„Nagu taevas, nõnda ka maa peal”

„Katoliku usu kohaselt on neli viimset asja surm, kohtumõistmine, põrgu, taevas.” („Katoliiklus”, toimetanud George Brantl)

PANE tähele, et nende inimkonna ette seatud võimaluste hulgas ei mainita maad. See pole sugugi üllatav, kuna katoliku kirik, nagu mitmed teised usundid, on veendunud, et ühel päeval maa hävitatakse. Seda on selgelt näha teatmeteoses „Dictionnaire de Théologie Catholique” märksõna all „maailma lõpp”: „Katoliku kirik usub ja õpetab, et praegune maailm sellisena, nagu Jumal selle lõi ja nagu see praegu on, ei püsi igavesti.” Mõni aeg tagasi välja antud katoliku katekismus esitab samuti sarnase mõtte: „Meie maailm ... on määratud hukule.” Kui aga meie planeet hävib, mida arvata siis Piibli tõotusest maise paradiisi kohta?

Piibel näitab selgelt, et tulevikus on maa peal paradiis. Näiteks prohvet Jesaja kirjeldas maad ja selle elanikke järgnevalt: „Nad  ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja! Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, sest mu rahva eluiga on otsekui puu eluiga ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd” (Jesaja 65:21, 22). Juudid, kellele Jumal need tõotused andis, olid kindlad, et Tõotatud Maast, tegelikult kogu maakerast, saab ühel päeval paradiis, millest kogu inimkond igavesti rõõmu tunneb.

Laul 37 kinnitab seda lootust. „Alandlikud pärivad maa” (Laul 37:11). See piiblisalm ei räägi vaid Iisraeli rahva ajutisest taasasumisest Tõotatud Maale. Sama laul täpsustab: „Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt” (Laul 37:29). * Pane tähele, et see laul ütleb, et „alandlikud” saavad tasuks igavese elu maa peal. Ühe prantsuskeelse Piibli kommentaarides öeldakse selle salmi kohta, et sõnal „alandlik” „on palju laiem tähendus, kui see ilmneb enamikust tõlgetest; selle all võidakse mõelda õnnetuid inimesi või neid, keda vaevatakse või kiustatakse taga Jahve [Jehoova] nime pärast, alandliku südamega inimesi, kes alluvad Jumalale”.

Kas maa peal või taevas?

Mäejutluses andis Jeesus tõotuse, mis tuletab meile meelde eespool tsiteeritud kirjakohti: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa” (Matteuse 5:5). Ka siin on mainitud, et igaveseks tasuks ustavuse eest antakse inimestele maa. Ent oma apostlitele andis Jeesus selgelt mõista, et ta valmistab neile paiga oma „Isa majas” ja et nad on taevas koos temaga (Johannese 14:1, 2; Luuka 12:32; 1. Peetruse 1:3, 4). Kuidas me siis peaksime mõistma tõotusi, mis on seotud maapealsete õnnistustega? Kas need väärivad tänapäeval meie tähelepanu ja kelle kohta need käivad?

Mitmete piibliõpetlaste arvates on „maa” Jeesuse mäejutluses ja ka Laulus 37 üksnes sümboolne. F. Vigouroux kirjutab kommenteerides A. Glaire’i piiblitõlget La Sainte Bible, et tema näeb nendes salmides „taeva ja kiriku sümbolit”. Prantsuse piibliõpetlase M. Lagrange’i arvates ei mõelda selle õnnistusega „mitte tõotust, et alandlikud päriksid maa, kus peal nad elavad, seda ei praeguses maailmas ega tulevases täiuslikus maailmas, vaid hoopis taevaste kuningriiki, kus iganes see ka ei asuks”. Ühe teise teaduri arvates kasutatakse siin „maiseid väärtusi sümbolina, et rääkida taevastest asjadest”. Mõnede arvates tuleks suhtuda „tõotatud maasse, Kaananisse, vaimses mõttes ja see kujutab ülalolevat kodumaad, Jumala kuningriiki, mis on tõotatud anda neile, kes on tasased. Sama tähendus on sel kujundil ka Laulus 37 ja mujal”. Kas me peaksimegi siis füüsilise maa Jumala tõotustest kiiresti välja jätma?

Igavene eesmärk maaga

Algusest peale oli planeet maa otseselt seotud Jumala eesmärgiga inimeste suhtes. „Taevas on Jehoova taevas ja maa on ta andnud inimlastele,” tähendas laulukirjutaja (Laul 115:16). Seega oli Jumala algne eesmärk inimestega seotud maa, mitte taevaga. Jehoova andis esimesele inimpaarile ülesande laiendada Eedeni aeda üle kogu maakera (1. Moosese 1:28). See eesmärk polnud ajutine. Jehoova kinnitab oma Sõnas, et maa jääb püsima jäädavalt:  „Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti” (Koguja 1:4; 1. Ajaraamat 16:30; Jesaja 45:18).

Jumala tõotused ei lähe kunagi tühja, kuna ta on Kõigekõrgem ja tagab nende täidemineku. Piibel selgitab loomuliku veeringluse näite põhjal, kui vääramatult Jumala tõotused täituvad: „Sest otsekui vihm ja lumi tuleb taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastab maad ja teeb selle sigivaks ning kandvaks, ... nõnda on ka minu [Jumala] sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin” (Jesaja 55:10, 11). Jumal on andnud inimestele tõotusi. Enne kui need täituvad, võib küll kuluda hulk aega, ent need ei lähe tühja. Tõotused otsekui ’tulevad tagasi’ ta juurde, olles viimseni täitunud.

Jehoova tundis kahtlemata heameelt, kui ta lõi maa inimeste jaoks. Ta ütles kuuenda loomispäeva lõpus, et kõik oli „väga hea” (1. Moosese 1:31). Maa muutmine igaveseks paradiisiks on osa jumalikust eesmärgist, mis pole veel täitunud. Sellest hoolimata ei tule Jumala tõotused ’tema juurde tühjalt tagasi’. Kõik tõotused seoses täiusliku eluga maa peal, kus inimesed elavad igavesti rahulikes ja turvalistes tingimustes, lähevad täide (Laul 135:6; Jesaja 46:10).

Jumala eesmärk täitub kindlasti

Meie esivanemate Aadama ja Eeva patt takistas mõneks ajaks täitumast Jumala esialgsel eesmärgil, et kogu maast saaks paradiis. Kuna nad ei kuuletunud Jumalale, heideti nad Eedeni aiast välja. Seeläbi kaotasid nad võimaluse võtta osa jumaliku eesmärgi täitumisest, et täiuslikud inimesed elaksid paradiislikul maal. Siiski tegutses Jumal edasi selles suunas, et oma eesmärk täide viia. Kuidas? (1. Moosese 3:17–19, 23.)

Eedenis toimunu sarnaneb olukorraga, kui keegi hakkab ühele väga heale maatükile endale maja ehitama. Vahetult pärast seda, kui ta on majale vundamendi rajanud, tuleb keegi ja lõhub selle ära. Selle asemel et maja ehitamise mõte peast heita, võtab ta ette samme, et oma projekt lõpule viia. Isegi kui see tähendab lisakulutusi, pole mingit kahtlust selles, et esialgne projekt oli hästi koostatud ja maja saab valmis.

Sarnaselt on Jumal teinud korraldusi, tagamaks, et tema eesmärk täitub. Peagi pärast seda, kui meie esivanemad patustasid, andis Jumal teada, milline lootus on nende järglastel – „seeme” pidi heastama kõik tekkinud kahju. Selle ennustuse täitumisel on saanud ilmsiks, et seemne esmajärguline osa on Jumala Poeg Jeesus, kes tuli maa peale ja andis oma elu ohvriks, et lunastada inimkond (Galaatlastele 3:16, UT 1989; Matteuse 20:28). Kui Jeesus taevasse üles äratati, pidi temast saama Kuningriigi Kuningas. Eelkõige ongi Jeesus see tasane, kes pärib maa koos valitud ustavatega, kes äratatakse üles taevasse, et nad koos temaga Kuningriigis valitseksid (Laul 2:6–9). Määratud ajal võtab see valitsus maapealsete asjade juhtimise enda kätte, et täituks Jumala algne eesmärk ja maast saaks paradiis. Lugematu hulk alandlikke inimesi ’pärib maa’ selles mõttes, et nad kogevad kasu, mida toob inimkonnale Jeesus Kristuse ja tema kaasvalitsejate kuningriigivalitsus (1. Moosese 3:15; Taaniel 2:44; Apostlite teod 2:32, 33; Ilmutuse 20:5, 6).

„Nagu taevas, nõnda ka maa peal”

Apostel Johannes sai nägemuse, milles ta räägib kahesugusest päästest – maisest ja  taevasest. Johannes nägi taevastel troonidel kuningaid, kes olid valitud Kristuse ustavate jüngrite seast. Piiblis on nende Kristuse kaaslaste kohta selgelt öeldud, et „nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa” (Ilmutuse 5:9, 10, P 1997). Pane tähele, et Jumala eesmärgi täitumisega on seotud kaks aspekti – taastatud maa üle valitseb taevane Kuningriik, mille moodustavad Jeesus Kristus ja tema kaaspärijad. Kõik need jumalikud korraldused teevad võimalikuks selle, et Jumala esialgse kava kohaselt saab maast lõpuks paradiis.

Oma näidispalves kutsus Jeesus jüngreid palvetama selle eest, et Jumala tahe sünniks „nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:9, 10). Kas nendel sõnadel oleks mingit mõtet, kui maa hävitataks või kui see oleks lihtsalt taeva sümbol? Ja kas neil sõnadel oleks mingit mõtet, kui kõik õiglased inimesed läheksid taevasse? Jumala tahe seoses maaga ilmneb selgelt Pühakirjas, alates loomise aruandest kuni Ilmutusraamatus toodud nägemusteni. Maa saab selliseks, nagu oli Jumala eesmärk – paradiisiks. See on Jumala tahe, mille ta on tõotanud täide viia. Maa peal elavad Jumalale ustavad inimesed palvetavad, et tema tahe täituks.

Igavene elu maa peal oli algne eesmärk, mille seadis Looja, Jumal, kes „ei ole ennast muutnud” (Malakia 3:6; Johannese 17:3; Jakoobuse 1:17). Üle saja aasta on ajakiri „Vahitorn” selgitanud Jumala tahte täitumisega seotud kahte aspekti. Seega me mõistame Pühakirja tõotusi seoses maa taastamisega. Me kutsume sind üles tutvuma lähemalt selle teemaga. Miks mitte arutleda selle üle mõne Jehoova tunnistajaga või kirjutada selle ajakirja väljaandjatele.

[Allmärkus]

[Pilt lk 4]

Piibel näitab selgelt, et tulevikus rajatakse maa peale paradiis

[Pilt lk 7]

Kas Jeesuse näidispalvel oleks mingit mõtet, kui maa hävitataks?