Tõendagu su eluviis sinu usku

„Usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud.” (JAKOOBUSE 2:17)

1. Miks omistasid algkristlased tähtsust nii usule kui tegudele?

ALGKRISTLASED tervikuna tõestasid oma usku tegeliku eluga. Jünger Jakoobus ergutas kristlasi: „Olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad.” Ta lisas: „Samuti nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda ka usk ilma tegudeta on surnud” (Jakoobuse 1:22; 2:26). Ka 35 aastat pärast nende sõnade kirjapanekut tõendasid paljud kristlased oma usku sellekohaste tegudega. Ent kahjuks oli ka neid, kes seda ei teinud. Jeesus kiitis Smürna kogudust, kuid paljudele Sardese kogudusse kuulujatele lausus ta: „Ma tean sinu tegusid, et sul on nimi, et sa elad, aga oled surnud!” (Ilmutuse 2:8–11; 3:1).

2. Mida peaksid kristlased endalt seoses oma usuga küsima?

² Niisiis ergutas Jeesus sardeslasi – ja laiemalt võttes kõiki, kes hiljem tema sõnu loevad – tõendama oma esimest armastust kristliku tõe vastu ning püsima vaimselt ärksad (Ilmutuse 3:2, 3). Igaüks meist võib endalt küsida: „Kuidas on lood minu tegudega? Kas mu tegudest on selgelt näha, et ma teen kõiges oma parima, tõendamaks oma usku ka valdkondades, mis pole otseselt seotud kuulutustöö või koguduse koosolekutega?” (Luuka 16:10.) Käsitleda võiks paljusid elutahke, kuid võtkem vaid ühe neist: seltskondlikud koosviibimised, kaasa arvatud need, mis tavaliselt järgnevad kristlikule laulatusele.

Väikesed seltskondlikud koosviibimised

3. Milline on Piibli seisukoht koosviibimiste kohta?

³ Enamik meist võtab rõõmuga vastu kutse õnnelike kristlaste koosviibimisele. Jehoova on „õnnelik Jumal”, kes tahab, et ka tema teenijad oleksid õnnelikud (1. Timoteosele 1:11, UM). Ta lasi Saalomonil talletada  Piiblisse järgmise tõdemuse: „Ma ülistasin rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil” (Koguja 3:1, 4, 13; 8:15). Selline rõõm võib valitseda tõeliste jumalateenijate keskel perekondlikul söömaajal või mõnel muul väikesel seltskondlikul koosviibimisel (Iiob 1:4, 5, 18; Luuka 10:38–42; 14:12–14).

4. Millest peaks olema koosviibimise korraldaja huvitatud?

⁴ Kui sina korraldad sellise koosviibimise ja vastutad selle eest, tuleks sul kavandatav läbi mõelda ka siis, kui sa kutsud vaid mõne kaasuskliku einet võtma ja sõbralikult juttu vestma (Roomlastele 12:13). Sinu sooviks on tagada see, et ’kõik sünniks viisakalt’, juhindudes „tarkusest, mis on ülalt” (1. Korintlastele 14:40; Jakoobuse 3:17). Apostel Paulus kirjutab: „Kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud – tehke seda Jumala austamiseks! Ärge olge komistuseks” (1. Korintlastele 10:31, 32, P 1997). Millised asjaolud vajavad eriti tähelepanu? Neid enne läbi mõeldes saad tagada selle, et usk väljenduks kõiges, mida sa koos oma sõpradega ette võtad (Roomlastele 12:2).

Milliseks koosviibimine kujuneb?

5. Miks peaks võõrustaja mõtlema tõsiselt sellele, kas ta pakub alkohoolseid jooke ja laseb muusikal mängida?

⁵ Paljude võõrustajate ees seisab küsimus, kas pakkuda alkohoolseid jooke. Koosviibimise ülesehitavaks muutmiseks neid küll vaja pole. Meenutagem, et Jeesus pakkus kord söömaaega suurele hulgale tema juurde kogunenutele – ta jagas välja leiba ja kala. Selles loos pole kirjas, et ta ime läbi veini tegi, ehkki me teame, et ta oli selleks võimeline (Matteuse 14:14–21). Kui otsustad koosviibimisel alkohoolseid jooke pakkuda, ära kogusega liialda ning hoolitse selle eest, et oleks ka midagi muud meeldivat juua neile, kes seda soovivad (1. Timoteosele 3:2, 3, 8; 5:23; 1. Peetruse 4:3). Hoidu kindlasti selle eest, et avaldada kellelegi survet juua midagi sellist, mis „salvab viimaks maona” (Õpetussõnad 23:29–32). Kuidas on lugu muusika ja laulmisega? Kui koosviibimise juurde kuulub ka muusika, siis kahtlemata valid sa laule hoolega, pöörates tähelepanu nii rütmile kui sõnadele (Koloslastele 3:8; Jakoobuse 1:21). Paljud kristlased on leidnud, et meeldiva atmosfääri loob kuningriigilaulude ettemängimine või ka nende ühislaulmine (Efeslastelel 5:19, 20). Loomulikult kontrolli regulaarselt helitugevust, et muusika ei segaks toredat keskustelu ega häiriks naabreid (Matteuse 7:12).

6. Kuidas saab võõrustaja seoses keskustelu ja muude ettevõtmistega näidata, et tema usk on elav?

⁶ Seltskondlikel koosviibimistel saavad  kristlased jutelda väga mitmesugustel teemadel, lugeda midagi valjusti ette või pajatada huvitavaid juhtumusi. Kui keskustelu kipub kiiva kiskuma, võib võõrustaja taktitundeliselt selle õigetele rööbastele juhtida. Ka peaks ta jälgima, et keegi vestluses domineerima ei hakkaks. Kui ta näeb seda nõnda kujunevat, võib ta taktitundeliselt võtta sõna ja pakkuda teistelegi võimalust, paludes näiteks lastel oma mõtteid väljendada või minnes üle teemale, mis ärgitab elavat keskustelu. Koosviibimise sellest küljest tunnevad rõõmu nii noored kui vanad. Kui sa organiseerijana suunad olukorda targalt ja taktitundeliselt, ’saab sinu mõistlikkus teatavaks’ kõigile kohalolijatele (Filiplastele 4:5, UM). Nad tajuvad, et su usk on tõesti elav ja avaldab mõju sinu elu kõigile tahkudele.

Pulmatalitus ja sellele järgnev koosviibimine

7. Miks nõuab pulmatalitus ja sellele järgnev koosviibimine hoolikat planeerimist?

⁷ Eriliselt rõõmutoov sündmus on kristlik pulm. Muistse aja jumalateenijad, sealhulgas Jeesus ja tema jüngrid, osalesid heal meelel sellistes rõõmsates üritustes, kaasa arvatud nendega kaasnevad pidusöömingud (1. Moosese 29:21, 22; Johannese 2:1, 2). Ent viimaste aegade kogemused on selgelt näidanud, et pulmadega seonduvate seltskondlike koosviibimiste planeerimine nõuab erilist hoolikust, et need saaksid kajastada mõõdukust ja kristlikku tasakaalukust. Siiski on need koosviibimised normaalsed elutahud, mille kaudu saab kristlane väljendada oma elavat usku.

8., 9. Kuidas on paljud pulmatavad kinnituseks kirjakohale 1. Johannese 2:16, 17?

⁸ Paljud, kes ei tunne Jumala põhimõtteid ega hooli neist, näevad pulmades võimalust äärmustesse kalduda või võivad pidada pulmi selliseks sündmuseks, kus äärmused on sallitavad. Ühes euroopa ajakirjas jutustas värske noorik oma lausa kuninglikest pulmadest: „Sõitsime uhkes neljahobutõllas, millele järgnes 12 kaarikut ja suur tõld muusikabändile. Seejärel nautisime peent menüüd ja oivalist muusikat – kõik oli täiesti eriline. Minust sai selle päeva kuninganna, nagu olingi seda soovinud.”

⁹ Kuigi kombed on eri maades erisugused, on toodud mõtteavaldused selgeks kinnituseks apostel Johannese sõnadele: „Kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast.” Kas suudaksid kujutleda küpset kristlikku pruutpaari soovimas kuninglikke pulmi koos toretseva muinasjutulise koosviibimisega? Pigem peaks nende hoiak kajastama mõtet „kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:16, 17).

10. a) Miks on oluline pulmi planeerida, nii et need jääksid mõistlikkuse piiresse? b) Kuidas tuleks otsustada, keda kutsuda?

¹⁰ Kristlikud noorpaarid soovivad olla nii realistlikud kui ka mõistlikud, milles neile on abiks Piibel. Ehkki pulmapäev on tähtis, teavad nad, et sellega saab vaid alguse abielu kahe kristlase vahel, keda ootab ees igavene elu. Neil pole kohustust korraldada suur pulmapidu. Kui nad siiski otsustavad koosviibimise kasuks, tahavad nad eelnevalt arvestada nii koosviibimise kulude kui ka selle laadiga (Luuka 14:28). Nende ühises kristlikus kooselus on Pühakirja alusel peaks mees (1. Korintlastele 11:3; Efeslastele 5:22, 23). Seega lasub pulmapeoga seotud vastutus eeskätt peigmehel. Muidugi mõista peab ta armastavalt nõu oma tulevase naisega sellistes küsimustes nagu näiteks, keda nad soovivad ja saavad pulmapeole kutsuda. Ehk pole võimalik ega ka praktiline kutsuda kõiki oma sõpru ja sugulasi, nii et otsuste langetamisel tuleb säilitada mõõdutunne. Noorpaar võib loota sellele, et kuigi nad ei saa mõnda kaaskristlast kutsuda, on see mõistev ega solvu (Koguja 7:9).

 Pulmavanem

11. Mis roll on pulmas pulmavanemal?

¹¹ Kuidas saab noorpaar tagada selle, et juhul kui nad otsustavad korraldada abiellumise tähistamiseks koosviibimise, jääks see sündmus väärikuse piiresse? Juba aastaid on Jehoova tunnistajad mõistnud, kui tark on võtta arvesse aspekti, mida on mainitud ühenduses Kaanas aset leidnud koosviibimisega, millest ka Jeesus osa võttis. Selles oli „pulmavanem”, kelleks kahtlemata oli vastutustundeline kaasusklik (Johannese 2:9, 10; P 1997). Ka arukas peigmees valib sellesse tähtsasse rolli vaimselt küpse kristliku venna. Jõudnud selgusele peigmehe soovides ja eelistustes, saab pulmavanem arvestada üksikasjadega nii enne koosviibimist kui ka selle käigus.

12. Mida peaks peigmees seoses alkohoolsete jookide tarvitamisega silmas pidama?

¹² Mõningad noorpaarid on kooskõlas 5. lõigus tooduga otsustanud loobuda alkohoolsete jookide pakkumisest pulmapeol, et nende kuritarvitamine ei saaks rõõmsa sündmuse kordaminekule takistuseks (Roomlastele 13:13; 1. Korintlastele 5:11). Ent kui alkohoolseid jooke siiski pakutakse, peaks peigmees hoolitsema selle eest, et seda tehtaks mõõdukuses. Veini pakuti ka Kaana pulmas, kus viibis Jeesus, kes tegi kõrgekvaliteedilist veini. On huvitav, et pulmavanem märkis: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles” (Johannese 2:10). Kindlasti ei soodustanud Jeesus purjutamist, sest ta pidas seda laiduväärseks (Luuka 12:45, 46). Sellest, et pulmavanem väljendas üllatust veini hea kvaliteedi üle, on näha, et ta teadis juhtumeid, kus mõningad pulmakülalised olid purju jäänud (Apostlite teod 2:15; 1. Tessalooniklastele 5:7). Niisiis peaks nii peigmees kui ka tema poolt pulmavanemaks määratud usaldusväärne kristlane hoolitsema selle eest, et kõik kohalviibijad järgiksid selget juhendit: „Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu” (Efeslastele 5:18; Õpetussõnad 20:1; Hoosea 4:11).

13. Millele peaks noorpaar mõtlema, kui nad pulmapeol lasevad muusikal mängida, ja miks nad peaksid sellele tähelepanu pöörama?

¹³ Nagu teistegi koosviibimiste puhul, tuleks juhul, kui mängitakse muusikat, pöörata piisavalt tähelepanu sellele, et helitugevus võimaldaks vabalt juttu ajada. Üks kristlik kogudusevanem märgib: „Mõnikord, kui õhtu edenedes keskustelu elavneb ja tants algab, muutub ka muusika valjemaks. See, mis algul oli taustamuusika, võib minna lärmakaks ja takistada jutuajamist. Pulmapidu pakub võimalust mõnusaks seltsinguks. Küll oleks kahju, kui vali muusika selle ära rikuks!” Ka siin tuleb peigmehel ja pulmavanemal ilmutada muusika laadi ja valjuse küsimuses vastutustunnet, veeretamata seda kas palgatud või ka mittepalgatud muusikute õlule. Paulus kirjutas: „Kõik, mida te iganes teete sõnaga või tööga, seda tehke kõik Issanda Jeesuse nimel” (Koloslastele 3:17). Kas külalised saavad pulmast koju jõudnult meenutada, kuidas ka muusika andis tunnistust sellest, et noorpaar tegi kõik Jeesuse nimel? Nii see peaks olema.

14. Millest võiks kristlastel jääda toredaid pulmamälestusi?

¹⁴ Jah, hästikorraldatud pulmast võivad jääda toredad mälestused. 30 aastat abielus olnud Adam ja Edyta täheldavad ühe pulma kohta: „Valitses tõeliselt kristlik atmosfäär. Oli nii Jehoovat ülistavaid laule kui ka muud heal tasemel meelelahutust. Tantsimine ja muusika olid teisejärgulise tähtsusega.  Sündmus oli meeldiv ja ülesehitav ning kõik toimus kooskõlas Jehoova põhimõtetega.” Pruut ja peigmees saavad vaieldamatult teha palju selleks ära, et nende tegudes võiks näha väljendumas usku.

Pulmakingid

15. Millist Piibli nõuannet võiks rakendada seoses pulmakinkidega?

¹⁵ Paljudes maades on sõpradel ja sugulastel tavaks teha abiellujatele kingitusi. Mida sel juhul silmas pidada? Meenutagem apostel Johannese märkust „elukõrkuse” kohta. Ta ei seostanud sellist asjadega toretsemist mitte kristlastega, kelle tegudes väljendub usk, vaid ’kaduva maailmaga’ (1. Johannese 2:16, 17). Kas ikka tuleks noorpaaril seda Johannese inspireeritud tähelepanekut silmas pidades teha teatavaks iga kingituse tegija? Makedoonia ja Ahhaia kristlased tegid Jeruusalemma vendade heaks korjanduse, ent miski ei viita sellele, et nimed avalikustati (Roomlastele 15:26). Paljud pulmakinki tegevad kristlased sooviksid jääda anonüümseks ega taha endale tõmmata kohatut tähelepanu. Seoses sellega võiks mõelda nõuandele kirjakohas Matteuse 6:1–4.

16. Kuidas saab noorpaar hoiduda seoses pulmakinkidega haavamast inimeste tundeid?

¹⁶ Kinkijate teatavakstegemine võib ’õhutada võistlusvaimu’ seoses sellega, milline kingitus on uhkem või kallim. Seepärast ei kuuluta arukas kristlik noorpaar kinkijate nimesid välja, mida tehes võidakse seada piinlikku olukorda need, kel ehk polnud võimalik kingitust teha (Galaatlastele 5:26, UM; 6:10). Loomulikult pole selles midagi halba, kui pruut ja peigmees teavad, kes on kingituse tegija. Küllap selgub see neile kingitusega kaasa pandud kaarti nähes, ent seda ei tuleks valjult ette lugeda. Kõigil meil on kinke ostes, üle andes ja vastu võttes võimalik tõendada, et ka sellises isiklikus küsimuses mõjutab meie tegusid usk. *

17. Mis peaks kristlastel seoses usu ja tegudega sihiks olema?

¹⁷ Näidata oma usku hõlmab kahtlemata enamat kui vaid kõlbelist elu, kristlikel koosolekutel käimist ja kuulutustöös osalemist. Olgu igaühel meil elav usk, mis mõjutab kõike, mida me teeme. Jah, me saame näidata oma usku tegudega, mis ’on täielikud’ ka eelkäsitletud valdkondades (Ilmutuse 3:2).

18. Kuidas osutuvad Johannese 13:17 sõnad tõeks ühenduses kristlike pulmade ja muude koosviibimistega?

¹⁸ Kui Jeesus oli alandlikult oma ustavate apostlite jalgu pestes suurepärast eeskuju andnud, lausus ta: „Kui te seda teate, õndsad olete, kui te seda teete!” (Johannese 13:4–17). Paigas, kus meie praegu elame, pole ehk tarvilik ega tavaks pesta teise inimese, näiteks meie poole tulnud külalise jalgu. Kuid nagu siin artiklis käsitletud, on palju teisi eluvaldkondi, kus me saame näidata oma usku armastavate ja hoolitsevate tegudega, sealjuures tegudega, mis seonduvad kristlike pulmadega ja teiste seltskondlike koosviibimistega. Meie kui kristlased, kes me soovime näidata oma usku tegudega, saame seda teha nii abiellujatena kui pulmatalituse ja sellele järgneva rõõmsa koosviibimise külalistena.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

Kuidas sa saad näidata oma usku

• seltskondlikku koosviibimist organiseerides?

• pulmatalitust ja sellele järgnevat koosviibimist organiseerides?

• pulmakinke andes või saades?

[Küsimused]

[Pilt lk 24]

Juhtigu meid „tarkus, mis on ülalt”, ka sel juhul, kui kutsume külla vaid mõned inimesed