Kas Piibli põhimõtted on liiga piiravad?

„LAPSENA ei õpetatud mulle ühtegi Piibli põhimõtet. Jumalat isegi ei mainitud kunagi,” räägib noor mees Soomest. Selline kasvatus on tänapäeval üsna levinud. Paljude inimeste, eriti noorte meelest on Piibel ajast ja arust ning selle õpetused liiga piiravad. Neid, kes soovivad järgida Piibli põhimõtteid, peetakse mahasurutud inimesteks, kelle elu piiravad käsud ja keelud. Seepärast leiavad paljud, et Piibel jäägu parem raamaturiiulisse ning abi tuleks otsida mujalt.

Selline suhtumine Piiblisse on suuresti tingitud sellest, pikka aega elati ristiusu kirikute rõhumise all. Perioodil, mida mõned ajaloolased nimetavad pimedaks keskajaks, valitses katoliku kirik Euroopas peaaegu kõiki inimese elu tahke. Kes vähegi söandas kirikule vastu hakata, riskis piinamise või koguni hukkamisega. Hiljem tekkinud protestandi kirikud piirasid samuti inimese vabadust. Tänapäeval ei seondu selliste terminitega nagu „kalvinistid” või „puritaanid” üksnes mingi religiooni järgijad, vaid pigemini seondub nende rühmitustega karmikäeline karistamine. Kuna kirikud allutasid inimesi endale, järeldatakse valesti, et ka Piibli õpetused suruvad inimesi alla.

Viimastel sajanditel on kirikud kaotanud suuresti kontrolli inimeste üle, seda vähemalt mõnes riigis. Traditsiooniliste uskumuste hülgamisega on paljudel kujunenud arvamus, et inimestel endil on õigus otsustada, mis on õige ja mis vale. Mis on aga tagajärg? Kriminoloogia ja õigussotsioloogia professor Ahti Laitinen selgitab: „Austus autoriteetide vastu on kahanenud ning inimeste arusaam sellest, mis on vastuvõetav ja mis pole, on hägustunud.” Paradoksaalne on see, et isegi kirikujuhid on sellise mõtteviisi omaks võtnud. Üks luteri kiriku tunnustatud piiskop teatas: „Ma ei arva, et kõlblusküsimustes tuleks pöörduda just Piibli või mõne religioosse autoriteedi poole.”

Kas ihaldada piiramatut vabadust?

Mõte piiramatust vabadusest võib kõlada ahvatlevalt, seda eeskätt noorte kõrvus. Kellele siis meeldib teistele alluda või elada pika käskude-keeldude nimekirja järgi. Kas peaks aga igal inimesel olema vabadus teha, mida ta iganes soovib? Vastuseks sellele küsimusele mõelgem ühele näitele. Kujuta ette linna, kus ei kehti mingid liikluseeskirjad. Ei nõuta juhiluba ega kontrollita sõiduoskust. Juhid võivad sõita, kuidas aga tahavad, isegi purjuspäi; pole mingeid kiiruspiiranguid,  peatusmärke, valgusfoore, ühesuunalisi tänavaid või jalakäijate ülekäigukohti. Kas selline „vabadus” on ihaldusväärne? Kindlasti mitte! Tagajärjeks oleks kaos, segadus ja katastroof. Kuigi liikluseeskirjad piiravad inimese vabadust, saame kõik aru, et need kaitsevad nii juhte kui jalakäijaid.

Samamoodi annab Jehoova meile suuniseid selles osas, kuidas peaksime elama. See on meile kõigile kasulik. Ilma selliste nõuanneteta peaksime õppima kõike vaid katse ja eksituse meetodil, millega võime teha kahju nii endale kui teistele. Selline kõlbelise anarhia õhkkond oleks sama ebameeldiv kui sõit linnas, kus ei kehti mingid liikluseeskirjad. Tõde on see, et me vajame mõningaid reegleid ja seadusi – see on tõik, millega paljud inimesed nõustuvad.

„Minu koorem on kerge”

Liikluse reguleerimiseks võidakse kasutada väga pikki ja üksikasjalikke ettekirjutusi – mõnes paigas võib ainuüksi parkimismäärustik hämmastada oma reeglite rohkusega. Vastandina sellele pole Piiblis pikka käskude-keeldude nimekirja. Pigem annab see olulisimad põhimõtted, mis pole sugugi koormavad ega rõhuvad. Jeesus Kristus esitas üleskutse oma kaasaegsetele: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!”” (Matteuse 11:28, 30). Kirjas Korintose koguduse kristlastele kirjutas apostel Paulus: „Kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!” (2. Korintlastele 3:17).

See vabadus pole aga piiramatu. Jeesus osutas selgelt, et Jumala nõuannete hulka kuuluvad ka mõned lihtsad käsud. Näiteks ütles Jeesus oma jüngritele: „See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud!” (Johannese 15:12). Kujutle, missugune oleks elu, kui kõik inimesed järgiksid seda käsku! Seega pole kristlastele antud piiramatut vabadust. Apostel Peetrus kirjutas: „Kui vabad ja mitte kui need, kellele vabadus on kurjuse katteks, vaid kui Jumala sulased” (1. Peetruse 2:16).

Nii et kuigi kristlasi ei piira üksikasjalik reeglistik, ei järgi nad siiski omaenda õige ja vale mõõdupuud. Inimesed vajavad juhatust, mida vaid Jumal saab neile anda. Piibel ütleb otsekoheselt: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Kui järgime Jumala juhatust, toob see meile suurt kasu (Laul 19:12).

Üks sellest tulenev kasu on see, et oleme õnnelikud. Noor mees, keda mainiti artikli alguses, oli kunagi varas ja petis ning elas ebamoraalset elu. Kui ta õppis tundma Piibli kõrgeid mõõdupuid, seadis ta elu nende  järgi. Ta jutustab: „Kuigi ma ei suutnud kõiki Piibli põhimõtteid kohe järgida, mõistsin nende väärtust. Minu varasem eluviis ei teinud mind õnnelikuks, kuid praegu olen ma tõesti õnnelik. Elamine Piibli põhimõtete järgi lihtsustab elu. Sa tead, kuhu suundud, ning mis on õige ja mis vale.”

Miljonid inimesed on kogenud sedasama. Piibli juhtnööride järgimine aitab ka parandada inimestevahelisi suhteid, annab tasakaalustatud vaate tööle, vabastab kahjulikest harjumustest ja võimaldab elada õnnelikku elu. Noor mees Markus *, kes on elanud nii Piibli põhimõtete järgi kui ka neid eirates, sõnab omast kogemusest: „Piibli järgi elades tõusis mu eneseväärikus.” *

Missugune on sinu valik?

Kas võib siis öelda, et Piibel on piirav? Vastus on jah – ja seda meie kõigi kasuks. Kas Piibel on aga liiga piirav? Seda kindlasti mitte. Piiramatu vabadus toob vaid raskusi kaela. Piibli põhimõtted on tasakaalukad ning need edendavad meie heaolu ja õnne. Markus sõnab: „Aeg on näidanud, kui tark on see, et olen Jumala Sõna järgi elanud. Kuigi mu elu erineb paljuski teiste inimeste omast, ei mõtle ma hetkekski, et olen millestki väärtuslikust elus ilma jäänud.”

Kui koged õnnistusi, mis kaasnevad Piibli põhimõtete järgimisega, hakkad kindlasti järjest rohkem hindama Jumala Sõna. See toob veelgi suuremaid õnnistusi: sa hakkad armastama Piibli autorit Jehoova Jumalat. „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Johannese 5:3.)

Jehoova on nii Looja kui ka meie taevane Isa. Tema teab, mis on meile kõige parem. Piiramise asemel annab ta meile armastavalt kasulikke suuniseid. Piibel väljendab luuleliselt Jehoova soovi: „Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” (Jesaja 48:18).

[Allmärkused]

[Pilt lk 9]

Jeesus ütles, et Jumala nõuanded on kosutavad

[Pilt lk 10]

Jumala juhiste järgimine teeb õnnelikuks ja aitab enesest lugu pidada