Kuidas leida õige suund ookeani avarustes

MARSHALLI SAARESTIK koosneb rohkem kui 1200 saarest ja rahust, millest enamik ulatub vaid mõned meetrid üle merepinna. Merele minnes kaovad nad kiiresti silmist. Siiski suutsid muistsed Marshalli meremehed oma tugipuuga ujukpaadil leida keset Vaikset ookeani õige kursi ühelt tillukeselt saarelt teisele umbes kahe miljoni ruutkilomeetri suurusel alal. Kuidas see neil õnnestus? Neile näitas teed väga lihtne, kuid märkimisväärselt tõhus „kaart”, mida nimetatakse varrasmerekaardiks.

Marshalli meresõitjad olid kogemuste kaudu õppinud, et maismaa läheduses tekib merel teatud tüüpi lainetus, mis annab aimu saare asukohast kuni 30 kilomeetrit eemal. Kuna erisuguseid lainetusi oli kümneid, aitasid varraskaardid neid meelde jätta. Millised need kaardid välja nägid? Nagu pildilt näha, tehti kaart kas kruvipuu juurtest või kookospalmi leheroodudest, mis seoti üksteise külge, ja nõnda moodustati võrestik, kujutamaks lainetuse tüüpe. Väiksed merekarbid märgistasid saarte asukohta üksteise suhtes.

Palju aastaid hoiti varraskaartide abil orienteerumist saladuses ja avaldati ainult mõningatele väljavalitutele. Kuidas noor meresõitja varraskaarti kasutama õppis? Üksnes juhendamise ja praktika käigus. Kogenud meremees õpetas noort meresõitjat näiteks nõnda, et võttis ta kaasa teekonnale naabersaartele. Kui õpipoiss oskas juba erisuguseid lainetusi ära tunda, hakkas ta end varraskaardi kasutamisel kindlamana tundma. Lõpuks suutis ta omapäi teele asuda.

Samamoodi on ka Jumala Sõna Piibel meile otsekui teejuht elumerel. Esialgu võib keegi aidata meil omandada põhiteadmised Pühakirjast. Siis, kui jätkame Jumala Sõna uurimist ja rakendame selle põhimõtteid oma elus, kasvab meie usaldus seal öeldu vastu. Iisraellaste juhil Joosual kästi pidevalt Jumala Sõna lugeda, et ta võiks pidada „hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud”. Jumal ütles Joosuale: „Siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” (Joosua 1:8). Jah, Piibel juhatab meile kätte kindla ja õige kursi eluteel.

[Pildi allikaviide lk 32]

© Greg Vaughn