Iiob — püsivuse ja laitmatuse eeskuju
Iiob – püsivuse ja laitmatuse eeskuju
„Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast.” (IIOB 1:8)
1., 2. a) Millised ootamatud traagilised juhtumid tabasid Iiobit? b) Kirjelda Iiobi elu enne teda tabanud õnnetusi.
ELAS kord üks mees, kel ei paistnud olevat millestki puudu – ei rikkusest, lugupeetavusest, heast tervisest ega õnnelikust perekonnaelust. Siis aga toimus järgemööda kolm traagilist juhtumit. Üleöö kaotas ta oma jõukuse. Edasi nõudis enneolematu raju kõigi ta laste elu. Peagi pärast seda tabas teda kurnav haigus, nii et kogu ta keha oli kaetud valulike paisetega. Küllap vist sa taipasid juba, et see mees oli Iiob, omanimelise raamatu peategelane Piiblis (Iiobi raamatu 1. ja 2. peatükk).
2 „Kes annaks mulle tagasi endised kuud,” ägas ta (Iiob 3:3; 29:2). Kes ei igatseks hädaajal endisi aegu tagasi? Iiob elas kõlbelist elu ning näis olevat ebaõnne eest kaitstud. Silmapaistvad inimesed pidasid temast lugu ja küsisid temalt nõu (Iiob 29:5–11). Ta oli küll rikas, kuid suhtus rahasse tasakaalukalt (Iiob 31:24, 25, 28). Kohates hättasattunud leski ja vaeslapsi, osutas ta neile abi (Iiob 29:12–16). Ka oli ta oma naisele truu (Iiob 31:1, 9, 11).
3. Milline oli Iiob Jehoova silmis?
3 Iiobi elu oli laitmatu, sest ta teenis Jumalat. „Tema sarnast maa peal ei ole,” ütles Jehoova, „vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast!” (Iiob 1:1, 8). Ent hoolimata tema kõlbelisest laitmatusest tegid traagilised juhtumid ta mõnusale elule lõpu. Kadus kõik, mille nimel ta vaeva oli näinud, ning valu, ängistus ja pettumus panid ta tõelise olemuse proovile.
4. Miks võiks Iiobi katsumuste käsitlemisest abi olla?
4 Teadagi polnud Iiob ainuke jumalateenija, keda tabas õnnetus. Tänapäeval on palju neid kristlasi, kes võivad kergesti samastada oma elu sellega, mida Iiob läbi elas. Sel põhjusel väärivad käsitlemist kaks küsimust: kuidas saab Iiobi katsumustele mõtlemine meid aidata, juhul kui meid tabab õnnetus, ning mil moel õpetab see meile kaastundlikkust teiste hädasolijate vastu?
Ustavuse küsimus ja laitmatuse katse
5. Mida väitis Saatan põhjuse kohta, miks Iiob Jumalat teenib?
5 Iiobi juhtum oli erandlik. Ilma et Iiob seda oleks teadnud, oli Kurat seadnud kahtluse alla ajendid, miks Iiob Jumalat teenib. Jehoova juhtis kord ühe taevase kokkutuleku ajal tähelepanu Iiobi väljapaistvatele omadustele. Seepeale kostis Saatan: „Eks sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on?” Niisiis väitis Saatan, et Iiobit – ja sellest tulenevalt kõiki teisigi jumalateenijaid – ajendab tegutsema isekus. „Pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta sind näkku neab!” ütles Saatan Jehoovale (Iiob 1:8–11).
6. Millise olulise vaidlusküsimuse Saatan tõstatas?
6 Tegemist oli olulise vaidlusküsimusega. Saatan seadis kahtluse alla viisi, kuidas Jehoova oma ülimat võimu rakendab. Kas on see ikka võimalik, et Jumal valitseb maailma armastusele tuginedes? Või, nagu Saatan mõista andis, on lõppude lõpuks kõige taga alati isekus? Olles kindel oma sulase laitmatuses ja ustavuses, lubas Jehoova Saatanal Iiobi proovile panna. Seega oli Saatan see, kes põhjustas Iiobit järgemööda tabanud hädad. Kui Saatanal esialgsed rünnakud korda polnud läinud, vaevas ta Iiobit piinarikka haigusega. „Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!” väitis Kurat (Iiob 2:4).
7. Mil kombel tuleb tänapäeva jumalateenijatel taluda katsumusi, mis sarnanevad Iiobi omadega?
7 Ehkki tänapäeval ei tule enamikul kristlastel sel määral kannatada, kui Iiob kannatas, tabavad neid siiski mitmesugused katsumused. Paljud seisavad silmitsi tagakiusamise või perekonnaprobleemidega. Mõningad neist on usu eest oma elugi ohvriks toonud. Laastavat mõju võivad avaldada majanduslikud raskused või vilets tervis. Muidugi mõista ei arva me, et Saatan isiklikult on põhjustanud iga meid tabanud häda. Tulenevad ju mõningad probleemid ka meie endi vigadest või pärilikkusest (Galaatlastele 6:7). Lisaks pole keegi meist kaitstud kõrge ea ja looduskatastroofidega kaasnevate hädade eest. Piibel näitab selgelt, et Jehoova ei kaitse oma sulaseid selliste kannatuste eest praegusel ajal imet tehes (Koguja 9:11).
8. Mil moel võib Saatan üritada meid tabanud katsumusi ära kasutada?
8 Kuid siiski võib Saatan kasutada meid tabanud raskeid katsumusi selleks, et õõnestada meie usku. Apostel Paulus mainis teda vaevavat „liha sisse antud vaia, saatana inglit”, mis teda aina ’rusikaga lööb’ (2. Korintlastele 12:7). Oli see siis mingi kehaline häda, näiteks kehv nägemine, või midagi muud, mõistis Paulus, et Saatan võib seda häda ning sellega seonduvat tuska ära kasutada, et röövida temalt rõõm ja laitmatus (Õpetussõnad 24:10). Tänapäeval võib Saatan õhutada perekonnaliikmeid, koolikaaslasi või ka diktaatorlikke valitsusi jumalateenijaid ühel või teisel moel taga kiusama.
9. Miks ei tohiks raskused või tagakiusamine meid nii väga üllatada?
9 Kuidas me võime nende raskustega hakkama saada? Võttes neid kui võimalust näidata, et meie armastust Jehoova vastu ja allumist tema ülemvõimule ei saa kõigutada (Jakoobuse 1:2–4). Kui mõistame Jumalale ustavaks jäämise tähtsust, aitab see meil säilitada vaimset tasakaalu, olgu meie kitsikuse põhjus milline tahes. Apostel Peetrus kirjutab kristlastele: „Armsad, ärge pidage võõraks tulekuumust enestes, mis teile on saanud katsumiseks, otsekui sünniks teile midagi võõrast” (1. Peetruse 4:12). Ka Paulus selgitab: „Kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga” (2. Timoteosele 3:12). Saatan peab Jehoova tunnistajate laitmatust ikka veel küsitavaks, nagu ta tegi seda ka Iiobi puhul. Tegelikult osutab Piibel sellele, et praegustel viimsetel päevadel on Saatan tõhustanud oma rünnakuid Jumala rahva vastu (Ilmutuse 12:9, 17).
Vääritimõistmine ja ekslikud nõuanded
10. Kuidas oli Iiob meist ebasoodsamas olukorras?
10 Iiob oli meist ebasoodsamas olukorras. Ta ei teadnud, miks need hädad teda on tabanud. Ekslikult tegi ta järelduse, et nii või teisiti – „Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud” (Iiob 1:21). Võimalik, et Saatan üritas sihilikult jätta Iiobile muljet, et tema kitsikuse põhjustajaks on Jumal.
11. Selgita, kuidas Iiob oma õnnetustele reageeris.
11 Iiobit tabas sügav meeleheide, ehkki ta keeldus Jumalat needmast, nagu ta naine kutsus teda üles tegema (Iiob 2:9, 10). Ta ütles, et õelatel paistab minevat kaugelt paremini kui temal (Iiob 21:7–9). Miks küll Jumal mind karistab, võis ta imestada. Oli aegu, mil ta soovis vaid surra. „Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub!” hüüdis ta hingehädas (Iiob 14:13).
12., 13. Kuidas mõjusid Iiobile tema kolme kaaslase arvamusavaldused?
12 Iiobi juurde olid tulnud kolm ta kaaslast justkui „temale kaastunnet avaldama ja teda trööstima” (Iiob 2:11). Paraku osutusid nad „tüütavateks trööstijateks” (Iiob 16:2). Iiob oleks võinud leida tuge sõpradelt, kellele ta oleks saanud oma raskuste kohta südant puistata, ent need kolm vaid süvendasid Iiobit vallanud segadust ning õhutasid temas tusatundeid (Iiob 19:2; 26:2).
13 Iiob võis täiesti mõistetavalt küsida endalt, miks just tema kannatama peab ning millega ta kogu selle häda ära on teeninud. Kaaslased pakkusid talle täiesti eksitavaid seletusi. Nad oletasid, et Iiob on mingit tõsist pattu teinud ja ise endale kannatused kaela tõmmanud. „Kes on süütult hukkunud?” küsis Eliifas. „Niipalju kui mina olen näinud: kes künnavad ülekohut ja külvavad õnnetust, need lõikavadki seda!” (Iiob 4:7, 8).
14. Miks ei tohiks me kannatusi automaatselt seostada ebaõige teguviisiga?
14 Muidugi mõista võib tekkida probleeme, kui me külvame oma lihale, aga mitte vaimule (Galaatlastele 6:7, 8). Ent praeguses maailmas võib kerkida raskusi meie käitumisest sõltumata. Pealegi pole mingit alust öelda, et süütuid inimesi ei taba mitte ükski häda. Jeesus Kristustki, kes oli „laitmatu, eraldatud patustest”, tabas kannatusterikas surm piinapostil, ning apostel Jakoobus suri märtrisurma (Heebrealastele 7:26; Apostlite teod 12:1, 2). Eliifase ja tema kaaslaste eksitavad arutluskäigud sundisid Iiobit oma head nime kaitsma ning süütust rõhutama. Sellegipoolest võisid nende visad väited, et Iiob on oma kannatused ära teeninud, mõjutada tema arusaama Jumala õigusest (Iiob 34:5; 35:2).
Kust leida ränkades katsumustes abi
15. Milline mõtteviis aitab meil katsumusega toime tulla?
15 Kas me saame kõigest sellest midagi õppida? Traagilised juhtumid, haigused või tagakiusamine võivad tunduda nii ülekohtusena. Paistab, et teised pääsevad paljudest sellistest probleemidest (Laul 73:3–12). Aeg-ajalt võiksime endale tõstatada olulised küsimused: „Kas mu armastus Jumala vastu annab mulle tõuke teda teenida, tulgu mis tuleb? Kas ma ihkan Jehoova eest seistes ’vastata sellele, kes teda teotab’?” (Õpetussõnad 27:11; Matteuse 22:37.) Me ei tohi kunagi lasta teiste mõtlematutel märkustel panna meid taevases Isas kahtlema. Üks aastaid kroonilise haiguse all kannatanud ustav kristlane lausus kord: „Ma tean, et vastu tuleb võtta kõik, mida Jehoova lubab. Ma tean, et ta annab mulle vajaliku jõu. Ta on seda alati teinud.”
16. Kuidas saavad raskustega silmitsi seisjad Jumala Sõnast abi?
16 Meie mõistame paremini kui Iiob, milline on Saatana taktika. „Tema mõtted” ehk õelad sepitsused „ei ole meile teadmatud” (2. Korintlastele 2:11). Lisaks saame toetuda praktilise tarkuse varamule. Piiblist võime leida lugusid ustavatest meestest ja naistest, kes kannatasid kõikvõimalike raskuste all. Apostel Paulus, kes kannatas enam kui suurem osa meist, kirjutab: „Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust” (Roomlastele 15:4). Üks Euroopas elav Jehoova tunnistaja, kes oli Teise maailmasõja ajal usu pärast vangis, vahetas oma kolme päeva toiduportsjoni Piibli vastu. „Kui kasulikuks see vahetus osutus!” sõnab ta. „Füüsilisest näljast hoolimata sain vaimset toitu, mis aitas nii minul kui mu kaaslastel neil segastel aegadel katsumusi taluda. See Piibel on mul alles tänase päevani.”
17. Milline Jumalalt tulev abi võib aidata meil vastu pidada?
17 Lisaks Pühakirja pakutavale lohutusele on meil hulgaliselt piibliuurimise abivahendeid, kus tuuakse ära kasulikke näpunäiteid probleemidega toimetulekuks. Kasutades Jehoova tunnistajate väljaannete registrit („Watch Tower Publications Index”), võid tõenäoliselt leida mõne kogemuse kaaskristlaselt, kel on olnud umbes samasugune katsumus kui sinul (1. Peetruse 5:9). Abi võib saada ka sellest, kui rääkida oma asjaloost mõistvate kogudusevanematega või teiste küpsete kristlastega. Mis kõige tähtsam, palve kaudu võid loota abi Jehoovalt ja tema pühalt vaimult. Kuidas suutis Paulus Saatanalt tulnud löökidele vastu panna? Õppides toetuma Jumala väele (2. Korintlastele 12:9, 10). „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks,” kirjutas ta (Filiplastele 4:13).
18. Kuidas saavad kaaskristlased pakkuda hindamatut tuge?
18 Seega on võimalik saada abi, ning iial ei tohiks kõhelda seda otsimast. „Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!” täheldab õpetussõna (Õpetussõnad 24:10). Nii nagu termiidid võivad pudendada puitmaja, võib julgusekaotus õõnestada kristlase laitmatust. Sellele ohule vastutöötamiseks pakub Jehoova meile kaasteenijate näol tuge. Ööl, mil Jeesus arreteeriti, ilmus talle ingel, kellelt ta jõudu sai (Luuka 22:43). Olles vangina teel Rooma, „tänas Paulus Jumalat ja sai julgust”, kui kohtus Appiuse turul ja Trestabernas vendadega (Apostlite teod 28:15). Jehoova tunnistaja Saksamaalt meenutab seniajani abi, mida talle osutati, kui ta pelgliku teismelisena Ravensbrücki koonduslaagrisse saabus. „Üks kaaskristlane leidis mu otsemaid üles ning tervitas mind südamlikult,” meenutab ta. „Teine ustav õde võttis mu oma tiiva alla ning temast sai mulle otsekui vaimne ema.”
„Ole ustav”
19. Mis aitas Iiobil seista vastu Saatana püüetele?
19 Jehoova ütles Iiobi kohta, et see „peab ... kinni oma vagadusest” (Iiob 2:3). Ehkki Iiob koges julgusekaotust ega mõistnud, miks ta peab kannatama, jäi ta ülitähtsas ustavuseküsimuses kõikumatuks. Iiob keeldus lahti ütlemast kõigest, mille nimel ta oli elanud. Ta lausus kindlalt: „Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest!” (Iiob 27:5).
20. Miks tasub püsivus end ära?
20 Sedalaadi otsusekindlus aitab ka meil jääda laitmatuks igas olukorras – olgu selleks ahvatlused, vastupanu või õnnetused. „Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada!” ütles Jeesus Smürna kogudusele. „Vaata, kurat tahab visata mõned teie seast vangitorni, et teid kiusataks; ja teil on viletsust [muret, kitsikust või survet] kümme päeva. Ole ustav surmani, siis ma annan sulle elukrooni!” (Ilmutuse 2:10).
21., 22. Milline teadmine lohutab meid katsumuses olles?
21 Selles Saatana valitsetavas maailmas katsutakse meiegi püsivus ja laitmatus läbi. Kuid Jeesus kinnitab meile, et tulevikku vaadates pole meil mingit põhjust kartust tunda. Tähtis on jääda ustavaks. Viletsus on Pauluse sõnul „silmapilkne”, samas kui „au” ehk Jehoova tõotatud tasu on „määratu suur ja rohke” ning „igavene” (2. Korintlastele 4:17, 18). Ka Iiobi raske katsumus oli võrreldes tema õnnelike eluaastatega enne ja pärast seda silmapilkne (Iiob 42:16).
22 Sellegipoolest võib meil tulla elus ette aegu, mil katsumustel ei näi tulevat lõppu ning kannatused tunduvad olevat lausa talumatud. Järgnevas artiklis käsitleme seda, mida Iiobi kogemus veel meile püsivuse kohta õpetab. Samuti vaatleme seda, mil viisil me saame tugevdada neid, keda on tabanud raskused.
Kuidas sa vastaksid?
• Millise olulise küsimuse tõstatas Saatan Iiobi laitmatuse kohta?
• Miks ei peaks kannatused meid nii väga üllatama?
• Kuidas aitab Jehoova meil püsivad olla?
[Küsimused]
[Pildid lk 23]
Uurides, küpsete kristlastega kõneldes ja südamest palvetades saame püsivuseks abi