Hoidkem oma pühasid kooskäimisi au sees

„Needki ma viin oma pühale mäele ja ma rõõmustan neid oma palvekojas.” (JESAJA 56:7)

1. Millistel Pühakirjas toodud põhjustel peaksime osutama kohast austust meie koosolekute vastu?

JEHOOVA on kogunud oma rahva – võitud kristlased ja nende kaaslased –, et need teda kummardaksid ta „pühal mäel”. Ta rõõmustab neid oma „palvekojas”, vaimses templis, mis on „palvekojaks kõigile rahvastele” (Jesaja 56:7; Markuse 11:17). Kõik see osutab sellele, et Jehoova kummardamine on püha, puhas ja ülev. Osutades õppimise ja kummardamise eesmärgil korraldatavate koosolekute vastu austust, saame näidata, et me vaatame pühadele asjadele nii nagu Jehoova.

2. Mis näitab, et Jehoova pidas oma kummardamiseks välja valitud paika pühaks, ning kuidas ilmutas Jeesus samasugust suhtumist?

² Muistses Iisraelis pidi paika, mille Jehoova valis välja oma kummardamiseks, peetama pühaks. Seadusetelk ning selle sisustus ja riistad tuli pühitseda, „et need oleksid väga pühad” (2. Moosese 30:26–29). Pühamu kahte eraldatud osa kutsuti „pühaks paigaks” ja „kõige pühamaks paigaks” (Heebrealastele 9:2, 3). Seadusetelk asendati hiljem Jeruusalemma templiga. Jeruusalemma kui Jehoova kummardamise keskust nimetati „pühaks linnaks” (Nehemja 11:1; Matteuse 27:53). Ka Jeesus osutas oma maise teenistuse ajal kohast austust templi vastu. Ta oli vihane inimeste peale, kes lugupidamatult kasutasid templivaldusi äriajamiseks ning jalavaeva kergendamiseks (Markuse 11:15, 16).

3. Mis näitab, et Iisraeli kokkutulekud olid pühad?

³ Iisraellased kogunesid regulaarselt Jehoovat kummardama ja tema käsuseaduse ettelugemist kuulama. Teatud osa neist seatud pühadest kutsuti pühiks kokkutulekuiks, mis viitas nende pühadusele (3. Moosese 23:2, 3, 36, 37). Ühel Esra ja Nehemja päevil toimunud rahvakogunemisel õpetasid leviidid „rahvale käsuõpetust”. Kuna „kõik rahvas nuttis, kui nad käsuõpetuse sõnu kuulsid”, ’vaigistasid leviidid rahvakogu, öeldes: „Rahunege, sest see päev on püha!” ’ Seejärel pidasid iisraellased seitse päeva lehtmajade püha, nii et „rõõm oli väga suur”. Lisaks, „Jumala käsuõpetuse raamatut loeti iga päev, esimesest päevast viimase päevani. Ja nad pidasid püha seitse päeva, ja kaheksandal päeval oli lõpetuspüha seatud viisi järgi” (Nehemja 8:7–11, 17, 18). Need olid tõeliselt pühad sündmused, mis eeldasid osavõtjatelt lugupidavat suhtumist.

Meie koosolekud on pühad kokkutulekud

4., 5. Millised meie koosolekute erijooned osutavad sellele, et need on pühad kokkutulekud?

⁴ Tõsi küll, Jehooval pole tänapäeval maa peal ühtki sõnasõnalist püha linna, kus tema kummardamiseks oleks pühitsetud sisse eriline tempel. Kuid siiski ei tohiks me lasta silmist tõsiasja, et Jehoova kummardamise eesmärgil peetavad koosolekud on pühad kokkutulekud. Me tuleme kolm  korda nädalas kokku, et lugeda ja uurida Pühakirja. Nagu Nehemja päevil, antakse Jehoova Sõna kohta seletust (Nehemja 8:8). Kõik koguduse koosolekud algavad ja lõppevad palvega ning enamikul koosolekutel me laulame Jehoovale kiitust (Laul 26:12). Meie kogudusekoosolekud on tõesti osa Jumala teenimisest ning nõuavad meilt palvemeelset ja lugupidavat suhtumist.

⁵ Jehoova õnnistab oma rahvast, kui see tuleb kokku tema kummardamiseks, tema Sõna uurimiseks ja toredast kristlikust vendlusest osasaamiseks. Kui jõuab kätte aeg minna koosolekule, võime olla kindlad, et „sinna on Jehoova seadnud õnnistuse” (Laul 133:1, 3). Me saame selle õnnistuse osaliseks, kui viibime kohal ja jälgime hoolega vaimset programmi. Pealegi kinnitas Jeesus: „Kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel.” Konteksti arvestades käib see lausung kristlike kogudusevanemate kohta, kui nad kogunevad käsitlema tõsiseid isikutevahelisi probleeme, ent laiemalt võttes kehtib see ka meie koosolekute kohta (Matteuse 18:20). Kas ei peaks me selliseid kooskäimisi pühaks pidama, kuna ajal, mil kristlased on tulnud Kristuse nimel kokku, viibib seal püha vaimu vahendusel ka tema?

6. Mida võiks öelda meie nii suurte kui väikeste kokkutulekute paikade kohta?

⁶ On tõsi, et Jehoova ei asu inimeste valmistatud templites. Sellegipoolest on meie kuningriigisaalid õige jumalakummardamise paigad (Apostlite teod 7:48; 17:24). Me koguneme sinna, et Jehoova Sõna uurida, tema poole palvetada ja talle kiitust laulda. See peab paika ka kokkutulekusaalide puhul. Suurematest konventide puhuks  üüritavatest rajatistest, näiteks saalidest, näitusehallidest või staadionidest, saavad jumalakummardamispaigad, kui me neid pühade kokkutulekute läbiviimiseks kasutame. Sellised jumalateenimise üritused, suured ja väiksed, väärivad meie lugupidamist, mis peaks väljenduma meie suhtumises ja käitumises.

Kuidas me osutame lugupidamist kokkutulekute vastu

7. Millisel kindlal moodusel me saame näidata, et peame oma koosolekutest lugu?

⁷ On kindlaid mooduseid näidata, et me peame oma koosolekutest lugu. Üks moodus on olla kohal, et laulda kuningriigilaule. Paljud neist on sõnastatud palvetena, mistõttu neid tuleb laulda aupaklikkusega. Apostel Paulus tsiteeris Jeesusest kirjutades Laulu 22: „Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan laulda sulle kiitust!” (Heebrealastele 2:12). Seetõttu peaks meil olema harjumuseks olla oma kohal, kui juhataja laulu sisse juhatab, ja seejärel laulu sõnadele keskendudes kaasa laulda. Kajastugu meie laulmises lauliku tunded: „Ma tänan Jehoovat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses!” (Laul 111:1). Jah, Jehoovale kiituse laulmine on ülihea põhjus varakult koosolekutele saabuda ja lõpuni kohal olla.

8. Millisest Piibli näitest ilmneb, et meie koosolekutel esitatavad palved väärivad austavat suhtumist?

⁸ Veel üks meie koosolekuid vaimselt rikastav erijoon on kõigi kokkutulnute eest esitatav südamesttulev palve. Kui esimese sajandi kristlased kord Jeruusalemmas kokku tulid, „tõstsid nad ühel meelel häält Jumala poole”, esitades tulihingelise palve. Tulemuseks oli see, et nad „rääkisid Jumala sõna julgesti” tagakiusamisest hoolimata (Apostlite teod 4:24–31). Kas suudaksime kujutleda, et keegi neist kohalviibinutest lubas oma mõtetel palve ajal mujale rännata? Ei, nad palvetasid „ühel meelel”. Palved, mis meie koosolekutel kuuldavale tuuakse, kajastavad kõigi kohalolijate tundeid ning väärivad austavat suhtumist.

9. Kuidas me saame oma riietuse ja käitumisega osutada austust pühade kogunemiste vastu?

⁹ Lisaks sellele saame osutada sügavat austust meie pühade kogunemiste vastu oma riietusega. See, kuidas näeb välja nii meie riietus kui ka soeng, võib tublisti lisada meie koosolekutele auväärsust. Apostel Paulus annab nõu: „Ma tahan siis, et mehed palvetaksid igas kogumispaigas ja tõstaksid üles pühad käed ilma vihata ja kahtlemiseta; nõndasamuti ka, et naised, viisakalt riietatud, endid ehiksid häbeliku ja mõistliku meelega, mitte juuksepalmikutega ega kullaga ega pärlitega ega kalliste riietega, vaid heade tegudega, nõnda kui sobib naistele, kes endid tunnistavad jumalakartlikeks” (1. Timoteosele 2:8–10). Välistaadionidel suurematel konventidel viibides võivad meie rõivad vastata ilmastikutingimustele ning olla sellegipoolest väärikad. Ja veel, lugupidamisest ajendatuna me ei söö ega näri nätsu programmi ajal. Sünnis riietus ja käitumine kõigil meie kogunemistel toob austust Jehoova Jumalale, tema teenimisele ning meie kaaskummardajatele.

Jumala rahvale sobilik käitumine

10. Kuidas näitab apostel Paulus, et meie kristlikud koosolekud eeldavad väga heal tasemel käitumist?

¹⁰ Apostel Paulus annab Esimeses kirjas korintlastele 14. peatükis tarka nõu selle kohta, kuidas tuleks kristlikke koosolekuid läbi viia. Kokkuvõtteks ütleb ta: „Kõik sündigu viisakalt ja korra järgi” (1. Korintlastele 14:40). Koosolekutel on kristliku koguduse tegevuses oluline osa ning need  eeldavad Jehoova rahvale sobilikku käitumistaset.

11., 12. a) Mida tuleks meie koosolekutel viibivatele lastele rõhutada? b) Millisel kohasel moel saavad lapsed koosolekutel oma usku väljendada?

¹¹ Eeskätt just lastele on vaja õpetada, kuidas end meie koosolekutel ülal pidada. Kristlikud lapsevanemad peaksid oma lastele selgeks tegema, et kuningriigisaal ja paik, kus toimub koguduse raamatu-uurimine, pole kohad, kus võib mängida. Need on kohad, kus me kummardame Jehoovat ja uurime tema Sõna. Tark kuningas Saalomon kirjutas: ’Hoia oma jalgu, kui sa Jumala kotta lähed, ja ole ligi kuulmas’ (Koguja 4:17, P 1938–40). Mooses õpetas iisraellastele, et kokku peavad tulema nii täiskasvanud kui lapsed. Ta ütles: „Kogu kokku rahvas, ... et nad kuuleksid ja õpiksid ning kardaksid Jehoovat, teie Jumalat, ja teeksid hoolsasti kõigi selle käsuõpetuse sõnade järgi, ja et nende lapsed, kes seda veel ei tunne, kuuleksid ja õpiksid kartma Jehoovat” (5. Moosese 31:12, 13, meie kursiiv).

¹² Samamoodi tänapäeval viibivad lapsed koos vanematega koosolekutel ennekõike selleks, et kuulata ja õppida. Kui lapsed on juba võimelised koosolekut jälgima ja vähemalt Piibli põhitõdesid mõistma, võivad ka nemad lühikesi kommentaare lisades oma usu kohta ’avalikku tunnistust anda’ (Roomlastele 10:10, UM). Väike laps võib alguses vastata küsimusele, millest ta aru saab, vaid mõne sõnaga. Mõnikord peab ehk laps esialgu vastuse maha lugema, ent hiljem võiks ta üritada väljenduda oma sõnadega. Lapsele on see kasulik ja teeb rõõmu, pealegi valmistavad sellised sundimatud usuväljendused kohalviibivate täiskasvanute südamele heameelt. Loomulikult annavad lapsevanemad ise kommentaare tehes tublit eeskuju. Hea oleks ka, kui lapsel oleks võimaluse korral isiklik Piibel, laulik ja parajasti uuritav väljaanne. Neil tuleks õppida osutama kohast lugupidamist selliste trükiste vastu. Kõik see rõhutab lastele, et meie koosolekud on pühad kokkutulekud.

13. Mida me loodame arvavat neid, kes on meie koosolekul esimest korda?

¹³ Me muidugi mõista ei soovi, et meie koosolekud sarnaneksid ristiusu kiriklike teenistustega, mis võivad olla kas külmad ja vagatsevad või lärmakad otsekui rokk-kontserdid. Me soovime, et kuningriigisaalis peetavad koosolekud oleksid soojad ja sõbralikud, olemata siiski midagi vabaajaklubi taolist. Me tuleme kokku Jehoovat kummardama, mistõttu meie koosolekud peaksid olema alati väärikad. Meie sooviks on, et esimest korda kohal viibijad võiksid pärast ettekannete kuulamist ning meie ja meie laste käitumise jälgimist öelda: „Jumal on tõesti teie seas” (1. Korintlastele 14:25, P 1997).

Meie jumalakummardamise lahutamatu erijoon

14., 15. a) Mida tehes me „ei jäta maha oma Jumala koda”? b) Mil moel on juba täitumas kirjakoht Jesaja 66:23?

¹⁴ Nagu varem mainitud, kogub Jehoova oma rahva kokku „palvekotta”, oma vaimsesse  templisse, ning rõõmustab neid seal (Jesaja 56:7). Ustav mees Nehemja tuletas kaasjuutidele meelde, et nad peaksid osutama sõnasõnalise templi vastu kohast austust, seda materiaalselt toetades. Ta teatas: „Me ei jäta maha oma Jumala koda” (Nehemja 10:40). Lisaks ei tohiks me suhtuda hoolimatult Jehoova kutsesse tulla ta „palvekotta” teda kummardama.

¹⁵ Osutades vajadusele jumalakummardamiseks regulaarselt kokku tulla, lausus Jesaja prohvetlikult: „Noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva tuleb kõik liha mu ette kummardama, ütleb Jehoova!” (Jesaja 66:23). See toimubki tänapäeval nõnda. Regulaarselt iga kuu igal nädalal tulevad pühendunud kristlased kokku Jehoovat kummardama. Lisaks muule teevad nad seda kristlikel koosolekutel käies ja avalikus kuulutustöös osaledes. Kas ka sina oled üks neist, kes regulaarselt ’tulevad Jehoova ette kummardama’?

16. Miks peaks regulaarselt koosolekutel käimine olema praegu meie elu lahutamatu osa?

¹⁶ Kirjakoht Jesaja 66:23 läheb täies ulatuses täide Jehoova tõotatud uues maailmas. Siis tuleb sõna otseses mõttes „kõik liha” terve igaviku vältel nädalast nädalasse ja kuust kuusse Jehoova ette kummardama ehk teda teenima. Kas ei tuleks meil regulaarset osavõttu pühadest kogunemistest võtta praegu kui elu lahutamatut osa – on ju Jehoova kummardamiseks kokku tulemine ka uues maailmas meie vaimse elu kindel osa?

17. Miks me vajame koosolekuid ’seda enam, et näeme selle päeva lähenevat’?

¹⁷ Kuna lõpp on lähenemas, tuleks meil kindlameelsemalt kui eales varem osaleda kristlikel kooskäimistel, et Jumalat kummardada. Austusest meie pühade koosolekute vastu ei luba me seda, et palgatöö, koolitükkide ettevalmistamine või õhtused koolitusprogrammid takistaksid meid ühes kaaskristlastega regulaarselt koos käimast. Teistega läbikäimine annab meile vajalikku jõudu. Koguduse koosolekud võimaldavad meil üksteist tundma õppida ja toetada ning õhutada „armastusele ja headele tegudele”. Meil on vaja nõnda toimida ’seda enam, et näeme selle päeva lähenevat’ (Heebrealastele 10:24, 25). Niisiis, osutagem alati meie pühade kooskäimiste vastu kohast austust regulaarse osavõtu, sobiliku riietuse ja hea käitumisega. Seda tehes saame näidata, et me vaatame pühadele asjadele nii nagu Jehoova.

Kordamiseks

• Millest ilmneb, et Jehoova rahva kooskäimisi peab pühaks pidama?

• Millised meie koosolekute erijooned tõendavad, et tegemist on pühade kokkutulekutega?

• Kuidas saavad lapsed näidata, et nad austavad meie pühasid koosolekuid?

• Miks peaks regulaarne koosolekutel käimine olema meie elu lahutamatu osa?

[Küsimused]

[Pildid lk 28]

Kus ka Jehoova kummardamiseks koosolekuid ei peeta, kõikjal on need pühad kooskäimised

[Pilt lk 31]

Lapsed viibivad koosolekutel selleks, et kuulata ja õppida