Kuidas pöörduda Palvekuulja poole
Kuidas pöörduda Palvekuulja poole
„Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.” (LAUL 65:3)
1. Mis eristab inimesi teistest maistest loodutest ja milline võimalus meil seetõttu on?
MAA kihab igasugu elusolenditest, kuid nende hulgast on ainult inimesed loodud sellistena, et nad saavad oma Loojat kummardada. Vaid inimesed on teadlikud oma vaimsetest vajadustest ja soovivad neid vajadusi rahuldada. Seetõttu on meil imeline võimalus omada lähedasi suhteid oma taevase Isaga.
2. Millist ebasoodsat mõju on avaldanud patt inimese suhetele Loojaga?
2 Jumal on loonud meid nõnda, et me saame temaga suhelda. Aadam ja Eeva olid esialgu patuta. Nad võisid seega pöörduda Jumala poole sama vabalt, nagu laps räägib oma isaga. Ent selle suurepärase võimaluse kaotasid nad patustamise tõttu. Aadam ja Eeva olid Jumalale sõnakuulmatud ja jäid seepärast ilma lähedastest suhetest temaga (1. Moosese 3:8–13, 17–24). Kas see tähendab, et Aadama ebatäiuslikud järeltulijad ei saa enam Jumalaga suhelda? Saavad ikka, kuid selleks peavad nad täitma teatavaid nõudeid. Mida siis Jehoova neilt ootab?
Mida on Jumala poole pöördumiseks vaja
3. Kuidas peaksid patused inimesed Jumalale lähenema ja millise näite võiks selle kohta tuua?
3 Aadama kahe pojaga juhtunu aitab meil aru saada, mis nõuded on Jumalal ebatäiuslikule inimesele, kes soovib tema poole pöörduda. Nii Kain kui ka Aabel pöörusid Jumala poole, tuues talle ohvri. Aabeli ohvri võttis Jumal vastu, kuid Kaini oma mitte (1. Moosese 4:3–5). Miks ta nende suhtes erinevalt toimis? Heebrealastele 11:4 ütleb: „Usu läbi tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu ta sai tunnistuse, et tema oli õige.” Seega on selge, et Jumalale lähenemiseks on vajalik usk. Teine eeltingimus saab ilmsiks Jehoova sõnadest Kainile: „Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles?” Jumal oleks Kaini kuulda võtnud, kui too oleks hakanud head tegema. Ent Kain ei kuulanud Jumala nõuannet, tappis Aabeli ja temast sai lõpuks põlualune (1. Moosese 4:7–12). Seega sai juba väga vara inimajaloo alguses selgeks, et Jumala poole pöördumiseks on vaja usku ja häid tegusid.
4. Mida meil on vaja tunnistada, kui soovime pöörduda Jumala poole?
4 Kui soovime pöörduda Jumala poole, tuleb meil tunnistada oma patusust. Kõik inimesed on patused ja patt on takistuseks Jumalaga suhtlemisel. Prohvet Jeremija kirjutas Iisraeli kohta: „Me oleme üle astunud ... Sa oled peitunud pilvesse, palve ei pääse läbi!” (Nutulaulud 3:42, 44). Sellest hoolimata on Jumal kogu inimajaloo vältel olnud valmis kuulama neid, kes pöörduvad tema poole usus ja õige hoiakuga ning kes täidavad tema seadusi (Laul 119:145). Kes olid mõned neist inimestest ja mida me võime õppida nende palvetest?
5., 6. Mida me võime õppida sellest, kuidas Aabraham Jumalaga kõneles?
5 Üks selline isik oli Aabraham. Jumalale olid tema palved vastuvõetavad, sest ta nimetas Aabrahami oma sõbraks (Jesaja 41:8). Mida meie võime õppida sellest, kuidas Aabraham Jumalaga rääkis? See ustav patriarh küsis Jehoovalt pärija kohta: „Mida sa mulle saad anda? Mina ju lähen ära lastetuna” (1. Moosese 15:2, 3; 17:18). Teinekord oli ta mures selle pärast, kas keegi üldse pääseb, kui Jumal hakkab kohut mõistma Soodoma ja Gomorra kurjade inimeste üle (1. Moosese 18:23–33). Aabraham palus ka teiste eest (1. Moosese 20:7, 17). Ja nagu Aabel, tõi ka Aabraham Jumala poole pöördudes mõnikord ohvreid (1. Moosese 22:9–14).
6 Kõigil neil juhtumitel kõneles Aabraham Jehoovaga vabalt ja julgelt. Ent samas mõistis ta alandlikult, milline on tema positsioon võrreldes Loojaga. Pane tähele, kui lugupidavad on tema sõnad piiblisalmis 1. Moosese 18:27: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk!” Milline suurepärane hoiak jäljendamiseks!
7. Millest patriarhid Jehoovaga palves rääkisid?
7 Patriarhid palvetasid erisuguste asjade pärast ja Jehoova võttis neid kuulda. Jaakobi palve oli tõotuse kujul. Kui ta oli Jumala toetust palunud, tõotas ta pühalikult: „Kõigest, mis sa mulle annad, ma annan sulle täpselt kümnist!” (1. Moosese 28:20–22). Hiljem, kui Jaakob pidi kohtuma oma vennaga, palus ta Jehoovalt kaitset: „Päästa mind ometi mu venna Eesavi käest, sest ma kardan” (1. Moosese 32:10–13). Patriarh Iiob palus Jehoovat oma pereliikmete huvides ja tõi nende eest ohvreid. Kui Iiobi kolm kaaslast oma sõnades patustasid, palus Iiob nende eest ja „Jehoova kuulis Iiobi palvet” (Iiob 1:5; 42:7–9). Need kogemused aitavad meil aru saada, milliseid teemasid võiks palves Jehoova ette viia. Me ka näeme, et Jehoova on valmis kuulama neid, kes tema poole õigel viisil pöörduvad.
Palved seaduselepingu ajal
8. Kes pöördus rahva eest Jehoova poole seaduselepingu kehtimise ajal?
8 Kui Jehoova oli vabastanud Iisraeli rahva Egiptusest, andis ta neile seaduselepingu. Selles oli sätestatud, kuidas pöörduda Jumala poole ametissemääratud preestrite kaudu. Leviitide hulgast olid määratud preestrid rahva heaks tegutsema. Kui tekkis aga mingi kogu rahvast puudutav küsimus, siis viis selle palves Jumala ette keegi rahva esindajatest – kuningas või prohvet (1. Saamueli 8:21, 22; 14:36–41; Jeremija 42:1–3). Näiteks templi pühitsemisel pöördus kuningas Saalomon Jehoova poole südamliku palvega. Näitamaks, et ta on Saalomoni palvet kuulda võtnud, täitis Jehoova templi oma auhiilgusega ja ütles: „Mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas!” (2. Ajaraamat 6:12–7:3, 15).
9. Kuidas tuli Jehoova poole pöörduda pühakojas?
9 Iisraelile antud Seaduses toodi ära ka nõuded selle kohta, kuidas oli kohane Jehoova poole pöörduda pühakojas. Millised nõuded need olid? Igal hommikul ja õhtul pidi ülempreester lisaks loomohvritele põletama Jehoova ees healõhnalist suitsutusrohtu. Hiljem tegid seda alampreestrid, kuid mitte lepituspäeval. Kui preestrid poleks sel viisil Jehoova vastu austust osutanud, ei oleks ta nende teenistusega rahul olnud (2. Moosese 30:7, 8; 2. Ajaraamat 13:11).
10., 11. Milliseid tõendeid on selle kohta, et Jehoova võttis kuulda üksikisikute palveid?
10 Kas vanaaja Iisraelis võis Jumala poole pöörduda vaid määratud esindajate kaudu? Ei, Pühakirjas on näiteid ka selle kohta, et Jehoova kuulas hea meelega üksikisikute palveid. Templi pühitsemisel palus Saalomon Jehoovat: „Igat palvet, igat anumist, mis iganes tuleb mõne inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad ... sirutavad oma käed selle koja poole, kuule sina siis taevast” (2. Ajaraamat 6:29, 30). Luuka evangeeliumist saame teada, et kui Ristija Johannese isa Sakarias templis suitsutusrohtu põletas, oli „väljas palvetamas” palju Jehoova teenijaid, kes polnud preestrid. Ilmselt oli rahval saanud tavaks koguneda templi juurde palvetama, kui kuldaltaril põletati Jehoova ees suitsutusrohtu (Luuka 1:8–10).
11 Seega võib öelda, et Jehoova kuulas hea meelega palveid, mida nii rahvaesindajad kui ka üksikisikud talle kohasel viisil esitasid. Tänapäeval me pole enam seaduselepingu all. Siiski võime õppida midagi tähtsat sellest, kuidas iisraellased vanal ajal Jumalat palusid.
Kristlikus koguduses
12. Millise korralduse alusel saavad kristlased Jehoova poole pöörduda?
12 Me elame praegu kristlike põhimõtete järgi. Enam ei ole sõnasõnalist templit, kus kogu Jumala rahvast esindaks preestrid või mille suunas me peaksime palvetama. Kuid Jehoova on siiski teinud midagi, et me saaksime tema poole pöörduda. Mida? Kui aastal 29 m.a.j Kristus võiti ja Ülempreestriks määrati, hakkas toimima vaimne tempel. * See vaimne tempel on uus korraldus, mille kaudu saab Jehoova poole pöörduda Jeesus Kristuse lepitusohvri alusel (Heebrealastele 9:11, 12).
13. Mille poolest sarnanevad Jeruusalemma templis ja vaimses templis palvetamine?
13 Paljud Jeruusalemma templi detailid kujutasid ette vaimse templiga seotud asju, kaasa arvatud palvetamine (Heebrealastele 9:1–10). Mida sümboliseeris näiteks suitsutusrohi, mida hommikul ja õhtul põletati templi pühas paigas suitsutusaltaril? Ilmutusraamat ütleb suitsutusrohu kohta, et „need on pühade palved” (Ilmutuse 5:8; 8:3, 4). Taavetit inspireeriti kirjutama: „Olgu mu palve suitsutusohvriks su palge ees” (Laul 141:2). Kristlikus korralduses sümboliseerib magusalõhnaline suitsutusrohi sobivalt Jehoovale vastuvõetavaid palveid ja tema kiitmist (1. Tessalooniklastele 3:10).
14., 15. Kuidas saavad Jehoova poole pöörduda a) võitud kristlased? b) „teised lambad”?
14 Kes võivad selles vaimses templis Jumala poole pöörduda? Sõnasõnalises templis võisid templi siseõues teenida preestrid ja leviidid, kuid ainult preestritel oli luba minna pühasse paika. Taevase lootusega võitud kristlased on ainulaadses vaimses seisundis, mida kujutas ette templi siseõu ja püha paik, ning see võimaldab neil Jumalale palveid esitada ja teda kiita.
15 Mida öelda maise lootusega „teiste lammaste” kohta? (Johannese 10:16.) Prohvet Jesaja teatas, et „viimseil päevil” hakkavad paljudest rahvustest inimesed Jehoovat teenima (Jesaja 2:2, 3). Samuti kirjutas ta, et Jehoova teenimisega ühinevad „võõrad”. Jumal näitas oma valmisolekut nende palveid kuulda, öeldes: „Ma rõõmustan neid oma palvekojas” (Jesaja 56:6, 7). Ilmutuse 7:9–15 lisab, et „suur hulk rahvast ... kõigist rahvahõimudest” koguneb Jumalat kummardama ja tema poole palvetama „ööd ja päevad”, seistes vaimse templi välisõues. On rõõm teada, et tänapäeval võivad kõik Jumala teenijad Jumala poole vabalt pöörduda ja olla täiesti kindlad, et ta kuulab neid.
Millised palved on vastuvõetavad
16. Mida me võime õppida algkristlaste palvetest?
16 Algkristlaste kohta võib öelda, et nad olid palvemeelsed inimesed. Mille eest nad palusid? Kristlikud kogudusevanemad palusid juhatust, kui neil tuli valida mehi, kellele anda organisatsioonis vastutust (Apostlite teod 1:24, 25; 6:5, 6). Epafras palvetas usukaaslaste eest (Koloslastele 4:12). Jeruusalemma koguduses palvetati Peetruse eest, kes oli vangis (Apostlite teod 12:5). Algkristlased palusid Jumalalt julgust vastupanuga toimetulekuks, öeldes: „Vaata, Issand, nende ähvardamistele ja anna oma sulastele kõige julgusega rääkida sinu sõna” (Apostlite teod 4:23–30). Jünger Jakoobus innustas kristlasi katsumustes Jumalalt tarkust paluma (Jakoobuse 1:5). Kas sina palvetad selliste asjade eest?
17. Kelle palveid Jehoova võtab kuulda?
17 Jumal ei võta kuulda kõiki palveid. Kuidas me võime kindlad olla, et meie palved on Jumalale vastuvõetavad? Inimesed, keda Jumal ammustel aegadel kuulas, pöördusid tema poole siira südame ja õige hoiakuga. Neil oli usku ja seda kinnitasid nende head teod. Me võime olla kindlad, et Jehoova kuulab tänapäevalgi neid, kes tema poole sel viisil pöörduvad.
18. Millist nõuet peavad kristlased täitma, et nende palveid kuulda võetaks?
18 On aga veel üks nõue. Apostel Paulus ütles: „Tema läbi on meil ... ligipääs ühes Vaimus Isa juurde.” Kes on see „tema”, keda Paulus mainis? See on Jeesus Kristus (Efeslastele 2:13, 18). Tõepoolest, me võime vabalt Isa poole pöörduda vaid Jeesuse kaudu (Johannese 14:6; 15:16; 16:23, 24).
19. a) Millisel juhul oli iisraellaste suitsutusohver Jehoovale vastik? b) Kuidas teha kindlaks, kas meie palved on Jehoovale magusalõhnaliseks suitsutusrohuks?
19 Nagu juba mainitud, kujutab Iisraeli preestrite suitsutusrohi Jumala ustavate teenijate palveid. Ent mõnikord olid iisraellaste suitsutusohvrid Jehoovale vastikud. Seda näiteks siis, kui nad templis suitsutusrohtu põletades kummardasid samal ajal ebajumalate ees (Hesekiel 8:10, 11). Nii on ka tänapäeval – inimesed, kes väidavad end Jehoovat teenivat, kuid tegutsevad samas tema seaduste vastu, on Jehoovale otsekui ebameeldiv lehk (Õpetussõnad 15:8). Jäägem siis puhtaks kõigis eluvaldkondades, et meie palved oleksid Jumalale magusalõhnaliseks suitsutusrohuks. Jehoovale meeldivad nende palved, kes käivad tema õigetel teedel (Johannese 9:31). Mõned küsimused on jäänud veel lahtiseks. Kuidas me peaksime palvetama? Mille eest palvetada? Kuidas Jumal meie palvetele vastab? Järgmises artiklis arutataksegi neid ja ka teisi küsimusi.
[Allmärkus]
Kas oskad selgitada?
• Kuidas saavad ebatäiuslikud inimesed kohasel viisil Jumala poole pöörduda?
• Mida me võime õppida patriarhide palvetest?
• Mida me õpime algkristlaste palvetest?
• Millisel juhul on meie palved Jumalale magusalõhnaliseks suitsutusrohuks?
[Küsimused]
[Pilt lk 23]
Miks võttis Jumal vastu Aabeli ohvri, kuid Kaini oma mitte?
[Pilt lk 24]
„Olen põrm ja tuhk”
[Pilt lk 25]
„Ma annan sulle täpselt kümnist!”
[Pilt lk 26]
Kas sinu palved on Jehoovale magusalõhnaliseks suitsutusrohuks?