Karda Jehoovat ja ole õnnelik!

„Õnnis on mees, kes kardab Jehoovat.” (LAUL 112:1)

1., 2. Mida võib Jehoova kartus anda?

ÕNN ei tule sugugi kergelt kätte. Tõeline õnn eeldab õigeid valikuid, selle tegemist, mis on hea, ja sellest hoidumist, mis on kuri. Looja Jehoova on andnud meile oma Sõna Piibli, et õpetada meid käima parimat eluteed. Otsides ja järgides Jehoova juhatust ja ilmutades seeläbi jumalakartust, saame tunda ehtsat rahulolu ja õnne (Laul 23:1; Õpetussõnad 14:26).

² Selles artiklis vaatleme piiblilisi ja tänapäevaseid näiteid selle kohta, kuidas tõeline jumalakartus annab jõudu seista vastu survele teha seda, mis on väär, ning vaprust teha seda, mis on õige. Me näeme, et jumalakartus toob meile õnne seeläbi, et ajendab meid oma eksimusi parandama, nagu seda ka kuningas Taavetil tuli teha. Samuti näeme seda, et Jehoova kartus on tõepoolest kallihinnaline pärand, mida vanemad saavad oma lastele edasi anda. Jah, Jumala Sõna kinnitab meile: „Õnnis on mees, kes kardab Jehoovat” (Laul 112:1).

Kuidas kaotatud õnne tagasi saada

3. Mis aitas Taavetil oma pattudest üle saada?

³ Nagu me eelmisest artiklist nägime, leidis aset kolm tähelepanuväärset juhtumit, mil Taavet ei osutanud kohast jumalakartust ning tegi pattu. Ent see, kuidas ta reageeris Jehoova korralekutsumisele, näitas seda, et oma põhiolemuselt oli ta jumalakartlik inimene. Austus Jumala vastu ajendas teda süüd omaks võtma, oma teguviisi parandama ning häid suhteid Jehoovaga taastama. Ehk küll ta eksimused tõid nii temale kui teistele kannatusi, tagas siiras kahetsus talle ka edaspidi Jehoova toetuse ja õnnistuse. Taaveti näide annab kahtlemata  julgust nüüdisaja kristlastele, kes on teinud tõsist pattu.

4. Kuidas võib jumalakartus aidata inimesel õnne tagasi saada?

⁴ Näiteks võiks tuua Sonjaga juhtunu. * Kuigi Sonja oli täisajaline evangeeliumikuulutaja, sattus ta halba seltskonda, käitus ebakristlikult ning arvati kristlikust kogudusest välja. Kui Sonja mõistliku meele tagasi sai, tegi ta kõik tarviliku, et parandada oma suhteid Jehoovaga. Varsti võeti ta koguduse liikmeks tagasi. Kogu selle aja jooksul ei kaotanud Sonja soovi teenida Jehoovat. Lõpuks alustas ta taas täisajalist pioneerteenistust. Hiljem abiellus ta toreda kristliku kogudusevanemaga, kellega koos ta praegu koguduses õnnelikult teenib. Olgugi et Sonja tunneb kahetsust, et ta kristlikult teelt ajutiselt kõrvale kaldus, on ta õnnelik, et jumalakartus aitas tal Jehoova juurde tagasi tulla.

Pigem kannatada kui patustada

5., 6. Selgita, kuidas ja miks säästis Taavet kahel korral Sauli elu.

⁵ Loomulikult oleks kõige parem, kui jumalakartus aitaks meil üleüldse mitte pattu teha. See pidas paika ka Taaveti puhul. Ajades kord 3000-mehelise sõjasalgaga Taavetit taga, sisenes Saul just sellesse koopasse, kuhu Taavet oli oma meestega peitu pugenud. Mehed õhutasid Taavetit Sauli maha lööma. Kas mitte Jehoova ise pole Taaveti surmavaenlast ta kätte andnud? Tasakesi hiilis Taavet Sauli juurde ja lõikas ära tema kuuehõlma. Jumalakartuse tõttu valmistas isegi see suhteliselt süütu tegu Taavetile süümepiinu. Taavet vaigistas oma ärevil mehi sõnadega: „Jehoova pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Jehoova võitule” (1. Saamueli 24:2–8). *

⁶ Kord hiljem oli Saul ööseks laagrisse jäänud ning tema ja kõik ta mehed magasid, „sest Jehoova oli lasknud tulla nende peale raske une”. Taavet ja ta vahva vennapoeg Abisai olid tulnud tasahilju otse laagrisse ning seisid magava Sauli peatsis. Abisai tahtis Sauli silmapilkselt surmata, kuid Taavet hoidis Abisaid tagasi, küsides: „Kes võiks karistamata pista oma käe Jehoova võitu külge?” (1. Saamueli 26:9, 12).

7. Mis takistas Taavetit patustamast?

⁷ Miks ei surmanud Taavet Sauli neil kahel korral, mil tal selleks võimalus avanes? Sest ta kartis Jehoovat enam kui Sauli. Kohase jumalakartuse tõttu oli Taavet valmis vajaduse korral pigem kannatama kui patustama (Heebrealastele 11:25). Ta lootis kindlalt, et Jehoova hoolitseb oma rahva eest ja ka tema eest isiklikult. Taavet teadis, et Jumalale kuuletumine ja lootmine toob õnne ja rikkaliku tasu, ent Jumalast mitte hoolimine toob kaasa tema ebasoosingu (Laul 65:5). Ka teadis Taavet, et Jumal täidab oma tõotuse tõsta ta kuningaks ning kõrvaldab Sauli omal ajal ja viisil (1. Saamueli 26:10).

Jumalakartus toob õnne

8. Kuidas on Taaveti käitumine surve all olles meile eeskujuks?

⁸ Meid kui kristlasi võivad tabada naeruvääristamine, tagakiusamine ja muud katsumused (Matteuse 24:9; 2. Peetruse 3:3). Mõnikord võib meil tekkida raskusi ka kaasteenijatega. Kuid me teame, et Jehoova näeb kõike, kuuleb meie palveid ja seab õigel ajal oma tahte kohaselt asjad korda (Roomlastele 12:17–21; Heebrealastele 4:16). Seepärast ei karda me mitte oma vastaseid, vaid kardame Jumalat ning ootame temalt päästet. Nagu Taavet, ei asu me ise kätte maksma ega tee kompromissi õigete põhimõtete suhtes, et vältida kannatusi. Lõppkokkuvõttes toob see õnne. Mil moel?

9. Too näide selle kohta, kuidas jumalakartus võib vaatamata tagakiusamisele tuua õnne.

 ⁹ „Mõtlen ühele emale ja ta teismeeas tütrele, kes kristliku erapooletuse tõttu keeldusid ostmast välja parteipiletit,” jutustab staažikas misjonär Aafrikast. „Meestejõuk ründas neid brutaalselt ning käskis neil seejärel koju minna. Teel olles püüdis ema lohutada oma nutvat tütart, kes ei suutnud mõista, miks see kõik nii läks. Siis polnud nad kaugeltki rõõmsad, ent nende südametunnistus oli puhas. Hiljem võisid nad üliväga rõõmustada, et olid kuuletunud Jumalale. Kui nad oleksid parteipiletid ostnud, oleks rahvajõuk sellest vaimustunud olnud. Mehed oleksid andnud neile karastusjooki ning tantsinud nende ümber kogu kodutee. Kuid see tütarlaps ja ta ema teadsid, et kompromissi korral oleksid neist saanud kõige õnnetumad inimesed maailmas.” Sellest kõigest säästis neid jumalakartus.

10., 11. Milliseid häid tulemusi andis see, et üks naine Jumalat kartis?

¹⁰ Jumalakartuse ilmutamine toob õnne ka katsumustes, mis puudutavad elu pühadust. Kui Mary oma kolmandat last ootas, käis arst talle peale, et ta aborti teeks. „Sinu seisund on ohtlik,” sõnas ta. „Sul võivad tekkida igal ajal komplikatsioonid ning sa võid 24 tunni jooksul surra. Sel juhul sureb ka laps. Igal juhul puudub garantii, et laps võiks olla normaalne.” Mary oli uurinud Jehoova tunnistajatega Piiblit, ent polnud veel ristitud. „Siiski olin ma otsustanud teenida Jehoovat ning jääda talle kõigele vaatamata kuulekaks,” ütleb Mary. (2. Moosese 21:22, 23.)

¹¹ Raseduse ajal uuris Mary hoolega Piiblit edasi ning hoolitses oma pere eest. Lõpuks tuli laps ilmale. „Sünnitus oli veidi raskem kui kaks eelmist, kuid tõsiseid komplikatsioone polnud,” räägib Mary. Tänu jumalakartusele säilitas Mary puhta südametunnistuse ning peagi ta ristiti. Sedamööda, kuidas laps sirgus, õppis ka tema Jehoovat kartma, ning praegu teenib ta ühes Jehoova tunnistajate harubüroos.

’Kinnitagem ennast Jehoovas’

12. Kuidas jumalakartus Taavetile jõudu andis?

¹² Taavetile tähendas jumalakartus midagi rohkemat kui vaid hoidumist millegi valesti tegemisest. See andis talle jõudu tegutseda rasketes olukordades kindlameelselt ja arukalt. Taavet oli oma meestega aasta ja neli kuud paos vilistite maal Siklagis (1. Saamueli 27:5–7). Kui kord mehed ära olid, põletasid röövretke korraldanud amalekid linna maha ja viisid ära kõik meeste naised, lapsed ja kariloomad. Naastes ja nähes, mis oli juhtunud, Taavet ja ta mehed nutsid. Kurvastus läks kiiresti üle kibestumuseks, nii et Taaveti mehed ähvardasid ta kividega surnuks visata. Kuigi Taavet oli hädas, ei heitnud ta meelt (Õpetussõnad 24:10). Jumalakartuse ajel pöördus ta Jehoova poole ning ta „kinnitas ennast Jehoovas”. Jumala abiga sai Taavet oma meestega amalekid kätte ning võttis kõik tagasi (1. Saamueli 30:1–20).

13., 14. Kuidas aitas jumalakartus ühel kristlasel langetada häid otsuseid?

¹³ Tänapäeva jumalateenijatel tuleb samuti ette olukordi, kus läheb tarvis Jehoovale lootmist ja vaprust, et kindlameelselt tegutseda. Selle näiteks võiks tuua Kristina. Lapsena uuris Kristina koos Jehoova tunnistajatega Piiblit. Ent ta soovis kontsertpianistiks saada ning jõudis selles vallas hästi edasi. Lisaks valmistas kuulutamine talle piinlikkust, mistõttu ta kartis võtta endale ristimisega kaasnevaid kohustusi. Jumala Sõna edasi õppides hakkas Kristina tajuma selle väge. Ta õppis Jehoovat kartma ning mõistis, et see tahab, et tema teenijad armastaksid teda kõigest südamest, meelest, hingest ja väest (Markuse 12:30). See andis talle tõuke pühenduda Jehoovale ja lasta end ristida.

 ¹⁴ Kristina palus vaimseks edenemiseks Jehoovalt abi. „Teadsin, et kontsertpianisti elu tähendab pidevat ringireisimist ja lepinguid, mis kohustavad andma koguni 400 kontserti aastas,” jutustab Kristina. „Seepärast otsustasin saada hoopis õpetajaks, nii et tuleksin rahaliselt toime ja saaksin täisajaline evangeeliumikuulutaja olla.” Selleks ajaks oli juba võetud kavva Kristina debüütesinemine kodumaa tuntuimas kontsertsaalis. „Minu debüütkontserdist kujunes lahkumiskontsert,” nendib ta. Hiljem abiellus Kristina kristliku kogudusevanemaga. Praegu teenivad nad koos ühes Jehoova tunnistajate harubüroos. Kristina on õnnelik, et Jehoova andis talle jõudu langetada õigeid otsuseid ning et nüüd saab ta oma aja ja energia rakendada tema teenimisse.

Kallihinnaline pärand

15. Mida soovis Taavet oma lastele edasi anda ja kuidas ta seda tegi?

¹⁵ „Tulge, lapsed, kuulge mind,” kirjutas Taavet, „ma õpetan teile Jehoova kartust!” (Laul 34:12). Isana püüdis Taavet kogu väest anda oma lastele edasi kallihinnalist pärandit – ehtsat, tasakaalukat, tervemeelset Jehoova kartust. Taavet näitas nii oma sõnades kui tegudes, et Jehoova pole sugugi mitte nõudlik ja hirmuäratav Jumal, kes on kohe valmis avastama pisimatki tema seadustest kõrvalekaldumist, vaid hoopis armastav, hoolitsev ja andestav Isa oma lastele. „Eksimused – kes neid märkab?” küsis Taavet. Seejärel väljendas ta sõnadega „salajastest pattudest mõista mind vabaks” oma kindlat lootust, et Jehoova ei uuri pidevalt ja arvustavalt meie vigu. Taavet oli veendunud, et kui ta teeb oma parima, on tema sõnad  ja mõtted Jehoovale meelt mööda (Laul 19:13, 15).

16., 17. Kuidas saavad vanemad õpetada oma lastele Jehoova kartust?

¹⁶ Nüüdisaja lapsevanemad võivad Taavetist eeskuju võtta. „Meie vanemad kasvatasid meid nii, et tões olla oli meie meelest vahva,” sõnab Ralph, kes koos vennaga teenib Jehoova tunnistajate harubüroos. „Kui olime väiksed, haarasid nad ka meid vestlustesse koguduse ettevõtmistest, nii et me olime tõest samamoodi vaimustatud nagu nemad. Nad kasvatasid meis veendumust, et me saame Jehoova teenistuses palju kasulikku ära teha. Meie pere elaski aastaid maapiirkonnas, kus oli puudu kuningriigikuulutajatest, ning aitas rajada uusi kogudusi.

¹⁷ Õigel teel ei hoidnud meid mitte hulk jäiku reegleid, vaid fakt, et meie vanematele oli Jehoova tõelisus ning lahkuse ja headuse kehastus. Nende püüd oli Jehoovat paremini tundma õppida ja talle meele järgi olla, nõnda õppisimegi neilt ehtsat kartust ja armastust Jumala vastu. Kui juhtusimegi midagi valesti tegema, ei andnud vanemad meile mõista, et Jehoova ei armasta meid enam, ka ei pannud nad meile ärritushoos peale suvalisi kitsendusi. Enamikul juhtudel istusime maha ja nad lihtsalt vestlesid meiega rahulikult. Emal olid mõnikord silmad pisarais, kui ta püüdis meie südameni jõuda. Ja asi toimis. Õppisime oma vanemate sõnade ja tegude najal, et on erakordselt hea Jehoovat karta ning et Jehoova tunnistaja olla pole mitte raske koorem, vaid tõeline rõõm.” (1. Johannese 5:3.)

18. Mida me saavutame, kui kardame tõelist Jumalat?

¹⁸ „Taaveti viimsete sõnade” seas on kirjas ka järgmised: „Kes valitseb inimesi õigesti, kes valitseb Jumala kartuses, see on nagu koit päikese tõustes pilvitul hommikul” (2. Saamueli 23:1, 3, 4). Taaveti poeg ja troonipärija Saalomon ilmselt taipas neis sõnades kätkevat tarkust, sest ta palus endale Jehoovalt „sõnakuulelikku südant” ning võimet „vahet teha hea ja kurja vahel” (1. Kuningate 3:9). Saalomon mõistis, et Jehoova kartus annab tarkuse ja õnne. Hiljem lõpetas ta Koguja raamatu sõnadega: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus! Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!”” (Koguja 12:13, 14). Seda nõu kuulda võttes võime tõepoolest kogeda, et „alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu” pole mitte ainult tarkus ja õnn, vaid ka „rikkus, au ja elu” (Õpetussõnad 22:4).

19. Mis võimaldab meil mõista „Jehoova kartust”?

¹⁹ Piibli näidete ja nüüdisaja kogemuste põhjal võime mõista, et õigel jumalakartusel on Jehoova tõeliste teenijate elus positiivne roll. Lisaks sellele, et see hoiab meid tegemast midagi, mis meie taevast Isa võiks pahandada, saab see anda meile meelekindlust vaenlaste ees seista ning jõudu pidada vastu meid tabavates katsumustes ja raskustes. Seetõttu tuleb meil, nii noortel kui vanadel, hoolsalt Jumala Sõna uurida, õpitu üle sügavalt järele mõelda ning südamest tulevates korrapärastes palvetes Jehoova ligi tulla. Nõndaviisi toimides saame lisaks „Jumala tunnetuse” leidmisele mõista ka „Jehoova kartust” (Õpetussõnad 2:1–5).

[Allmärkused]

Kas oskad selgitada?

Kuidas võib jumalakartus

• aidata saada üle tõsisest patust?

• tuua õnne katsumuste ja tagakiusamise korral?

• anda meile jõudu Jumala tahte täitmiseks?

• olla väärtuslikuks pärandiks meie lastele?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

Jehoova kartus takistas Taavetit kuningas Sauli ründamast

[Pildid lk 29]

Jumalakartus on kallihinnaline pärand, mille vanemad saavad oma lastele edasi anda