Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid? Siis proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele:

• Kuidas Jeesus „kisub hädast välja vaese”, nagu on ennustatud Laulus 72:12?

Tema valitsuse ajal pole enam ebaõiglust ega korruptsiooni. Sõda toob endaga tihtilugu kaasa vaesuse, aga Kristus toob täieliku rahu. Ta tunneb inimestele kaasa ning ühendab nad kõik, lisaks tagab ta kogu inimkonnale külluslikult toitu (Laul 72:4–16). (1/5, lk 7.)

• Millest ilmneb meie kui kristlaste kõnevabadus? (1. Timoteosele 3:13; Fileemonile 8; Heebrealastele 4:16.)

Sellest, kui oleme innukad ja kuulutame teistele julgelt, õpetades neid ning andes nõu viivitamata ja mõjusalt; sellest, kui valame palves oma südame mõtted Jumala ette ning oleme kindlad, et ta kuuleb ja vastab. (15/5, lk 14–16.)

• Miks muutsid mõningad keha loomulikud seksuaalfunktsioonid inimese Seaduse järgi „ebapuhtaks”?

Seadused, mis puudutasid ebapuhtust seoses seemnepurske, menstruatsiooni või sünnitusega, edendasid head hügieeni ja tervislikku eluviisi, rõhutasid vere pühadust ning tuletasid meelde vajadust pattude lepitamise järele. (1/6, lk 31.)

• Miks oleks hea lugeda Laulude raamatut, kui inimene tahab olla õnnelik?

Laulude raamatu kirjutajad olid veendunud, et õnn tuleneb headest suhetest Jumalaga (Laul 112:1). Nad rõhutasid, et mitte mingisugused inimsuhted, materiaalsed asjad ega isiklikud saavutused ei saa pakkuda sellist õnne, mida tunnevad need, kes kuuluvad rahva sekka, „kelle Jumal on Jehoova” (Laul 144:15). (15/6, lk 12.)

• Milline eriline suhe oli muistsel Iisraeli rahval Jehoovaga?

Aastal 1513 e.m.a rajas Jehoova Iisraeli rahvaga uudsed suhted – lepingusuhted (2. Moosese 19:5, 6; 24:7). Sealtpeale olid iisraellased sünni poolest Jumala valitud ja talle pühendunud rahva liikmed. Siiski tuli igal üksikisikul endal langetada otsus teenida Jumalat. (1/7, lk 21–22.)

• Miks me peaksime tegema kõike „nurisemata”? (Filiplastele 2:14.)

Paljud Pühakirja näited osutavad sellele, et nurisemine oli Jumala rahvale kahjulik. Me peaksime tõsiselt mõtlema sellele, millist õõnestavat mõju võib see avaldada tänapäeval. Kuna ebatäiuslikel inimestel on kalduvus kaevelda, peaksime olema valvsad ja panema tähele igat sellist märki ning seda vältima. (15/7, lk 16–17.)

• Kuidas me teame, et tarkus, mida kirjeldatakse Õpetussõnades 8:22–31, ei ole abstraktne tarkus?

Jehoova „lõi” selle tarkuse oma töö alguses. Jumal on alati olemas olnud ja alati tark olnud; tema tarkus pole loodud. Õpetussõnades 8:22–31 kirjeldatud tarkus oli Jumala kõrval kui „meistertööline” (UM). See käib vaimolendi kohta, kellest sai Jeesus ja kes tegi maailma loomisel Jumalaga tihedalt koostööd (Koloslastele 1:17; Ilmutuse 3:14). (1/8, lk 31.)