Jehoova võtab meie palveid kuulda, eriti veel kui need puudutavad tema nime pühitsemist.
81:14, 17. Meile saavad osaks rikkalikud õnnistused, kui võtame kuulda Jehoova häält ja käime tema teedel (Õpetussõnad 10:22).
82:2, 5. Ebaõiglus paneb „ilmamaa alused” kõikuma. Ülekohtused teod häirivad inimühiskonna stabiilsust.
84:2–5, 11–13. Laulukirjutajate hindamine Jehoova kummardamispaiga vastu ning nende rahulolu oma teenistusülesannetega on meile heaks eeskujuks.
86:5. Kui tänulikud me võime küll Jehoovale selle eest olla, et ta on valmis andestama! Ta lausa otsib tõendeid, mis annaksid talle alust kahetsevatele patustanutele halastust osutada.
87:5, 6. Kas need inimesed, kes elavad tulevikus maises paradiisis, saavad kunagi teada nende nimed, kes on äratatud üles taevasse? Nende salmide põhjal on see vägagi tõenäoline.
88:14, 15. Kui palvetame mõne probleemi pärast ja ei saa kohe oma palvetele vastust, võib see tähendada, et Jehoova tahab näha, kas meie pühendumus on siiras.
„ÜLISTAGE TEDA JA ANDKE TÄNU TA NIMELE”
Pane tähele, kui erisuguseid põhjusi Jehoova ülistamiseks on mainitud laulude neljandas kogus. Laulus 90 vastandab Mooses „ajastute Kuninga” eksistentsi inimese üürikese eluga (1. Timoteosele 1:17). Laulus 91:2 nimetab Mooses Jehoovat oma ’varjupaigaks ja kindlaks mäelinnuseks’, mis tagab talle turvatunde. Järgmised laulud räägivad Jumala ilusatest omadustest, kõrgetest mõtetest ja imelistest tegudest. Kolm laulu algavad mõttega „Jehoova on kuningas” (Laul 93:1; 97:1; 99:1). Laulukirjutaja räägib ka sellest, et Jehoova on meid teinud, ning esitab üleskutse: „Ülistage teda ja andke tänu ta nimele!” (Laul 100:4).
Kuidas peaks tegutsema jumalakartlik valitseja? Vastuse leiame Laulust 101, mille on kirja pannud kuningas Taavet. Järgmises laulus öeldakse, et Jehoova ’kaldub nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega põlga nende palvet’ (Laul 102:18). Laul 103 juhib tähelepanu Jehoova heldusele ja halastusele. Pidades silmas Jumala maist loomistööd, hõiskab laulukirjutaja: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti!” (Laul 104:24). Laulude neljanda raamatu kahes viimases laulus kiidetakse Jehoovat tema imeliste tegude eest (Laul 105:2, 5; 106:7, 22).
Vastused piiblilistele küsimustele:
91:1, 2 – Mis mõttes saab inimene ’elada Kõigekõrgema kaitse all’? Mõeldud on piltlikku vaimse julgeoleku ja turvalisuse paika, mis tähendab kaitstust vaimse kahju eest. See on otsekui salajane paik, millest need, kes Jumala peale ei looda, ei tea midagi. Me saame võtta Jehoova endale „eluasemeks”, kui peame teda oma ’varjupaigaks ja kindlaks mäelinnuseks’, ülistame teda kui universumi Suverääni ja kuulutame head sõnumit Kuningriigist. Teadmine, et Jehoova on alati valmis meid aitama, annab meile vaimse turvatunde (Laul 90:1).
92:13 – Mis mõttes õige „lokkab nagu palmipuu”? Palmipuud on hästi tuntud oma viljakuse poolest. Õige inimene on nagu palmipuu selles mõttes, et ta on Jehoova silmis moraalselt sirgjooneline ja kannab jätkuvalt „head vilja”, mille hulka kuuluvad ka head teod (Matteuse 7:17–20).
Õpetus meile:
90:7, 8, 13, 14. Väärteo toimepanemine kahjustab alati inimese suhteid tõelise Jumalaga. Ja salapatte ei saa tema eest varjata. Kui me aga eksimusi tõesti kahetseme ja väära tee hülgame, võtab Jehoova meid oma soosingusse tagasi, ’täites meid oma heldusega’ (P 1997).
90:10, 12. Kuna elu on lühike, tuleks meil ’oma päevi arvestada’. Kuidas? Püüdes saada endale „targa südame” ehk elada selles mõttes targalt, et me ei raiskaks oma elupäevi, vaid kasutaksime neid Jehoovale meelepärasel viisil. Selleks on vaja vaimseid asju elus esmatähtsaks pidada ja oma aega targalt kasutada (Efeslastele 5:15, 16; Filiplastele 1:10).
90:17. Kohane on palvetada selle eest, et Jehoova „kinnita[ks] meie kätetööd” ja õnnistaks meie pingutusi tema teenistuses.
92:15, 16. Hoolsalt Jumala Sõna uurides ja pidevalt Jehoova rahvaga läbi käies saavad eakad ikka olla „tüsedad ja haljad” – täies vaimses elujõus – ning seeläbi väärtuslikuks toeks kogudusele.
94:19. Ükskõik mis meile ka „muremõtteid” ei põhjustaks, leiame alati lohutust, kui loeme Piiblit ja mõtiskleme selles leiduvate „troostide” üle.
95:7, 8. Me saame kaitsta oma südant paadumise eest, kui kuulame Pühakirjal põhinevaid nõuandeid, pöörame neile tähelepanu ning rakendame neid ellu (Heebrealastele 3:7, 8).
106:36, 37. Need salmid seostavad ebajumalate teenimise „kurjadele vaimudele” ohverdamisega (P 1997). See näitab, et inimene, kes kasutab ebajumalakujusid, võib sattuda deemonite mõju alla. Piibel soovitab tungivalt: „Hoiduge ebajumalaist!” (1. Johannese 5:21).
„Kiitke Jaahi!”
Laulude neljanda raamatu kolm viimast laulu lõpevad üleskutsega: „Halleluuja! [„Kiitke Jaahi!”, UM]”, lisaks esineb see väljend ka 106. laulu alguses (Laul 104:35; 105:45; 106:1, 48). Nagu näha, esineb see väljend Laulude neljandas raamatus mitmeid kordi.
Kindlasti on meil põhjust Jehoovat kiita ja ülistada. Laulud 73 kuni 106 on andnud meile palju mõtteainet ja täitnud meie südamed tänutundega oma taevase Isa vastu. Kui mõtleme kõige selle peale, mida ta juba on meie heaks teinud ning mida ta veel tulevikus teeb, tunneme südamest soovi järgida üleskutset „Kiitke Jaahi!”.
[Pilt lk 10]
Just nagu Aasaf, suudame ka meie õelate keskel elada, kui oleme „Jumalale ligi”
[Pilt lk 11]
Vaaraole sai Punase mere ääres osaks kaotus
[Pilt lk 11]
Kas sa tead, miks nimetatakse mannat „inglite leivaks”?
[Pilt lk 13]
Mis aitab meil muremõtteid hajutada?