Laske oma palumised saada Jumalale teatavaks
Laske oma palumised saada Jumalale teatavaks
„Laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.” (FILIPLASTELE 4:6)
1. Kellega meil on au suhelda ja miks on see nii hämmastav?
KUI sa avaldaks soovi minna oma maa valitseja vastuvõtule, siis kuidas võidakse sellesse suhtuda? Võib-olla saadetakse sulle tema kantseleist viisakas vastus, kuid on üsna ebatõenäoline, et sul võimaldatakse valitseja endaga kokku saada. Ent suurima valitseja, universumi Suverääni Jehoova Jumala puhul on lood teisiti. Me võime pöörduda tema poole ükskõik kus ja ükskõik millal. Sobivad palved jõuavad alati temani (Õpetussõnad 15:29). See on tõepoolest vaimustav! Kas ei peaks tänutunne selle vastu ajendama meid korrapäraselt pöörduma Jumala poole, kelle kohta on öeldud, et ta ’kuuleb palvet’? (Laul 65:3.)
2. Mida on vaja, et meie palved oleks Jumalale vastuvõetavad?
2 Mõnel võib aga tekkida küsimus: millised palved on Jumalale vastuvõetavad? Piibel ütleb sobivate palvete kohta järgmist: „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Nagu juba eelmises artiklis räägiti, on Jumala poole pöördumiseks vaja usku. Jumal on valmis inimeste palveid kuulda võtma, ent nad peavad pöörduma tema poole usus ning tegema õigeid tegusid siira südame ja õige hoiakuga.
3. a) Millest me võime palves rääkida, võttes eeskujuks vanaaja ustavad jumalateenijad? b) Mis laadi palveid me võime esitada?
3 Paulus innustas kaaskristlasi: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks” (Filiplastele 4:6, 7). Piibel räägib paljudest inimestest, kes oma mured palves Jumala ette viisid. Nii tegid näiteks Hanna, Eelija, Hiskija ja Taaniel (1. Saamueli 2:1–10; 1. Kuningate 18:36, 37; 2. Kuningate 19:15–19; Taaniel 9:3–21). Me peaksime nende eeskuju järgima. Pauluse sõnadest ilmneb ka see, et palveid on mitut laadi. Ta mainib näiteks „tänu” ehk siis selliseid palveid, kus me väljendame oma hindamist selle vastu, mida Jumal meie heaks on teinud. Sellega võib kaasneda Jumala ülistamine. „Anumine” viitab alandlikule hardale palvele. Me võime esitada ka „palumisi” ehk palvetada mingi konkreetse asja eest (Luuka 11:2, 3). Meie taevane Isa võtab rõõmuga kõiki neid erinevaid palveid kuulda.
4. Miks me palvetame, kui Jehoova teab niigi meie vajadusi?
4 Mõned võivad küsida: kas Jehoova ei tea juba niigi kõiki meie vajadusi? Teab tõesti (Matteuse 6:8, 32). Miks ta siis soovib, et me talle palveid esitaksime? Toome ühe näite. Firma omanik otsustab teatud klientidele sooduspakkumise teha. Ent need kliendid peavad ise kohale minema või oma soovist teada andma, selleks et soodustust saada. Kliendid, kes seda ei tee, näitavad, et nad pole sellest pakkumisest huvitatud. Nii on ka meiega – kui me ei teeks oma palveid teatavaks, siis näitaks see, et me ei hooli Jehoova andidest. Jeesus ütles: „Paluge, ja te saate” (Johannese 16:24). Sel viisil me saame näidata, et loodame Jumalale.
Kuidas Jumala poole pöörduda
5. Miks meil on vaja palvetada Jeesuse nimel?
5 Jehoova pole andnud pikka nimekirja rangeid reegleid palvetamise kohta. Siiski meil on vaja Piiblist õppida, kuidas on kohane Jumala poole pöörduda. Jeesus õpetas oma järelkäijaid: „Mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel” (Johannese 16:23, meie kursiiv). Seega on nõudeks esitada palved Jeesuse nimel, tunnustades, et vaid tema kaudu õnnistab Jumal inimkonda.
6. Millises asendis tuleks palvetada?
6 Milline peaks olema palvetades meie kehaasend? Piiblis pole ettekirjutusi mingi kindla asendi kohta (1. Kuningate 8:22; Nehemja 8:6; Markuse 11:25; Luuka 22:41). Tähtis on see, et oleksime siira südame ja õige hoiakuga (Joel 2:12, 13).
7. a) Mida tähendab „aamen”? b) Kuidas seda sõna palves kohaselt kasutada?
7 Mida öelda sõna „aamen” kohta? Pühakirjast ilmneb, et sellega on sobiv oma palve lõpetada, eriti veel, kui palvetame avalikult (Laul 72:19; 89:53). Heebrea sõna ʼa·menʹ põhitähendus on „tõesti” või „kindlasti”. McClintocki ja Strongi entsüklopeedia selgitab, et „aamen” palve lõpus „kinnitab eelnenud sõnu ja otsekui palub, et need täituksid”. Siiras „aamen” palve lõpus väljendab seega tõsiseid tundeid äsjalausutu kohta. Kui kogudust esindav kristlane lõpetab oma palve selle sõnaga, siis kuulajad saavad samuti oma nõusoleku väljendamiseks öelda „aamen” kas oma südames või kuuldavalt (1. Korintlastele 14:16).
8. Kuidas me võime mõnikord palvetada nagu Jaakob või Aabraham ja mida me saame sellega näidata?
8 Mõnikord laseb Jumal meil näidata, kui tõsiselt me ise suhtume sellesse, mille eest palume. Meil tuleb ehk olla vanal ajal elanud Jaakobi sarnane, kes võitles kogu öö ingliga, et õnnistust saada (1. Moosese 32:25–27). Mõnes olukorras tuleb meil aga olla Aabrahami sarnane, kes korduvalt palus Loti eest ja teiste õigete inimeste eest, kes võisid Soodomas elada (1. Moosese 18:22–33). Ka meie võime Jehoovat anuda seoses asjadega, mis on meile tähtsad, tuginedes tema õiglusele, heldusele ja halastusele.
Mille eest paluda
9. Mis peaks olema meie palvetes esikohal?
9 Paulus ütles: „Laske kõiges oma palumised ... saada Jumalale teatavaks” (Filiplastele 4:6, meie kursiiv). Isiklikud palved võivad puudutada seega igat eluvaldkonda. Ent meie palvetes peaks olema esikohal Jehoova huvid. Taaniel andis selles head eeskuju. Kui Iisrael koges kannatusi oma pattude pärast, anus Taaniel Jehoovalt halastust: „Mu Jumal, ära viivita! Sest su linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi!” (Taaniel 9:15–19). Kas ka meie palved näitavad, et meie peamiseks mureks on Jehoova nime pühitsemine ja tema tahte täitumine?
10. Kust me teame, et on sobiv palvetada ka isiklike asjade pärast?
10 Siiski on kohane paluda ka isiklike asjade eest. Laulukirjutaja sarnaselt võime paluda, et saaksime sügavatest vaimsetest asjadest paremini aru. Ta näiteks palvetas: „Anna mulle arusaamist panna tähele su käsuõpetust ja seda pidada kõigest südamest!” (Laul 119:33, 34; Koloslastele 1:9, 10). Jeesus „ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi ... sellele, kes teda võis päästa surmast” (Heebrealastele 5:7). Nii ta näitas, et ohuolukorras või katsumuses on kohane paluda jõudu. Jeesus õpetas ka näidispalve abil oma jüngritele, et on sobiv palvetada isiklike asjade pärast, näiteks paluda andestust eksimuste pärast või igapäevast toitu.
11. Kuidas võib palve aidata meil kiusatustele vastu seista?
11 Näidispalves esitas Jeesus veel sellise mõtte: „Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast” (Matteuse 6:9–13). Hiljem andis ta nõu: „Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks!” (Matteuse 26:41). Kiusatuse korral on väga vaja palvetada. Töökohal või koolis võidakse meid meelitada Piibli põhimõtteid eirama. Need, kes pole Jehoova tunnistajad, võivad kutsuda meid tegema midagi sellist, mis pole kristlasele kohane. Võib-olla palutakse meil teha midagi, mis on vastuolus Jumala õigete põhimõtetega. Sel puhul oleks hea järgida Jeesuse nõuannet ja palvetada – nii enne kiusatust tekitavat olukorda kui ka kiusatuse ajal –, paludes Jumalalt abi, et me ei langeks.
12. Milliste probleemide puhul me võime palvetada ja mida võime Jehoovalt oodata?
12 Jumala teenijatel on tänapäeval mitmesuguseid raskusi. Paljudele on peamiseks vaeva põhjustajaks mingi haigus või emotsionaalne pinge. Ühiskonna vägivaldsuse tõttu on elu üsna närviline. Majandusprobleemide tõttu on paljudel raskusi elatise teenimisega. Lohutav on teada, et Jehoova võtab kuulda oma teenijaid, kes talle sellistest muredest räägivad. Laul 102:18 ütleb Jehoova kohta: „Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet!”
13. a) Milliste isiklike asjade pärast on sobiv palvetada? b) Too mõni näide sellise palve kohta.
13 Tegelikult iga asi, mis puudutab Jumala teenimist või meie suhteid temaga, on palveks sobiv teema (1. Johannese 5:14). Kui sul tuleb langetada mõni otsus seoses abieluga, ilmaliku tööga või kristliku teenistuse laiendamisega, siis pöördu julgelt nendes küsimustes Jumala poole ja palu tema juhatust. Näiteks soovis Filipiinidel üks noor naine astuda täisajalisse teenistusse. Tal polnud aga tööd, millega end elatada. Ta meenutab: „Ühel laupäeval rääkisin ma palves Jehoovaga eriti põhjalikult just pioneerteenistusest. Samal päeval pakkusin ma kuulutustööl ühele teismelisele raamatut. Ootamatult sõnas see tüdruk: „Esmaspäeva hommikul peaksid sa kohe minu kooli tulema.” Minu imestuse peale selgitas ta, et seal koolis on üks vaba töökoht, kuhu on kiiresti inimest vaja. Ma siis läksingi ja sain kohe selle töö. Kõik käis nii ruttu!” Paljudel tunnistajatel üle kogu maailma on olnud samasuguseid kogemusi. Ära siis kõhkle oma südames olevaid mõtteid palves Jumala ette viia!
Mis saab siis, kui oleme patustanud
14., 15. a) Miks ei peaks keegi hoiduma palvetamisest isegi sel juhul, kui ta on patustanud? b) Mis veel lisaks isiklikule palvele võib aidata inimesel vaimselt taastuda?
14 Kuidas võib palve aidata inimest, kes on patustanud? Häbitunde pärast võib ta palvetamisest hoiduda, ent see poleks tark tegu. Toome ühe näite. Lennukipiloodid teavad, et kui nad peaks ära eksima, võivad nad saada abi lennujuhtimise üksusest. Mis saaks aga siis, kui piloot ei julgeks nende poole pöörduda, kuna tal on äraeksimise pärast häbi? Tagajärg oleks kohutav! Nii võib ka patustanud inimene, kes häbeneb Jumalalt abi paluda, kannatada veelgi suuremat kahju. Häbi patustamise pärast ei peaks takistama meid Jehoovaga rääkimast. Tegelikult Jumal isegi innustab palvetama neid, kes on tõsiselt patustanud. Prohvet Jesaja õhutas oma kaasaja patuseid pöörduma Jehoova poole, „sest tema annab palju andeks” (Jesaja 55:6, 7). Muidugi tuleb meil enne ’Jehoova palge leevendamist’ kõigepealt pehmendada oma südant, nii et lõpetame patustamise ja kahetseme siiralt (Laul 119:58; Taaniel 9:13).
15 Patustamise korral on oluline palvetada veel ühel põhjusel. Jakoobus ütles inimese kohta, kellel on vaja vaimset abi, järgmised sõnad: „Ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ... ja Issand teeb ta terveks” (Jakoobuse 5:14, 15). Seega inimene peaks oma patust rääkima palves Jehoovale, kuid lisaks võib ta paluda kogudusevanematel enda eest palvetada. See aitab tal vaimselt taastuda.
Vastused palvetele
16., 17. a) Kuidas Jehoova palvetele vastab? b) Millistest kogemustest on näha, et palve ja kuulutustöö on omavahel tihedalt seotud?
16 Kuidas meie palvetele vastatakse? Mõned palved saavad väga kiire ja ilmselge vastuse (2. Kuningate 20:1–6). Teiste puhul võib minna kauem aega ja vastust ei pruugi olla selgelt näha. Jeesuse näites lesknaisest, kes käis korduvalt kohtuniku juures, ilmneb, et mõne asja pärast tuleb palju palvetada (Luuka 18:1–8). Võime olla kindlad, et kui meie palve on kooskõlas Jumala tahtega, ei ütle ta meile kunagi: „Ära tee mulle tüli” (Luuka 11:5–9).
17 Jehoova teenijatel on palju kogemusi selle kohta, et nende palved on saanud vastuse. Tihti on see olnud ilmne kuulutustööl. Kord pakkusid Filipiinidel kõrvalises piirkonnas kaks kristlikku õde piibliteemalist kirjandust. Kui nad andsid ühele naisele traktaadi, tulid tollele pisarad silma. Ta sõnas: „Eile õhtul ma palvetasin, et Jumal saadaks mu juurde kellegi, kes mulle Piiblit õpetaks, ja ma arvan, et nüüd saingi oma palvele vastuse.” Peagi hakkas see naine kuningriigisaalis koosolekutel käima. Ühes teises Kagu-Aasia riigis pelgas üks kristlik vend kuulutada tugevdatud turvasüsteemiga kortermajas. Siiski tegi ta palve Jehoova poole, võttis julguse kokku ja astus majja. Ta koputas ühele uksele, mille avas noor naine. Kui vend oma külastuse eesmärki selgitas, puhkes naine nutma. Ta ütles, et oli Jehoova tunnistajaid otsinud ja palvetanud Jumala poole, et neid leida. See vend aitas tal hea meelega Jehoova tunnistajate kohaliku kogudusega ühendusse astuda.
18. a) Kui oleme saanud palvele vastuse, siis mida me peaksime tegema? b) Milles me võime olla kindlad, kui palvetame igal võimalusel?
18 Palve on tõesti imeline and. Jehoova on valmis meid kuulama ja meie palvetele vastama (Jesaja 30:18, 19). Meil tuleb aga tähele panna, kuidas Jehoova meie palvetele vastab. Võib-olla pole vastus alati selline, nagu me lootsime. Kui märkame tema juhatust, ei tohiks me kunagi unustada teda tänada ja ülistada (1. Tessalooniklastele 5:18). Pidagem alati meeles Pauluse üleskutset: „Laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.” Kasutagem igat võimalust Jumalaga rääkimiseks. Nii võime edaspidigi kogeda, kui tõesed on Pauluse sõnad nende kohta, kelle palvetele vastatakse: „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7).
Kas oskad vastata?
• Mis laadi palveid me võime esitada?
• Kuidas me peaksime palvetama?
• Millistel teemadel me võime palvetada?
• Kuidas aitab palve patustanuid?
[Küsimused]
[Pildid lk 29]
Siiras palve aitab seista vastu kiusatustele
[Pildid lk 31]
Palves me saame väljendada Jumalale oma tänu, rääkida muredest või paluda millegi konkreetse pärast