Kas sa vaatad pühadele asjadele nagu Jehoova?
Kas sa vaatad pühadele asjadele nagu Jehoova?
„Pange tähele, ... et keegi ei oleks hooraja või roojane [„selline, kes ei hinda pühi asju”, UM].” (HEEBREALASTELE 12:15, 16)
1. Milline praegusaja hoiak on Jehoova teenijatele vastuvõetamatu?
MAAILM tervikuna pöörab pühadele asjadele aina vähem tähelepanu. Prantsuse sotsioloog Edgar Morin on tõdenud: „Kõik senised kõlbluse tugisambad – Jumal, loodus, kodumaa, ajalugu, loogika – on minetanud oma vaieldamatuse ... Inimesed kehtestavad endile ise väärtushinnanguid.” Selles kajastub „maailma vaim” ehk „vaim, kes nüüd on tegev sõnakuulmatuse laste sees” (1. Korintlastele 2:12; Efeslastele 2:2). Selline aukartusetu vaim on vastuvõetamatu neile, kes on pühendunud Jehoovale ja kuuletuvad heal meelel tema õiguspärasele ülemvõimule (Roomlastele 12:1, 2). Jehoova Jumala teenijad mõistavad, kui olulisel kohal on tema teenimisel pühadus. Millised asjad peaksid meie elus pühad olema? Selles artiklis käsitletakse viit asja, mis on kõigile jumalateenijatele pühad. Järgmise artikli keskmes on meie kristlike koosolekute pühadus. Mida siis sõna „püha” tegelikult tähendab?
2., 3. a) Kuidas tõstab Pühakiri Jehoova pühadust esile? b) Kuidas me peame Jehoova nime pühaks?
2 Piibli heebrea keeles annab sõna „püha” edasi mõtte eraldatusest. Jumalateenimise raames viitab „püha” millelegi, mis on eraldatud tavakasutusest ehk mida peetakse pühitsetuks. Jehoova on absoluutses mõttes püha. Teda kutsutakse „Kõigepühamaks” (Õpetussõnad 9:10). Muistses Iisraelis oli ülempreestri turbanile kinnitatud kuldplaadike, millele olid graveeritud sõnad „Jehoovale pühitsetud” (2. Moosese 28:36, 37). Pühakirjas kujutatakse Jehoova trooni ümber seisvaid taevaseid keerubeid ja seeraveid kuulutavat: „Püha, püha, püha on vägede Jehoova!” (Jesaja 6:2, 3; Ilmutuse 4:6–8). Siin toodud kordus rõhutab seda, et Jehoovat iseloomustab ülimal tasemel pühadus, puhtus ja rikkumatus. Tema ongi ju tegelikult pühaduse allikas.
3 Jehoova nimi on püha. Laulik kuulutas: „Andku nad au sinu suurele ja kardetavale nimele: see on püha!” (Laul 99:3). Jeesus õpetas meid palvetama: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud [ehk pühaks peetud] olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Jeesuse maine ema Maarja andis teada: „Mu hing ülistab väga Issandat [Jehoovat] ... minule on teinud suuri asju Vägev, ja tema nimi on püha” (Luuka 1:46, 49). Meie kui Jehoova teenijad peame tema nime pühaks ning hoidume tegemast midagi, mis võiks sellele pühale nimele teotust tuua. Lisaks on meil pühadusse samasugune suhtumine nagu Jehooval, mis tähendab, et ka meie peame pühaks asju, mida tema pühaks peab (Aamos 5:14, 15).
Miks me austame sügavalt Jeesust
4. Miks nimetab Piibel Jeesust pühaks?
4 Jeesus kui püha Jumala Jehoova ainusündinud Poeg loodi pühana (Johannese 1:14; Koloslastele 1:15; Heebrealastele 1:1–3). Seetõttu kutsutakse teda „Jumala pühaks” (Johannese 6:69). Jeesus säilitas oma pühaduse ka siis, kui ta taevast maa peale üle toodi, sest Maarja tõi ta ilmale püha vaimu väega. Ingel ütles Maarjale: „Püha Vaim tuleb su peale ... Püha, kes sinust sünnib, [peab] nimetatama Jumala Pojaks” (Luuka 1:35). Jeruusalemma kristlased nimetasid palves Jehoovale Jumala Poega kaks korda „sinu pühaks sulaseks Jeesuseks” (Apostlite teod 4:27, 30).
5. Millist püha missiooni täitis Jeesus maa peal ja miks on tema veri kallis?
5 Maa peal olles oli Jeesusel täita püha missioon. Aastal 29 toimunud ristimisega määrati Jeesus Jehoova üleva vaimse templi Ülempreestriks (Luuka 3:21, 22; Heebrealastele 7:26; 8:1, 2). Lisaks pidi ta surema ohvrisurma. Tema valatud veri pidi olema lunahinnaks, mille alusel patused inimesed võivad leida pääste (Matteuse 20:28; Heebrealastele 9:14). Seepärast me peamegi Jeesuse verd pühaks, kalliks (1. Peetruse 1:19).
6. Kuidas me suhtume Kristus Jeesusesse ja miks?
6 Osutamaks sellele, et me suhtume oma Kuningasse ja Ülempreestrisse Kristus Jeesusesse sügava austusega, kirjutab apostel Paulus: „Sellepärast ongi Jumal tema [oma Poja] ülendanud kõrgele ja andnud temale nime üle kõigi nimede, et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad, ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks” (Filiplastele 2:9–11). Seda, et me suhtume pühadesse asjadesse samuti nagu Jehoova, saame näidata rõõmsa kuuletumisega Juhile ja valitsevale Kuningale Kristus Jeesusele, kristliku koguduse Peale (Matteuse 23:10; Koloslastele 1:18).
7. Mil viisil me näitame oma allumist Kristusele?
7 Kristusele allumine tähendab ka seda, et me osutame kohast austust meestele, kelle ta on seadnud selle töö etteotsa, mille tegemist ta praegu juhib. Seda osa, mida täidavad juhtivasse kogusse kuuluvad vaimuga võitud ning ka nende poolt ametisse määratud ülevaatajad harubüroodes, piirkondades, ringkondades ja kogudustes, tuleb pidada pühaks vastutavaks ametiks. Seega pälvib see korraldus meilt sügavat austust ja allaheitlikkust (Heebrealastele 13:7, 17).
Püha rahvas
8., 9. a) Mil moel olid iisraellased püha rahvas? b) Kuidas rõhutas Jehoova iisraellastele pühaduse põhimõtet?
8 Jehoova sõlmis Iisraeliga lepingu. See lepingusuhe andis sellele vastmoodustatud rahvale erilise seisundi. Nad olid pühitsetud ehk eraldatud. Jehoova ütles neile: „Olge siis mulle pühad, sest mina, Jehoova, olen püha! Ma olen teid eraldanud teistest rahvastest, et te oleksite minu päralt” (3. Moosese 19:2; 20:26).
9 Juba Iisraeli rahvast moodustades rõhutas Jehoova selle liikmetele pühaduse põhimõtet. Nad ei tohtinud isegi puudutada mäge, kus neile kümme käsku anti, või muidu tabas neid surm. Tol ajal peeti Siinai mäge teatud mõttes pühaks (2. Moosese 19:12, 23). Pühaks peeti ka preesterkonda, seadusetelki ja selle sisustust (2. Moosese 30:26–30). Kuidas on lugu kristliku kogudusega?
10., 11. Miks võib öelda, et võitutest koosnev kristlik kogudus on püha, ja millist mõju avaldab see teistele lammastele?
10 Jehoova silmis on võitutest koosnev kristlik kogudus püha (1. Korintlastele 1:2). Tegelikult on mis tahes ajal maa peal elanud võitud kristlasi kui tervikut võrreldud püha templiga, ehkki nemad ei moodusta Jehoova suurt vaimset templit. Jehoova elab selles võitutest koosnevas templis oma püha vaimu vahendusel. Apostel Paulus kirjutab: „Kogu hoone on [Kristus Jeesuses] kokku liidetud ja kasvab pühaks templiks Issandas, kelles ka teid ühes üles ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus” (Efeslastele 2:21, 22; 1. Peetruse 2:5, 9).
11 Lisaks kirjutab Paulus võitud kristlastele: „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja et Jumala Vaim elab teie sees? ... Jumala tempel on püha ja seesama olete teie” (1. Korintlastele 3:16, 17). Oma püha vaimu kaudu Jehoova ’elab’ ja ’käib’ võitute keskel (2. Korintlastele 6:16). Ta juhatab pidevalt oma ustavat sulast (Matteuse 24:45–47). Teised lambad peavad auliseks eesõiguseks olla selle templiklassiga ühenduses (Johannese 10:16; Matteuse 25:37–40).
Pühad asjad meie kristlikus elus
12. Millised asjad on meie elus pühad ja miks?
12 Pole sugugi üllatav, et paljusid kristliku koguduse võitud liikmete ja nende kaaslastega seonduvaid asju peetakse pühaks. Pühad on meie suhted Jehoovaga (1. Ajaraamat 28:9; Laul 36:8). Me peame neid niivõrd kallihinnaliseks, et me ei luba endi ja Jumal Jehoova vahele tulla mitte millelgi ega mitte kellelgi (2. Ajaraamat 15:2; Jakoobuse 4:7, 8). Palvel on oluline osa selles, et meil on tihedad sidemed Jehoovaga. Prohvet Taanielile oli palve sedavõrd püha asi, et ta pidas Jehoova poole palvetamise tavast ustavalt kinni ka siis, kui teda varitses seetõttu oht elu kaotada (Taaniel 6:8–12). Võitud kristlaste ehk „pühade palveid” samastatakse templiteenistuses kasutatud suitsutusrohuga (Ilmutuse 5:8; 8:3, 4; 3. Moosese 16:12, 13). Sellise sümboolikaga rõhutatakse palve pühadust. Milliseks eesõiguseks on võimalus suhelda universumi Suverääniga! Vaieldamatult on palve püha asi meie elus.
13. Milline jõud on püha ja kuidas me peaksime laskma sel oma elu mõjutada?
13 Võitud kristlaste ja nende kaaslaste eluga seondub jõud, mida nad kindlasti peavad pühaks – püha vaim. See vaim on Püha Jumala Jehoova toimiv vägi, ja kuna see alati tegutseb tema tahte kohaselt, kutsutakse seda õigusega pühaks vaimuks ehk pühaduse vaimuks (Johannese 14:26; Roomlastele 1:4). Püha vaimu kaudu annab Jehoova oma teenijatele väe kuulutada head sõnumit (Apostlite teod 1:8; 4:31). Jehoova annab oma vaimu neile, „kes võtavad kuulda tema sõna”, neile, kes ’käivad vaimus’, mitte aga juhituna lihalikest himudest (Apostlite teod 5:32; Galaatlastele 5:16, 25; Roomlastele 8:5–8). See vägev jõud teeb kristlased võimeliseks kandma vaimu vilja – ihaldusväärseid omadusi – ning tegutsema „pühas elus ja jumalakartuses” (Galaatlastele 5:22, 23; 2. Peetruse 3:11). Kui püha vaim on meile püha, siis me hoidume tegemast midagi, mis võiks seda vaimu kurvastada ehk tõkestada selle toimimist meie elus (Efeslastele 4:30).
14. Millist eesõigust peavad võitud pühaks ja kuidas toetavad neid selles teised lambad?
14 Me peame pühaks ka eesõigust kanda Püha Jumala Jehoova nime ning olla tema tunnistajad (Jesaja 43:10–12, 15). Jehoova on määranud võitud kristlased „uue lepingu sulasteks” (2. Korintlastele 3:5, 6). Selles ametis on nende ülesandeks kuulutada „kuningriigi evangeeliumi” ja „teha jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Võitud täidavad ustavalt seda ülesannet, nii et miljonid lambasarnased inimesed vastavad neile sümboolselt lausudes: „Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!” (Sakarja 8:23). Rõõmsalt teenivad nad võitud „Jumala teenrite” juures vaimses mõttes „põllu- ja viinamäeharijatena”. Sel kombel osutavad teised lambad võitutele suurt abi, et kuulutustöö saaks tehtud ülemaailmses ulatuses (Jesaja 61:5, 6).
15. Millist tegevust pidas apostel Paulus pühaks ja miks meil on samasugune seisukoht?
15 Näiteks apostel Paulus pidas avalikku kuulutustööd pühaks. Ta rääkis endast kui „Jeesuse Kristuse teenijast paganate seas”, kes ’toimetab Jumala evangeeliumi püha teenistust’ (Roomlastele 15:16). Kirjas Korintose kristlastele viitab Paulus oma kuulutustööle kui aardele (2. Korintlastele 4:1, 7). Me teeme avaliku kuulutustöö kaudu teatavaks „Jumala pühad ütlused” (1. Peetruse 4:11, UM). Seetõttu me peame selles tunnistustöös kas võitute või teiste lammastena osalemist pühaks eesõiguseks.
Täiustagem oma pühadust Jumala kartuses
16. Mis aitab hoida ära seda, et meist ei saaks sellised, kes ei hinda pühi asju?
16 Apostel Paulus hoiatas kaaskristlasi, et keegi neist ei saaks „roojaseks [„selliseks, kes ei hinda pühi asju”, UM]”. Ta soovitas neil selle asemel ’taotleda pühitsust ja valvata, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks’ (Heebrealastele 12:14–16, P 1997). Väljend „kibe juur” viitab üksikutele kristlikku kogudusse kuulujatele, kes selle tegutsemismoodustes vigu leiavad. Näiteks pole nad ehk nõus Jehoova vaatega abielu pühadusele või vajadusele säilitada moraalne puhtus (1. Tessalooniklastele 4:3–7; Heebrealastele 13:4). Või ehk võivad nad levitada ärataganejate ideesid, „kõlvatuid tühje jutte”, mida sepitsevad need, kes „on eksinud ära tõest” (2. Timoteosele 2:16–18).
17. Miks peavad võitud pidevalt püüdlema selle poole, et nende elu kajastaks Jehoova vaadet pühadusele?
17 Paulus kirjutas oma võitud vendadele: „Armsad, ... puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses” (2. Korintlastele 7:1, P 1997). Sellest ütlusest ilmneb, et võitud kristlased, „taevase kutsumise osalised”, peavad pidevalt püüdlema selle poole, et nende elu kõigis külgedes kajastuks Jehoova vaade pühadusele (Heebrealastele 3:1). Samuti apostel Peetrus manitses vaimuga võitud vendi: „Kui sõnakuulelikkuse lapsed ärge anduge endistele himudele, nagu siis kui teil puudus õige teadmine; vaid nõnda nagu see, kes teid on kutsunud, on püha, saage ka ise pühaks kõigis eluviisides” (1. Peetruse 1:14, 15).
18., 19. a) Mil moel näitavad suure rahvahulga liikmed, et neil on Jehoova vaade pühadele asjadele? b) Millist meie kristliku elu püha valdkonda vaadeldakse järgmises artiklis?
18 Kuidas on lugu suure rahvahulga liikmetega, kes jäävad ellu „suures viletsuses”? Ka nemad peavad näitama, et neil on Jehoova vaade pühadele asjadele. Ilmutusraamatus kujutatakse neid osalemas Jehoova pühas teenistuses tema vaimse templi maises eesõues. Nad on rajanud oma usu Kristuse lunastusohvrile, kuna nad on sümboolses mõttes „oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres” (Ilmutuse 7:9, 14, 15). Seeläbi saavad nad Jehoova ees puhta seisundi, mistõttu neil lasub kohustus ’puhastada endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses’.
19 Tähtis tahk võitud kristlaste ja nende kaaslaste elus on see, et nad kogunevad korrapäraselt Jehoovat teenima ja tema Sõna uurima. Jehoova silmis on tema rahva kooskäimised pühad. Järgmises artiklis vaadeldakse, mil kombel ja mispärast peaks meil selles olulises valdkonnas olema Jehoova vaade pühadele asjadele.
Kordamiseks
• Millist ilmalikku vaadet ei jaga Jehoova teenijad?
• Miks lähtub kõik, mis on püha, Jehoovalt?
• Kuidas me näitame, et me peame kristlikku pühadust au sees?
• Millised asjad peaksid meie elus pühad olema?
[Küsimused]
[Pilt lk 23]
Muistses Iisraelis tuli preesterkonda, seadusetelki ja selle sisustust pidada pühaks
[Pilt lk 24]
Maa peal elavad võitud kristlased moodustavad püha templi
[Pildid lk 25]
Palve ja avalik kuulutustöö on pühad eesõigused