”Iiobi püsivusest te olete kuulnud”
„Iiobi püsivusest te olete kuulnud”
„Iiobi püsivusest te olete kuulnud ja näinud Issanda antud otsa, et Issand on väga halastav ja armuline.” (JAKOOBUSE 5:11)
1., 2. Millised rängad katsumused tabasid üht Poola abielupaari?
HARALD ABT oli olnud napilt aasta Jehoova tunnistaja, kui Hitleri armee vallutas Danzigi (praeguse Gdański) Poola põhjaosas. Sealsetele tõsikristlastele kujunes olukord keeruliseks, tegelikult päris ohtlikuks. Gestaapo püüdis sundida Haraldit kirjutama alla dokumendile, kus ta usust lahti ütleb, ent tema keeldus. Pärast mõnenädalast vangistust saadeti Harald Sachsenhauseni koonduslaagrisse, kus teda korduvalt ähvardati ja peksti. Ohvitser osutas krematooriumikorstnale ja sõnas Haraldile: „Kui hoiad enda usust kinni, oled 14 päeva jooksul sealtkaudu oma Jehoova juurde läinud.”
2 Kui Harald arreteeriti, toitis ta naine Elsa nende kümnekuist tütrekest veel rinnaga. Ent gestaapo ei jätnud rahule ka Elsat. Varsti võeti talt laps ära ja ta saadeti Auschwitzi surmalaagrisse, kuid ta elas nagu Haraldki kõik need aastad üle. Nende püsivusest saab lugeda 1980. aasta 15. aprilli „Vahitornist” (inglise keeles). Harald kirjutab: „Olen usu pärast Jumalasse olnud koonduslaagrites ja vanglates kokku 14 aastat oma elust. Minult on küsitud: „Kas sa leidsid seda kõike kannatades ka oma naiselt tuge?” Leidsin tõesti! Mõistsin algusest peale, et ta ei tee iial usu suhtes kompromissi, ning see teadmine andis mulle jõudu. Olin kindel, et pigem oleks ta mind näinud surnuna kui elanud teadmises, et olen kompromissi tõttu vabaks lastud. ... Elsal tuli saksa koonduslaagrites oldud aastate jooksul elada üle palju raskusi.”
3., 4. a) Kelle eeskuju ergutab kristlasi püsivusele? b) Miks kutsub Piibel meid üles süüvima sellesse, mida Iiob läbi elas?
3 Kurja kannatada pole üldsegi mitte kerge, nagu seda paljud Jehoova tunnistajad tõendada võivad. Sel põhjusel annab Piibel kõigile kristlastele nõu: „Võtke, vennad, vaeva kannatamise ja pikameelse ootamise eeskujuks prohvetid, kes Issanda nimel on rääkinud” (Jakoobuse 5:10). Sajandite jooksul on paljusid jumalateenijaid alusetult taga kiusatud. Selle „suure pilve tunnistajate” eeskuju ergutab meidki püsivusega jätkama kristliku võidujooksu jooksmist (Heebrealastele 11:32–38; 12:1).
4 Iiob on Piiblisse talletatud kui väljapaistev püsivuse eeskuju. „Vaata, me kiidame õndsaks neid, kes on olnud püsivad kannatustes,” kirjutab Jakoobus. „Iiobi püsivusest te olete kuulnud ja näinud Issanda antud otsa, et Issand on väga halastav ja armuline” (Jakoobuse 5:11). See, mida elas läbi Iiob, aitab meil näha, milline tasu ootab ustavaid inimesi, keda Jehoova õnnistab. Mis veelgi tähtsam, selle kaudu ilmnevad tõed, mis meile katsumuste aegadel toeks on. Iiobi raamat annab meile vastuse järgmistele küsimustele: miks meil tuleb katsumustes olles püüda mõista kõige olulisemaid asjaga seonduvaid küsimusi? Millised omadused ja hoiakud aitavad meil püsivad olla? Kuidas me saame hädasolevatele kaaskristlastele tuge pakkuda?
Tervikpildi haaramine
5. Millist esmatähtsat küsimust tuleb meil katsumustesse või ahvatlustesse sattudes silmas pidada?
5 Selleks, et raskustesse sattunult vaimselt tasakaalukaks jääda, on meil vaja näha tervikpilti. Vastasel juhul võivad isiklikud probleemid varjutada meie vaimset nägemist. Eelkõige on tähtis Jumalale ustavuse küsimus. Meie taevane Isa esitab meile üleskutse, millele igaüks meist saab vastuse anda: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11). Milline harukordne eesõigus see on! Oma nõrkustele ja puudustele vaatamata võime Loojat rõõmustada. Me teeme seda, kui armastus Jehoova vastu annab meile katsumustele ja ahvatlustele vastuseismiseks jõudu. Ehtne kristlik armastus talub kõike. See ei hääbu kunagi (1. Korintlastele 13:7, 8).
6. Kuidas ja kui suures ulatuses Saatan Jehoovat teotab?
6 Iiobi raamat osutab väga selgelt Saatanale kui Jehoova teotajale. Samuti paljastatakse seal selle nähtamatu vaenlase õel olemus ja soov hävitada meie suhted Jumalaga. Nagu Iiobi juhtumist võib näha, süüdistab Saatan tegelikult kõiki Jehoova teenijaid isekates ajendites ning üritab tõestada, et nende armastus Jumala vastu võib jahtuda. Ta on Jumalat pilganud tuhandeid aastaid. Kui Saatan taevast välja heideti, iseloomustas hääl taevast teda kui „meie vendade süüdistajat”, kes nende peale kaebab „Jumala ees päevad ja ööd” (Ilmutuse 12:10). Me saame oma ustava püsivusega näidata, et tema süüdistused on alusetud.
7. Mis on parimaks vastukaaluks meie füüsilisele jõuetusele?
7 Me ei tohi unustada, et Kurat kasutab ära igat meid tabanud katsumust, et üritada meid Jehoovast eemaldada. Millal ahvatles ta Jeesust? Siis, kui Jeesus oli pärast pikaajalist paastumist näljane (Luuka 4:1–3). Kuid tänu oma vaimsele tugevusele suutis ta Kuradi ahvatlused kindlameelselt tõrjuda. Kui oluline on küll seada füüsilisele jõuetusele – mis on tingitud näiteks haigusest või kõrgest east – vastukaaluks vaimne tugevus! Kuigi „meie väline inimene kõduneb”, ei anna me alla, sest meie ’sisemine inimene uueneb päev-päevalt’ (2. Korintlastele 4:16).
8. a) Kuidas võivad negatiivsed emotsioonid avaldada laostavat mõju? b) Milline meelelaad oli Jeesusel?
8 Lisaks võivad vaimsust nõrgestada negatiivsed emotsioonid. „Miks küll Jehoova lubab seda?” võib inimene arusaamatuses olla. „Kuidas võib vend mind nõnda kohelda?” võib keegi lahkusetust kogedes küsida. Sedalaadi tunnete mõjul võime jätta kahe silma vahele esmatähtsad küsimused ning keskenduda üksnes enda olukorrale. Kolme eksiteel kaaslase põhjustatud tusk paistis laostavat Iiobit emotsionaalses mõttes samavõrd, kui tema põdurus laostas ta füüsist (Iiob 16:20; 19:2). Apostel Paulus osutas samuti sellele, et kauakestev vihameelsus võib ’anda maad [ehk luua soodsa võimaluse] kuradile’ (Efeslastele 4:26, 27). Selle asemel et inimeste peale oma kibestumust või viha välja valada või ebaõiglasele olukorrale liigselt keskenduda, oleks kristlastel parem jäljendada Jeesust, kes „jättis [kõik] selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti” – Jehoova Jumala hooleks (1. Peetruse 2:21–23). See, et meil on Jeesusega „sama meel”, pakub tõhusat kaitset Saatana rünnakute vastu (1. Peetruse 4:1).
9. Millise kinnituse annab meile Jumal meid rõhuvate koormate või meile osaks saavate kiusatuste kohta?
9 Mis peamine, me ei tohi kunagi näha oma raskustes konkreetset tõendit Jumala meelepaha kohta. Kui nõndanimetatud trööstijad Iiobit karmide sõnadega ründasid, tegi selline vääritimõistmine talle valu (Iiob 19:21, 22). Piibel kinnitab meile järgmist: „Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi” (Jakoobuse 1:13). Vastupidi, Jehoova tõotab aidata meil taluda mis tahes meid rõhuvat koormat ning luua väljapääsu igast meid tabanud kiusatusest (Laul 55:23; 1. Korintlastele 10:13). Hädaajal Jumala ligi hoides suudame asju objektiivselt näha ning Kuradile kindlalt vastu seista (Jakoobuse 4:7, 8).
Mis aitab püsivaks jääda
10., 11. a) Mis aitas Iiobil püsiv olla? b) Kuidas oli Iiobile abiks hea südametunnistus?
10 Hoolimata Iiobi kohutavast olukorrast, mida süvendas ta „trööstijate” solvav jutt ja tema teadmatus viletsuse tegelikust põhjusest, säilitas ta siiski oma laitmatuse. Mida meil on tema püsivusest õppida? Kahtlemata oli tema õnnestumise esmaseks põhjuseks ustavus Jehoovale. „Ta kartis Jumalat ja hoidus kurjast” (Iiob 1:1). See oli tema eluviis. Iiob keeldus Jehoovat hülgamast, kuigi ta ei mõistnud, miks kõik äkitselt kiiva kiskus. Iiob uskus, et tal tuleb teenida Jumalat nii headel kui halbadel päevadel (Iiob 1:21; 2:10).
11 Iiobile oli troostiks ka tema hea südametunnistus. Ajal, mil talle näis, et ta elu on lõpukorral, pakkus talle lohutust teadmine, et ta on andnud teiste aitamiseks oma parima, et ta on järginud Jehoova õigusnorme ning et ta on hoidunud mis tahes vormis väärkummardamisest (Iiob 31:4–11, 26–28).
12. Kuidas Iiob Eliihult tulnud abi vastu võttis?
12 Muidugi on tõsi ka see, et Iiob vajas abi, korrigeerimaks mõningaid oma seisukohti. Ta võttis selle abi alandlikult vastu – mis on teine kindla püsivuse võti. Iiob kuulas lugupidamisega Eliihu tarka nõu ning võttis vastu Jehoovalt tuleva parandamise. „Ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud,” möönis ta. „Ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas!” (Iiob 42:3, 6). Hoolimata teda ikka veel vaevavast tõvest tundis Iiob rõõmu, et tänu sellisele tema mõttelaadi korrigeerimisele on ta Jumalaga lähedasemaks saanud. „Mina tean, et sina [Jehoova] suudad kõike,” lausus Iiob (Iiob 42:2). Selgituste najal, mida Jehoova oma suursugususe kohta andis, mõistis Iiob hulga selgemini oma seisundit Looja suhtes.
13. Kuidas tuli halastuse osutamine Iiobile kasuks?
13 Lõpuks võib öelda, et Iiob oli väljapaistev halastuse eeskuju. Ehkki Iiobi võltslohutajad olid talle tõsiselt haiget teinud, palvetas ta nende eest, kui Jehoova palus tal seda teha. Pärast seda taastas Jehoova Iiobi hea tervise (Iiob 42:8, 10). Kahtlemata ei aita meil püsivaks jääda mitte kibestumus, vaid armastus ja halastus. Vimmast lahti lastes saame vaimset kosutust, sealjuures on see teguviis, mida Jehoova õnnistab (Markuse 11:25).
Arukad nõuandjad aitavad meil püsivad olla
14., 15. a) Millised omadused aitavad nõuandjal teisi parandada? b) Selgita, miks õnnestus Eliihul Iiobit aidata.
14 Iiobi lugu õpetab meile samuti seda, milline väärtus on arukatel nõuandjatel. Sellised vennad ’tulevad hädas ilmsiks’ (Õpetussõnad 17:17). Ent Iiobi kogemusest ilmneb, et on nõuandjaid, kes pigem haavavad kui ravivad. Hea nõuandja peab nagu Eliihugi osutama empaatiat, lugupidamist ja lahkust. Kogudusevanematel ja teistel küpsetel kristlastel võib olla tarvilik korrigeerida raskuste koorma alla sattunud vendade mõtteviisi. Neis küsimustes nõuandjatena on neil Iiobi raamatust paljugi õppida (Galaatlastele 6:1; Heebrealastele 12:12, 13).
15 See, kuidas Eliihu asja käsitles, pakub suurepärast õpetust. Ta kuulas pikalt, enne kui andis Iiobi kolme kaaslase ekslikele mõtteavaldustele vastuse (Iiob 32:11; Õpetussõnad 18:13). Eliihu tarvitas Iiobi nime ning kõnetas teda kui sõpra (Iiob 33:1). Erinevalt kolmest võltslohutajast ei arvanud ta ennast Iiobist ülemaks. „Savist olen minagi voolitud,” ütles ta. Ta ei soovinud oma mõtlematute sõnadega Iiobi kannatusi suurendada (Iiob 33:6, 7; Õpetussõnad 12:18). Selle asemel et Iiobit tema varasema käitumise pärast kritiseerida, avaldas Eliihu talle tema õiguse pärast tunnustust (Iiob 33:32, UM). Mis kõige olulisem, Eliihu vaatas asjadele Jehoova seisukohalt ning aitas Iiobil koondada tähelepanu faktile, et Jehoova ei vääna iial õigust (Iiob 34:10–12). Ta kutsus Iiobit üles lootma Jehoovale, selle asemel et püüda tuua esile oma õigust (Iiob 35:2; 37:14, 23). Kristlikud kogudusevanemad ja teised saavad kõigest sellest kindlasti midagi õppida.
16. Kuidas osutusid Iiobi kolm võltslohutajat Saatana käsilasteks?
16 Eliihu arukale nõuandele on kontrastiks Eliifase, Bildadi ja Soofari haigettegevad sõnad. „Teie ei ole rääkinud minu kohta tõtt,” ütles Jehoova neile (Iiob 42:7). Ehkki nad väitsid, et neil on head kavatsused, tegutsesid nad pigem Saatana käsilaste kui ustavate kaaslastena. Kõik kolm pidasid algusest peale tõeks seda, et Iiobi hädades tuleb teda ennast süüdistada (Iiob 4:7, 8; 8:6; 20:22, 29). Eliifase sõnul ei usalda Jumal oma sulaseid ning meie õiglus ei lähe talle korda (Iiob 15:15; 22:2, 3). Eliifas koguni süüdistas Iiobit eksimustes, mida see polnud teinud (Iiob 22:5, 9). Seevastu Eliihu osutas Iiobile vaimset abi, mis on armastava nõuandja siht alati.
17. Mida me peaksime katsumuse korral meeles pidama?
17 Iiobi raamatust saame püsivuse kohta veel midagi õppida. Meie armastav Jumal näeb meie olukorda ning on valmis ja suuteline meid mitmel moel aitama. Varem tutvusime Elsa Abti kogemusega. Mõelgem sellele, mida ta kokkuvõtteks lausub: „Enne arreteerimist olin lugenud ühe õe kirja, kus ta ütleb, et ränkraske katsumuse korral valdab inimest Jehoova vaimu mõjul rahu. Arvasin, et ta kipub liialdama. Ent kui mulle endale said osaks katsumused, mõistsin, et tema öeldu on tõsi. See ongi tegelikult nõnda. Kui pole seda kogenud, on seda raske ette kujutada. Ometi oli see minu puhul tõesti nii. Jehoova aitab.” Elsa ei kõnele siin sellest, mida Jehoova võis teha või tegi tuhandeid aastaid tagasi Iiobi päevil. Ta kõneleb meie ajast. Jah tõesti, „Jehoova aitab”!
Õnnelik on mees, kes peab vastu
18. Millist kasu tõi Iiobile püsivus?
18 Vaid vähestel meist tuleb taluda nii ränki kannatusi nagu Iiobil. Kuid tabagu meid selles maailmas millised tahes katsumused, on meil tõsiseid põhjusi jääda laitmatuks, nagu Iiob jäi. Iiobi püsivus tegelikult rikastas ta elu. See täiustas teda (Jakoobuse 1:2–4). See tugevdas tema suhteid Jumalaga. „Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud!” kinnitas Iiob (Iiob 42:5). Saatan osutus valelikuks, sest ta ei suutnud murda Iiobi laitmatust. Veel sadu aastaid hiljem rääkis Jehoova oma sulasest Iiobist kui õiguse eeskujust (Hesekiel 14:14). Ülestähendused tema laitmatusest ja püsivusest innustavad Jumala rahvast ka tänapäeval.
19. Miks me peame püsivust väärt omaduseks?
19 Kui Jakoobus kirjutas esimese sajandi kristlastele püsivusest, viitas ta selle omadusega kaasnevale rahulolule. Ka kasutas ta Iiobi näidet, tuletamaks neile meelde, et Jehoova tasub oma ustavatele teenijatele rikkalikult (Jakoobuse 5:11). Kirjakoht Iiob 42:12 ütleb: „Jehoova õnnistas Iiobi viimast põlve enam kui ta esimest.” Jumal andis Iiobile kaks korda rohkem, kui ta kaotanud oli, ning Iiob sai nautida pikka ja õnnelikku elu (Iiob 42:16, 17). Samamoodi pühitakse Jumala uues maailmas minema ja unustatakse kogu see valu, kannatus või mure, mis meile selle maailma lõpu ajal osaks võib saada (Jesaja 65:17; Ilmutuse 21:4). Me oleme Iiobi püsivusest kuulnud ning järgime Jehoova abiga otsusekindlalt tema eeskuju. Piibel tõotab: „Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses; sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad” (Jakoobuse 1:12, P 1997).
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas me saame Jehoova südant rõõmustada?
• Miks me ei peaks arvama, et meie raskused on tõend Jumala meelepahast?
• Millised tegurid aitasid Iiobil püsiv olla?
• Kuidas me saame kaaskristlasi tugevdades jäljendada Eliihut?
[Küsimused]
[Pilt lk 28]
Hea nõuandja osutab empaatiat, lugupidamist ja lahkust
[Pildid lk 29]
Elsa ja Harald Abt