Looda Jehoovale ja ole vapper

„Oota Jehoovat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Jehoovat!” (LAUL 27:14)

1. Kui oluline on lootus ja kuidas seda sõna Pühakirjas kasutatakse?

TÕSINE lootus on otsekui särav valguskiir. Tänu sellele võime näha käesolevatest katsumustest kaugemale ning minna tulevikule vapralt ja rõõmuga vastu. Kindlat lootust saab meile anda vaid Jehoova oma vaimust juhitud Sõna vahendusel (2. Timoteosele 3:16). Sõnu „lootus” ja „lootma” esineb algkeelses Piiblis üle 160 korra. Mõlemad viitavad millegi hea innukale ja kindlale ootamisele ning ka ootuse objektile. * Selline lootus on midagi enamat kui pelgalt soov, milleks ehk polegi alust või mille täitumine ei ole tõenäoline.

2. Milline osa oli lootusel Jeesuse elus?

² Katsumuste ja raskustega silmitsi seistes vaatas Jeesus käesolevast kaugemale ja lootis Jehoovale. Tema on see, „kes risti kannatas temale oodatava rõõmu asemel [„rõõmu pärast”, UM], häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele” (Heebrealastele 12:2). Kuna Jeesus oli sügavalt keskendunud sellele, mis tal ees seisis – Jehoova ülima valitsemisõiguse kaitsmisele ja tema nime pühitsemisele –, ei kaldunud ta mitte kunagi kõrvale Jumalale kuulekuse teelt, maksis see talle siis mis tahes hinda.

3. Milline osa on lootusel jumalateenijate elus?

³ Kuningas Taavet viitab lootuse ja vapruse vahelisele seosele: „Oota Jehoovat [„looda Jehoovale”, UM], ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Jehoovat!” (Laul 27:14). Kui me tahame, et meie süda oleks kindel, ei tohi me kunagi lasta oma lootusel ähmastuda, vaid me peame seda alati hoidma selgelt meeles ja kindlalt südames. Nõnda toimides saame jäljendada Jeesuse osutatud vaprust ja innukust, kui osaleme töös, mille  ta andis oma jüngritele teha (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Tõepoolest, lootust on mainitud kõrvuti usu ja armastusega kui elutähtsat, püsikindlat omadust, mis on iseloomulik jumalateenijatele (1. Korintlastele 13:13).

Kas sinul on „rohkesti lootust”?

4. Mida ootavad innuga nii võitud kristlased kui ka nende „teistest lammastest” kaaslased?

⁴ Jumala rahvast ootab ees imeline tulevik. Võitud kristlased ootavad innukalt aega, mil nad teenivad koos Kristusega taevas, „teised lambad” aga loodavad, et nad „päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala [maiste] laste au vabadusse” (Johannese 10:16; Roomlastele 8:19–21; Filiplastele 3:20). See „au vabadus” tähendab vabanemist patust ja selle kohutavatest tagajärgedest. Pakub ju Jehoova – kellelt lähtub „iga hea and ja iga täiuslik kink” – oma ustavatele vaid parimat (Jakoobuse 1:17, P 1997; Jesaja 25:8).

5. Mil moel saab meil olla „rohkesti lootust”?

⁵ Kui suur roll peaks kristlikul lootusel meie elus olema? Kirjakoht Roomlastele 15:13 ütleb: „Lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust Püha Vaimu väes!” (Meie kursiiv.) Jah, lootust ei saa võrrelda pimeduses võbeleva küünlaga, vaid hommikupäikese kiirtesäraga, mis täidab inimese elu rahu, õnne, eesmärgikindluse ja julgusega. Pangem tähele, et meil on „rohkesti lootust” siis, kui me usume Jumala kirjapandud Sõnasse ja saame temalt püha vaimu. Kirjakohast Roomlastele 15:4 loeme: „Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust.” Niisiis, küsi endalt: „Kas ma hoian oma lootuse särava, olles Piibli usin uurija, lugedes seda iga päev? Kas ma palun sagedasti Jumala vaimu?” (Luuka 11:13.)

6. Mille suhtes meil tuleb valvas olla, kui tahame hoida oma lootuse särava?

⁶ Meie eeskuju Jeesus ammutas jõudu Jumala Sõnast. Teda hoolsalt järgides hoidume, et me ’ei väsiks ega läheks araks oma hinges’ (Heebrealastele 12:3). On igati loogiline, et kui Jumalalt saadud lootus meie meeles ja südames tuhmub või kui meie tähelepanu keskmesse tõuseb midagi muud – näiteks ainelised asjad või ilmalikud sihid –, võib meid peagi vallata vaimne unisus, mis lõpuks toob kaasa selle, et me minetame moraalse jõu ja julguse. Sellise meelelaadi korral võib meie usulaev koguni ’põhja minna’ (1. Timoteosele 1:19). Tõeline lootus seevastu tugevdab meie usku.

Lootus – usu põhialus

7. Mil moel on lootus usu põhialus?

⁷ „Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus,” ütleb Piibel (Heebrealastele 11:1, P 1997). Seega pole lootus usuga mitte lihtsalt juhuslikult kaasaskäiv, vaid selle põhielement. Toogem näiteks Aabrahami. Inimlikust seisukohast võttes oli ta koos oma naise Saaraga lapsesaamise east väljas, kui Jehoova tõotas neile pärijat (1. Moosese 17:15–17). Kuidas Aabraham sellele reageeris? „Tema uskus üle lootuse lootuses, et ta saab paljude rahvaste isaks” (Roomlastele 4:18, meie kursiiv). Jah, Jumalalt saadud lootus andis Aabrahamile kindla aluse uskuda, et ta saab järeltulija. Usk omakorda tegi tema lootuse säravaks ja tugevaks. Aabrahamil ja Saaral oli koguni julgust lahkuda oma kodunt ja sugulaste juurest ning elada ülejäänud elu võõrsil telkides!

8. Kuidas tugevdab ustav vastupidamine lootust?

⁸ Kuuletudes täielikult Jehoovale ka siis, kui see polnud kerge, hoidis Aabraham oma lootuse särava (1. Moosese 22:2, 12). Samuti meie võime olla tasus kindlad, kui oleme Jehoovat teenides kuulekad ja vastupidavad. „Vastupidavus”, kirjutas Paulus, annab „heakskiidetud seisundi”, see omakorda lootuse, „ja lootus ei vii pettumuseni” (Roomlastele 5:4, 5, UM). Seepärast kirjutaski Paulus:  „Me ihaldame seda, et te igaüks osutaksite sama indu täieliku lootuse säilitamiseks otsani” (Heebrealastele 6:11, meie kursiiv). Selline positiivne suhtumine, mis põhineb lähedastel suhetel Jehoovaga, aitab meil mis tahes raskustele vapralt, koguni rõõmuga vastu seista.

„Olge rõõmsad lootuses”

9. Mille regulaarne tegemine aitab meil ’olla rõõmsad lootuses’?

⁹ Lootus, mille oleme saanud Jumalalt, ületab kahtlemata kõik, mida see maailm võiks pakkuda. Laulus 37:34 öeldakse: „Oota Jehoovat ja hoia tema teed, siis ta ülendab sind, et sa pärid maa; ja sa näed, kuidas õelad hävitatakse!” Jah, meil on täielik põhjus ’olla rõõmsad lootuses’ (Roomlastele 12:12). Ent selleks tuleb meil hoida oma lootust värskena meeles. Kas sa mõtiskled Jumala antud lootuse üle sageli? Kas näed end vaimusilmas paradiisis tervisest pakatavana, muredest vabana, armastatud inimestest ümbritsetuna ning tegemas tõeliselt rahuldustpakkuvat tööd? Kas meie väljaannetes toodud paradiisipildid ärgitavad sind mõtlema? Selliseid regulaarseid mõttemõlgutusi võiks võrrelda suurejoonelist vaadet pakkuva akna puhastamisega. Kui me klaasi puhastamise hooletusse jätame, röövib tolm ja tahm vaatepildilt peagi sära ja kütkestavuse. Meie tähelepanu võivad siis hakata köitma hoopis muud asjad. Ärgu seda eales juhtugu!

10. Miks mõjub tasu ootamine soodsalt meie suhetele Jehoovaga?

¹⁰ Meie peamine põhjus Jehoova teenimiseks on muidugi mõista armastus tema vastu (Markuse 12:30). Sellegipoolest peaksime innukalt tasu ootama. Tegelikult Jehoova tahabki, et me seda teeksime! Kirjakohas Heebrealastele 11:6 öeldakse: „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” Miks Jehoova tahab, et me ootaksime temalt palka? Sest sel moel me näitame, et tunneme hästi oma taevast Isa. Ta on heldekäeline ja armastab oma lapsi. Mõelda vaid, kui õnnetud me oleksime ja kui kergesti me julguse kaotaksime, kui meil puuduks „tulevik ja lootus” (Jeremija 29:11)!

11. Kuidas aitas Jumala antud lootus Moosesel langetada tarku otsuseid?

¹¹ Mooses oli suurepärane näide inimesest, kes oli keskendunud Jumala antud lootusele. Vaarao tütrepojana oleksid võim, prestiiž ja Egiptuse rikkused olnud tema omad. Kas ta taotles kõike seda või hakkas teenima Jehoovat? Mooses valis vapralt viimase. Miks? Sest ta „tõstis oma silmad tasu poole” (Heebrealastele  11:24–26). Jah, Mooses polnud kindlasti mitte ükskõikne lootuse suhtes, mille ta oli saanud Jehoovalt.

12. Kuidas on kristlik lootus otsekui kiiver?

¹² Apostel Paulus võrdles lootust kiivriga. Piltlik kiiver kaitseb meie meelt, nii et me oleme võimelised langetama arukaid otsuseid, seadma asju õigesse tähtsusjärjekorda ja säilitama laitmatust (1. Tessalooniklastele 5:8). Kas sinul on see piltlik kiiver kogu aeg peas? Kui on, siis nagu Mooses ja Paulus, ei looda sa „kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks”. On tõsi, et üldlevinud suundumustele vastu seismine ja isekatest püüdlustest loobumine nõuab vaprust, aga see on vaeva väärt! Miks peakski leppima millegi vähemaga kui „tõelise eluga”, mis ootab ees neid, kes loodavad Jehoovale ja armastavad teda? (1. Timoteosele 6:17, 19.)

„Ma ei hülga sind”

13. Mida kinnitab Jehoova oma ustavatele teenijatele?

¹³ Inimesed, kes loodavad praegusele maailmale, on sunnitud nüüd, mil selle „sünnivalud” aina teravamaks muutuvad, tõsiselt mõtlema, mida homne päev võib tuua (Matteuse 24:8). Kuid neil, kes loodavad Jehoovale, selliseid kartusi pole. Nad võivad ikka „julgesti elada ja olla muretud, kurja kartmata” (Õpetussõnad 1:33). Kuna nad pole pannud oma lootust praegusele maailmale, järgivad nad rõõmuga Pauluse nõuannet „Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!”” (Heebrealastele 13:5).

14. Miks ei tarvitse kristlased olla üleliia mures oma aineliste vajaduste pärast?

¹⁴ See tõotus ei jäta kahtlustki, et Jumal hoolitseb meie eest. Ka Jeesus kinnitab meile, et Jumal kannab meie eest armastavalt hoolt: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!” (Matteuse 6:33, 34). Jehoova teab, et meil pole sugugi kerge innukalt tema Kuningriigi eest seista ja samal ajal vastutustundeliselt aineliste vajaduste eest hoolt kanda. Usaldagem siis täielikult tema võimet ja soovi hoolitseda meie vajaduste eest (Matteuse 6:25–32; 11:28–30).

15. Kuidas hoiavad kristlased „silma selge”?

¹⁵ Me näitame oma lootust Jehoovale sellega, et hoiame „silma selge” (Matteuse 6:22, 23, P 1997). Selge silm tähendab motiivide siirust ja puhtust ning saamahimu ja isekate ambitsioonide puudumist. See, et silm on selge, ei tähenda, et elatakse armetus vaesuses või jäetakse hooletusse oma kristlik kohustus hoolitseda füüsiliste vajaduste eest. See tähendab hoopis ilmutada Jehoova teenimist esikohal hoides „mõistlikku meelt” (2. Timoteosele 1:7).

16. Miks läheb vaja usku ja julgust, et hoida silm selge?

¹⁶ Läheb vaja usku ja julgust, et silm püsiks selge. Kas sa näiteks sead julgelt vaimsed asjad esikohale, kui tööandja nõuab sinult regulaarset töötamist ajal, mil toimuvad kristlikud koosolekud? Kui keegi kahtleb selles, kas Jehoova täidab enda tõotuse hoolitseda oma teenijate eest, siis pole Saatanal tarvis muud, kui survet edasi avaldada, ja nii võib see inimene lakata üleüldse koosolekutel käimast. Jah, meiepoolne usupuudus võib anda Saatanale võimaluse meid juhtida, nii et hoopis tema, mitte Jehoova, määrab, millised asjad on meile esmatähtsad. Kui kurb see küll oleks! (2. Korintlastele 13:5.)

„Oota Jehoovat”

17. Kuidas tasustatakse juba praegu neid, kes loodavad Jehoovale?

¹⁷ Pühakiri näitab korduvalt, et need, kes  loodavad Jehoovale, ei saa kunagi kaotuse osaliseks (Õpetussõnad 3:5, 6; Jeremija 17:7). Tõsi küll, mõnikord tuleb neil leppida ehk vähemaga, ent nad peavad seda tühiseks ohvriks võrreldes õnnistustega, mis neile osaks saavad. Sellega nad näitavad, et ’ootavad Jehoovat’ ning on kindlad, et ta lõpuks täidab kõik ustavate õiged südamesoovid (Laul 37:4, 34). Seetõttu on nad tõeliselt õnnelikud juba praegu. „Õigete lootus on rõõm, aga õelate ootus hukkub!” (Õpetussõnad 10:28).

18., 19. a) Millise armastava kinnituse Jehoova meile annab? b) Kuidas saab Jehoova olla meil „paremal pool”?

¹⁸ Kui väike poiss kõndides isa käest kinni hoiab, tunneb ta end mõnusalt ja turvaliselt. Nõndasamuti on see siis, kui me kõnnime koos oma taevase Isaga. „Ära karda,” ütles Jehoova Iisraelile, „sest mina olen sinuga ..., ma aitan sind ... Sest mina olen Jehoova, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!”” (Jesaja 41:10, 13).

¹⁹ Milline südantsoojendav pilt – Jehoova võtab meil käest kinni! „Ma pean Jehoovat alati oma silma ees,” kirjutas Taavet, „sest tema on mu paremal pool, ma ei kõigu!” (Laul 16:8). Kuidas saab Jehoova olla meil „paremal pool”? See võib saada meile osaks vähemalt kahel moel. Esiteks: me laseme tema Sõnal end juhtida igas eluvaldkonnas. Teiseks: me keskendame oma pilgu aulisele tasule, mille Jehoova meie ette on seadnud. Laulik Aasaf ütleb: „Ometigi jään mina ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest! Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse!” (Laul 73:23, 24). Sellise kinnituse najal võime tõesti tulevikule kindlustundega vastu minna.

„Teie lunastus läheneb!”

20., 21. Milline tulevik ootab ees neid, kes loodavad Jehoovale?

²⁰ Vajadus, et Jehoova oleks meie paremal pool, muutub iga päevaga pakilisemaks. Peagi valereligiooni hävitamisega algav viletsus on Saatana maailmale enneolematu (Matteuse 24:21). Uskmatut inimkonda valdab hirm. Ent sellel kaootilisel ajal rõõmutsevad Jehoova vaprad teenijad lootuses! „Kui see kõik hakkab sündima,” ütles Jeesus, „siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:28).

²¹ Niisiis, rõõmutsegem Jumalalt saadud lootuses ning ärgem lubagem Saatanal end kavalalt eksitada või ahvatleda. Samal ajal arendagem hoolega usku, armastust ja jumalakartust. Nõnda tehes saame julgust igas olukorras Jehoovale kuuletuda ja Kuradile vastu seista (Jakoobuse 4:7, 8). Jah, „olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Jehoovat!” (Laul 31:25).

[Allmärkus]

Kas oskad vastata?

• Mil kombel andis lootus Jeesusele vaprust?

• Kuidas on usk ja lootus omavahel seotud?

• Kuidas saab lootus koos usuga anda kristlasele julgust seada asjad elus õigesse tähtsusjärjekorda?

• Miks saavad need, kes loodavad Jehoovale, tulevikule kindlustundega vastu minna?

[Küsimused]

[Pilt lk 28]

Kas sa näed ka ennast paradiisis, olgu sa noor või vana?