Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Hoia tähelepanu keskmes Jehoova organisatsiooni hüvesid

Hoia tähelepanu keskmes Jehoova organisatsiooni hüvesid

Hoia tähelepanu keskmes Jehoova organisatsiooni hüvesid

„Küll meid täidetakse su koja ... hüvedest!” (LAUL 65:5)

1., 2. a) Millist mõju pidi templikorraldus Jumala rahvale avaldama? b) Kuidas Taavet templi ehitamist toetas?

MUISTSES Iisraelis elanud Taavet oli väljapaistvamaid inimesi, kellest Heebrea Kirjades juttu on. See karjane, muusik, prohvet ja kuningas lootis täielikult Jehoova Jumalale. Lähedased suhted Jehoovaga ärgitasid Taavetis soovi ehitada Jumalale koda. Sellest kojast ehk templist pidi saama õige jumalakummardamise keskus Iisraelis. Taavet teadis, et tempel ja selles toimuv toob Jumala rahvale rõõmu ja õnnistusi, mistõttu ta laulis: „Õnnis on see, kelle sina [Jehoova] valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest!” (Laul 65:5).

2 Taavetile ei antud luba juhtida Jehoova koja ehitamist. See eesõigus pidi jääma hoopis tema pojale Saalomonile. Taavet ei nurisenud selle üle, et eesõigus, mida ta nii väga oli ihaldanud, anti teisele inimesele. Temale oli kõige tähtsam see, et ehitatakse tempel. Andes Saalomonile üle ehitusplaanid, mis ta Jehoovalt oli saanud, toetas ta projekti täiest hingest. Lisaks kehtestas Taavet tuhandetele leviitidele kindlad teenistuskorrad ning annetas templi ehitamiseks hiigelkoguses kulda ja hõbedat (1. Ajaraamat 17:1, 4, 11, 12; 23:3–6; 28:11, 12; 29:1–5).

3. Milline hoiak on Jumala teenijatel seoses õige jumalateenimise korraldustega?

3 Ustavad iisraellased toetasid õige teenistuse korraldust Jumala kojas. Meie kui Jehoova praegusaja teenijad toetame samuti jumalateenimise korraldusi Jehoova organisatsiooni maises osas. Nõnda me näitame, et meil on samasugune meelelaad kui Taavetil. Meile pole omane kaeblev hoiak, vaid me peame meeles Jumala organisatsiooni hüvesid. Kas oled mõelnud neile paljudele headele asjadele, mille eest võime olla tõesti tänulikud? Vaadelgem mõningaid neist.

Tänulikkus nende eest, kes juhivad

4., 5. a) Kuidas „ustav ja mõistlik sulane” talle usaldatud ülesannet täidab? b) Mida arvavad mõningad tunnistajad neile jagatavast vaimsest toidust?

4 Meil on igati põhjust olla tänulik „ustava ja mõistliku sulase” eest, kelle Jeesus Kristus on pannud üle oma maise vara. See vaimuga võitud kristlastest koosnev sulaseklass juhib hea sõnumi kuulutamist, korraldab jumalateenimise eesmärgil koosolekuid ning annab välja piiblilist kirjandust enam kui 400 keeles. Sellest „roast õigel ajal” saavad osa miljonid tänulikud inimesed kogu maakeral (Matteuse 24:45–47). Selle üle nuriseda pole kindlasti mitte põhjust.

5 Palju aastaid on eakas Jehoova tunnistaja Elfi leidnud troosti ja tuge sellest, et ta on rakendanud sulaseklassi väljaannetes sisalduvaid nõuandeid. Elfi kirjutab sügava tänutundega: „Mida ma küll oleksin ilma Jehoova organisatsioonita teinud?” Ka Peter ja Irmgard on olnud aastakümneid jumalateenijad. Irmgard avaldab tänu kogu selle vaimse toidu eest, mida armastav ja hoolitsev Jehoova organisatsioon on valmistanud. Neis väljaannetes on peetud silmas ka erivajadustega inimesi, nagu nägemis- või kuulmispuuete all kannatajaid.

6., 7. a) Kuidas juhendatakse koguduste tegevust kõikjal maailmas? b) Milliseid arvamusavaldusi on tulnud Jehoova organisatsiooni maise osa kohta?

6 ’Ustavat sulast’ esindab Jehoova tunnistajate juhtiv kogu – väike grupp vaimuga võitud mehi, kes teenivad Jehoova tunnistajate ülemaailmses peakorteris New Yorgis Brooklynis. Juhtiv kogu määrab Jehoova kogenud teenijaid harubüroodest juhendama rohkem kui 98 000 koguduse tegevust kogu maailmas. Neis kogudustes määratakse piiblilistele nõuetele vastavaid mehi kogudusevanemateks ja teenistusabilisteks (1. Timoteosele 3:1–9, 12, 13). Kogudusevanemad juhivad ja karjatavad armastusega nende hoolde usaldatud Jumala karja. Milline õnnistus on kuuluda sellesse karja ning kogeda vennaskonnas valitsevat armastust ja ühtsust! (1. Peetruse 2:17; 5:2, 3.)

7 Selle asemel et kurta, väljendavad inimesed tihtilugu tänulikkust kogudusevanematelt saadava armastava vaimse juhatuse eest. Näitena võiks tuua Birgiti, 30-ndates eluaastates kristliku abielunaise. Teismelisena sattus ta halba seltskonda ning pidi äärepealt panema toime väärteo. Ent ohtlikust olukorrast aitasid ta välja kogudusevanemate antud selged piiblilised soovitused ning usukaaslaste toetus. Mida arvab Birgit praegu? Ta ütleb: „Olen ülimalt tänulik, et ma kuulun endiselt Jehoova imelisse organisatsiooni.” 17-aastane Andreas tõdeb: „See organisatsioon on tõesti Jehoova organisatsioon, parim kogu maailmas.” Kas ei peaks me olema tänulikud Jehoova organisatsiooni maise osa hüvede eest?

Juhtijad on ebatäiuslikud

8., 9. Kuidas toimisid mõningad Taaveti kaasaegsed ning kuidas Taavet sellisele käitumisele reageeris?

8 Muidugi mõista on need, kes on määratud õiget jumalakummardamist juhtima, ebatäiuslikud. Kõik nad teevad vigu, kusjuures mõningatel on visalt püsivaid nõrkusi, mille ohjeldamiseks nad kõvasti vaeva näevad. Kas see peaks meid rööpast välja lööma? Ei. Tõsiseid vigu tegid ka väga vastutusrikkaid ülesandeid täitvad inimesed muistses Iisraelis. Kui Taavet oli alles noor mees, kutsuti ta ärritushoogude all kannatava kuninga Sauli juurde muusikuna teenima, et teda rahustada. Hiljem üritas Saul Taavetit tappa, nii et sel tuli lõpuks elu eest põgeneda (1. Saamueli 16:14–23; 18:10–12; 19:18; 20:32, 33; 22:1–5).

9 Oli ka reeturlikult toimivaid iisraellasi. Näiteks Taaveti sõjapealik Joab mõrvas Sauli sugulase Abneri. Absalom pidas vandenõu oma isa Taaveti vastu, et haarata kuningavõim. Taaveti usalduse võitnud nõuandja Ahitofel reetis ta (2. Saamueli 3:22–30; 15:1–17, 31; 16:15, 21). Sellegipoolest ei saanud Taavetist kibestunud kaeblejat, ka ei pööranud ta selga õigele jumalateenimisele. Otse vastupidi – vastasseis pani Taaveti kõvasti Jehoova külge klammerduma ning säilitama erakordselt head hoiakut ajal, mil ta Sauli eest põgenema pidi. Tol ajal laulis Taavet: „Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub!” (Laul 57:2).

10., 11. Mida tuli kristlasel Gertrudil noorena kogeda ning mida ta ütles usukaaslaste eksimuste kohta?

10 Meil pole üldsegi põhjust kaevelda reeturlikkuse pärast Jehoova organisatsioonis tänapäeval. Ei Jehoova, tema inglid ega vaimsed karjased salli seda, et kristlikku kogudusse kuuluvad reeturlikud ja õelad inimesed. Kuid siiski tuleb meil kõigil seista silmitsi inimliku ebatäiusega – nii meie enda kui ka teiste jumalateenijate omaga.

11 Kui kauaaegne Jehoova teenija Gertrud veel noor neiu oli, esitati talle valesüüdistus, et ta on petis ega ole täisajaline kuningriigikuulutaja. Kuidas Gertrud sellele reageeris? Kas ta hakkas sellise kohtlemise pärast nurisema? Ei. Vahetult enne surma aastal 2003, kui ta oli 91-aastane, ütles ta oma elule tagasi vaadates: „Need ja hilisemad kogemused õpetasid mulle seda, et hoolimata üksikisikute tehtavatest vigadest juhib ikkagi Jehoova oma tähtsat tööd, mille tegemiseks ta kasutab meid, ebatäiuslikke inimesi.” Teiste jumalateenijate puudustega kokku põrgates palvetas Gertrud kogu südamest Jehoova poole.

12. a) Millist halba eeskuju andsid mõningad esimese sajandi kristlased? b) Millele tuleks meil oma mõtted keskendada?

12 Kuna ka kõige ustavamad ja pühendunumad kristlased on ebatäiuslikud, tehkem ikka „kõik nurisemata” ka siis, kui ametissemääratud jumalateenija juhtub eksima (Filiplastele 2:14). Kui kahetsusväärne oleks see, kui me järgiksime nende üksikute inimeste halba eeskuju, kes kuulusid kristlikku kogudusse esimesel sajandil! Nagu kirjutab jünger Juudas, põlgasid tolle aja väärõpetajad Issanda valitsust ja pilkasid aukandjaid. Lisaks olid need patustajad „nurisejad, saatusega rahulolematud” (Juuda 8, 16). Hüljakem nurisejate tee ning keskendagem oma mõtted kõigele sellele toredale, mis jõuab meieni ’ustava sulase’ vahendusel. Pidagem kalliks Jehoova organisatsiooni hüvesid ning ’tehkem kõik nurisemata’.

„See sõna on ränk”

13. Kuidas mõningatele Jeesus Kristuse õpetustele reageeriti?

13 Samal ajal kui mõningad nurisesid esimesel sajandil ametissemääratud jumalateenijate pärast, oli ka neid, kes tõstsid nurinat Jeesuse õpetuste vastu. Nagu ütleb kirjakoht Johannese 6:48–69, lausus Jeesus: „Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sel on igavene elu.” Paljud tema jüngrid ütlesid neid sõnu kuuldes: „See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda?” (P 1997). Jeesus teadis, et „tema jüngrid selle üle nurisesid”. Lisaks, „sellest ajast läksid paljud tema jüngrid ära ta järelt ega kõndinud enam temaga”. Aga mitte kõik jüngrid ei nurisenud. Pangem tähele, mis juhtus, kui Jeesus küsis oma kaheteistkümnelt apostlilt: „Kas ka teie tahate ära minna?” Apostel Peetrus vastas: „Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad, ja me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled Jumala püha!”

14., 15. a) Miks muututakse vahel kristlike õpetuste mõningate aspektide suhtes rahulolematuks? b) Mida me võime Emanueli juhtumist õppida?

14 Nüüdisajal on Jumala rahva seas väga vähe neid, kes on muutunud kristliku õpetuse mõningate aspektide suhtes rahulolematuks ning väljendanud nurinat Jehoova organisatsiooni maise osa vastu. Miks on seda ette tulnud? Sellise nurina on üldjuhul vallandanud mõistmatus selles suhtes, mil kombel Jehoova tegutseb. Looja ilmutab oma rahvale tõde järk-järgult. Sellest tulenevalt vajab meie Pühakirja mõistmine aeg-ajalt parandamist. Jehoova rahva valdav enamik rõõmustab selliste paranduste üle. Vähesed on „liiga õiglased” ning seisavad muudatustele vastu (Koguja 7:16). Oma osa võib olla ka uhkusel, mõningad aga langevad sõltumatu mõtteviisi küüsi. Mis ka põhjuseks poleks, on selline nurisemine ohtlik, sest see võib viia meid tagasi maailma ja selle teedele.

15 Näiteks Jehoova tunnistaja Emanuel oli kriitiline mõningatest „ustava ja mõistliku sulase” väljaannetest loetud mõtete suhtes (Matteuse 24:45). Ta lõpetas kristlike trükiste lugemise ning teatas lõpuks kohaliku koguduse vanematele, et ta ei soovi enam olla Jehoova tunnistaja. Kuid üsna pea hakkas Emanuel mõistma, et Jehoova organisatsioonil on siiski õigus. Ta võttis tunnistajatega ühendust, möönis, et on eksinud, ning tema kui Jehoova tunnistaja õigused ennistati. Selle tulemusena oli ta taas õnnelik mees.

16. Mis võib aidata meil vabaneda mõningate kristlike õpetustega seotud kahtlustest?

16 Mida teha siis, kui meil tekib kiusatus nuriseda, sest me kahtleme mõningates Jehoova organisatsiooni õpetustes? Sel juhul ärgem olgem kannatamatud. ’Ustav sulane’ võib ükskord avaldada midagi, mis annab meie küsimustele vastused ning hajutab me kahtlused. Arukas on otsida abi kristlikelt kogudusevanematelt (Juuda 22, 23). Samuti palve, omal käel uurimine ning seltsimine vaimselt meelestatud usukaaslastega võib aidata meil vabaneda kahtlustest ning süvendada endas nende uskutugevdavate piiblitõdede hindamist, mida oleme saanud teada Jehoova suhtluskanali vahendusel.

Säilitagem positiivne vaim

17., 18. Milline meelelaad peaks meil nurisemise asemel olema ja miks?

17 Tuleb möönda, et ebatäiuslikel inimestel on kaasasündinud kalduvus patustada, kusjuures mõningatel on tugev kalduvus tuua kuuldavale põhjendamatuid kaebusi (1. Moosese 8:21; Roomlastele 5:12). Ent kui meist saavad harjumuslikud nurisejad, seame ohtu oma suhted Jehoova Jumalaga. Seepärast tuleb meil ohjeldada mis tahes kalduvust nuriseda.

18 Selle asemel et koguduses mingi asja üle nuriseda, oleks hea hoida positiivset meelelaadi ja järgida harjumuspärast tegevuskava, mis hoiab meid tegusana, rõõmsana, jumalakartlikuna, tasakaalukana ning tervena usus (1. Korintlastele 15:58; Tiitusele 2:1–5). Jehoova valvab kõige järele, mis tema organisatsioonis toimub, ning Jeesus on kursis iga koguduse arenguga, nii nagu ta oli seda ka esimesel sajandil (Ilmutuse 1:10, 11). Oodakem kannatlikult Jumalat ja Kristust, koguduse Pead. Parandamist vajavate küsimuste lahendamiseks võidakse rakendada vastutavaid karjaseid (Laul 43:5; Koloslastele 1:18; Tiitusele 1:5).

19. Millele me peaksime tähelepanu koondama, seni kuni Kuningriik asub inimsoo ettevõtmisi täielikult juhtima?

19 Peatselt tuleb sellele kurjale maailmale lõpp ning Messia-Kuningriik asub inimsoo ettevõtmisi täielikult juhtima. Seni aga on väga tähtis, et kõik me säilitaksime positiivse vaimu! See aitab meil panna tähele usukaaslaste väärtuslikke omadusi, selle asemel et keskenduda nende vigadele. Tähelepanu koondamine nende isiksuse toredatele külgedele teeb meid õnnelikuks. Seeläbi saame kindlust ja kasvab meie vaimsus, selle asemel et olla nurisemise tõttu emotsionaalselt kurnatud.

20. Milliseid õnnistusi võimaldab meil nautida positiivne meelelaad?

20 Samuti aitab positiivne vaim meil hoida meeles neid paljusid õnnistusi, mis meil on seetõttu, et me oleme seotud Jehoova organisatsiooni maise osaga. See on ainuke organisatsioon maailmas, mis on ustav universumi Suveräänile. Kuidas suhtud sina sellesse fakti ning eesõigusse teenida ainsat tõelist Jumalat Jehoovat? Olgu meie meelelaad nagu Taavetil, kes laulis: „Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha! Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest!” (Laul 65:3, 5).

Kas sul on meeles?

• Miks me peaksime olema tänulikud nende eest, kes kogudust juhatavad?

• Kuidas me peaksime reageerima, kui vastutavad vennad teevad vigu?

• Kuidas peaksime suhtuma sellesse, kui Pühakirja arusaamu korrigeeritakse?

• Mis võib aidata kristlasel kahtlustest üle saada?

[Küsimused]

[Pilt lk 20]

Taavet andis Saalomonile templi ehitusplaanid ja toetas tõelist jumalateenimist kogu südamest

[Pilt lk 23]

Kristlikud kogudusevanemad osutavad meeleldi vaimset abi