1. Miks me ei tohiks põlata „Jehoova karistust”?

MUISTSE Iisraeli kuningas Saalomon annab meile kõigile hea põhjuse, miks me ei tohiks põlata „Jehoova karistust”. Saalomon ütleb: „Mu poeg, ära põlga Jehoova karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Jehoova armastab, seda ta noomib, otsekui isa poega, kellele ta head tahab!” (Õpetussõnad 3:11, 12). Meie taevane Isa parandab meid sellepärast, et ta armastab meid.

2. Mida mõeldakse Piiblis sõnaga „karistus”, ja kustkaudu võib juhatus tulla?

² Algkeelsed sõnad Piiblis, mis on eesti keeles tõlgitud vastega „karistus”, viitavad korralekutsumisele, parandamisele, juhatamisele ja õpetamisele. Apostel Paulus kirjutas: „Aga mingi karistus, kui see on käes, ei näi olevat rõõmuks, vaid on kurbuseks; aga pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja” (Heebrealastele 12:11). Kui sa ei põlga „Jehoova karistust”, vaid võtad selle vastu, aitab see sul õigel teel käia ja lähendab sind püha Jumala Jehoovaga (Laul 99:5). Juhatus võib tulla kaasusklike või kristlike koosolekute kaudu või uurides Jumala Sõna ja ’ustava majapidaja’ väljaandeid (Luuka 12:42–44). Kui tänulik sa võid küll olla, kui su tähelepanu juhitakse niiviisi millelegi, mis vajab parandamist! Missugust distsiplineerimist on aga vaja siis, kui keegi on rängalt patustanud?

3. Millal kogudusest eemaldatakse?

³ Jumalateenijad uurivad Piiblit ja kristlikke väljaandeid. Jehoova nõudeid arutatakse nende koosolekutel, kokkutulekutel ja  konventidel. Seega kristlased teavad, mida Jehoova neilt ootab. Koguduseliige eemaldatakse ainult sel juhul, kui ta teeb ränga patu ega kahetse.

4., 5. Milline Pühakirja näide on siin toodud eemaldamise kohta, ja miks innustati kogudust meest tagasi võtma?

⁴ Mõtle Pühakirjas toodud eemaldamise näitele. Korintose kogudus sallis „niisugust hoorust, millist ei leidu paganategi seas, et kellelgi on oma isa naine”. Paulus ärgitas korintlasi: „See mees tuleb loovutada saatanale ihu hävitamiseks, et vaim võiks pääseda” (1. Korintlastele 5:1–4; 5:5, P 1997). Kui patustanu eemaldati ja loovutati seega Saatanale, kuulus ta jälle Kurat-Saatana maailma (1. Johannese 5:19). Tema väljaheitmine kõrvaldas kogudusest halva lihaliku mõju ja kaitses koguduse jumalakartlikku „vaimu” ehk valitsevat hoiakut (2. Timoteosele 4:22; 1. Korintlastele 5:11–13).

⁵ Mõne aja pärast innustas Paulus Korintose koguduse kristlasi patustanut tagasi võtma. Miks? Et Saatan neid „kavalasti ei petaks”, ütles apostel. Nähtavasti oli eksinu kahetsenud ja oma elu korda seadnud (2. Korintlastele 2:8–11). Kui korintlased ei oleks kahetsevat meest tagasi võtnud, oleks Saatan neid kavalasti petnud selles mõttes, et nad oleksid olnud karmid ja halastamatud, mida Saatan just sooviski. Tõenäoliselt andsid nad meelt parandanud mehele peagi andeks ja kinnitasid teda (2. Korintlastele 2:5–7).

6. Miks on eemaldamine vajalik?

⁶ Miks on eemaldamine vajalik? See hoiab Jehoova püha nime teotusest puhtana ja kaitseb tema rahva head mainet (1. Peetruse 1:14–16). Mittekahetseva patustaja eemaldamisega kogudusest hoitakse kõrgel Jumala mõõdupuid ja säilitatakse koguduse vaimne puhtus. Samuti võib mittekahetsev isik tulla seeläbi meeleparandusele.

7. Kuidas mõjus Taavetile see, kui ta ei tunnistanud oma üleastumisi?

⁷ Enamik rängalt patustanuist kahetseb siiralt ja neid ei eemaldata kogudusest. Mõistagi pole igaühel kerge jõuda tõelise kahetsuseni. Mõtle Iisraeli kuningale Taavetile, kes koostas Laulu 32. Sellest laulust ilmneb, et mingi ajaperioodi jooksul Taavet ei tunnistanud üles oma tõsiseid patte, mis olid ilmselt seotud Batsebaga. Hingeahastus oma pattude pärast võttis talt elujõu, nagu suvepäeva kuumus närtsitab puu. Taavet kannatas nii füüsiliselt kui vaimselt, aga kui ta oma üleastumisi tunnistas, andis Jehoova talle andeks (Laul 32:3–5). Taavet laulis: „Õnnis on inimene, kellele Jehoova pahategu ei arvesta” (Laul 32:1, 2). Kui imeline oli küll kogeda Jumala halastust!

8., 9. Millest ilmneb kahetsus ja kui tähtis on see eemaldatu tagasivõtmiseks?

⁸ Seega on näha, et halastuse saamiseks tuleb patustanul kahetseda. Ent häbitunne või hirm patu ilmsiks tuleku ees pole kahetsus. Kahetsemisega on seotud meelelaadi muutmine, kuna tuntakse kurvastust oma halva käitumise pärast. Kahetseval inimesel on „murtud ja purukslöödud süda” ning ta tahab võimaluse korral ’ülekohtu heastada’ (Laul 51:19; 2. Korintlastele 7:11, UM).

⁹ Kahetsus on äärmiselt oluline tegur kogudusse tagasivõtmiseks. Eemaldatut ei võeta automaatselt teatud aja möödudes taas koguduseliikmeks. Enne kui teda võib tagasi võtta, peab tema südames toimuma suur muutus. Tal tuleb mõista oma patu tõsidust ning seda, millist teotust ta tõi Jehoovale ja kogudusele. Patustanul on vaja kahetseda, paluda Jumalalt tungivalt andestust ja viia oma elu kooskõlla Jumala õiglaste nõuetega. Kui ta avaldab soovi kogudusega taas liituda, peaks ta olema võimeline tõendama seda, et ta on kahetsenud ja teeb  „õigeid meeleparanduse tegusid” (Apostlite teod 26:20).

10., 11. Miks ei peaks püüdma pattu varjata?

¹⁰ Mõni patustanu võib mõelda: kui ma oma patust kellelegi räägin, tuleb mul vastata piinlikkust tekitavatele küsimustele ja mind võidakse eemaldada, aga kui ma pean kõike salajas, siis seda ei juhtu ja keegi kogudusest ei saa ilmaski midagi teada. Selliselt mõeldes jäetakse aga arvestamata oluliste teguritega. Millistega?

¹¹ Jehoova on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu”. Siiski ei jäta ta oma rahvast karistamata, kuid ta teeb seda õiglaselt (2. Moosese 34:6, 7; Jeremija 30:11). Kui sa oled tõsiselt patustanud, siis kuidas sa saaksid kogeda Jumala halastust, kui püüad oma pattu varjata? Jehoova teab seda ja ta ei jäta väärsamme lihtsalt tähele panemata (Õpetussõnad 15:3; Habakuk 1:13).

12., 13. Mis võib juhtuda, kui püütakse väärtegu varjata?

¹² Kui sa oled teinud raske patu, aitab selle üles tunnistamine sul puhta südametunnistuse tagasi saada (1. Timoteosele 1:18–20). Ent kui jätad patu üles tunnistamata, võib tagajärjeks olla rikutud südametunnistus, mis võib viia sind veel rohkemate pattudeni. Pea meeles, et sa ei teinud pattu mitte üksnes kaasinimese või koguduse vastu, vaid Jumala vastu. Laulukirjutaja laulis: „Jehoova, kelle aujärg on taevas; tema silmad näevad igale poole, ta pilgud katsuvad läbi inimlapsi! Jehoova katsub läbi õige, [„aga ka õela”, UM]” (Laul 11:4, 5).

¹³ Jehoova ei õnnista kedagi, kes rasket pattu varjates püüab jääda puhtasse kristlikku kogudusse (Jakoobuse 4:6). Niisiis, kui sa oled pattu langenud ja tahad teha, mis on õige, ära kõhkle oma pattu ausalt üles tunnistamast. Muidu jääb sind südametunnistus piinama, eriti veel, kui loed või kuuled nõuandeid seesuguste tõsiste asjade kohta. Mis saab siis, kui Jehoova võtab sinult ära oma vaimu, nagu juhtus kuningas Sauliga? (1. Saamueli 16:14.) Ilma Jumala vaimuta võid sa koguni veel raskemalt patustada.

14. Miks peaks eksinu järgima nõu, mis on kirjas Jakoobuse 5:14, 15?

¹⁴ Mida peaks siis kahetsev patustanu tegema? „Ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise, ja Issand teeb ta terveks.” (Jakoobuse 5:14, 15.) Kogudusevanemate poole pöördumine on üks viis, kuidas saab kanda „õiget meeleparanduse vilja” (Matteuse 3:8). Need ustavad ja südamlikud mehed ’palvetavad tema kohal ja võiavad teda õliga Jehoova nimel’. Nagu leevendav õli, on nende nõuanded Piiblist lohutuseks igaühele, kes siiralt kahetseb (Jeremija 8:22).

15., 16. Kuidas järgivad kristlikud kogudusevanemad Jumala eeskuju, mis on kirjas Hesekieli 34:15, 16?

¹⁵ Millise armastava eeskuju jättis küll meie Karjane Jehoova, kui ta vabastas juudid Babüloonia vangipõlvest aastal 537 e.m.a ja vaimse Iisraeli „Suurest Baabülonist” aastal 1919 (Ilmutuse 17:3–5; Galaatlastele 6:16). Sellega täitis ta oma tõotuse: „Mina ise hoian oma lambaid ja mina viin nad hingama ... Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra” (Hesekiel 34:15, 16).

¹⁶ Jehoova toitis oma piltlikke lambaid, viis nad turvalisse paika ja otsis kadunuid. Samamoodi kannavad kristlikud karjased hoolt selle eest, et Jumala kari oleks vaimselt  hästi toidetud ja tunneks end kindlalt. Kogudusevanemad otsivad koguduse juurest ära eksinud lambaid. Otsekui Jumal ’sidus haavatut’, nii ’seovad’ ülevaatajad lambaid, kes on saanud haavata kas kellegi sõnade või omaenda tegude tõttu. Ja nagu Jumal ’kinnitas nõtra’, aitavad kogudusevanemad neid, kes on jäänud vaimselt nõrgaks, võimalik et oma väärteo pärast.

17. Miks me ei peaks kartma otsida kogudusevanematelt vaimset abi?

¹⁷ Kogudusevanemad tegutsevad meeleldi nõuande järgi: „Halastage kartuses” (Juuda 23). Mõned kristlased on rängalt patustanud, langedes seksuaalsesse ebamoraalsusesse. Aga kui nad siiralt kahetsevad, võivad nad oodata, et kogudusevanemad, kes on agaralt valmis neid vaimselt aitama, kohtlevad neid halastavalt ja armastavalt. Paulus ütles niisuguste meeste, kaasa arvatud enda kohta: „Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu üle, vaid me oleme teie rõõmu kaastegelased” (2. Korintlastele 1:24). Seega ära kunagi kõhkle otsimast vaimset abi.

18. Kuidas kogudusevanemad eksinud kaasusklikke kohtlevad?

¹⁸ Miks sa võid kogudusevanemaid usaldada, kui oled tõsiselt patustanud? Kuna nad on esmajoones Jumala karja karjased (1. Peetruse 5:1–4). Ükski armastav karjane ei löö vagurat määgivat tallekest selle eest, et see on endale haiget teinud. Seega, kui vanemad tegelevad eksinud kaasusklikuga, ei ole tähelepanu keskpunktis mitte väärtegu ja karistus, vaid patt ja vaimsuse taastamine, kui võimalik (Jakoobuse 5:13–20). Vanemad peavad kohut mõistma õiglaselt ning kohtlema karja hellalt (Apostlite teod 20:29, 30; Jesaja 32:1, 2). Nagu kõigil kristlastel, on ka kogudusevanematel vaja olla õiglased, lahked ja tagasihoidlikud, käies ühes oma Jumalaga (Miika 6:8). Need omadused on olulised, kui tehakse otsuseid, mis puudutavad Jehoova „karjamaa karja” elu ja püha teenistust (Laul 100:3).

19. Millise hoiakuga kristlikud kogudusevanemad teisi parandavad?

¹⁹ Püha vaim on pannud kristlikud karjased ametisse ja nad tahavad lasta end sellel juhtida. „Kui inimene ka satuks mingisse eksitusse”, siis üritavad vaimselt kõlblikud mehed „niisugust jälle tasase vaimuga” parandada (Galaatlastele 6:1; Apostlite teod  20:28). Tasasel meelel, kuid samal ajal Jumala mõõdupuudest kinni pidades, püüavad kogudusevanemad parandada eksinu mõtteviisi, nii nagu hoolitsev arst paneb murtud luu paika hoolikalt, et vältida tarbetut valu, kuid samas siiski tegeleb vigastusega (Koloslastele 3:12). Kuna vanemate otsus kas halastada või mitte tugineb palvele ja Pühakirjale, peegeldab see Jumala seisukohta selles asjas (Matteuse 18:18).

20. Millisel juhul on ehk vaja teatada kogudusele, et kedagi on noomitud?

²⁰ Kui patt on laialdaselt teada või saab kindlasti teatavaks, on ilmselt sobiv esitada koguduses teade, et kaitsta selle mainet. Teade tehakse ka siis, kui on vaja kogudust informeerida. Selle aja vältel, mil õiguskomitee poolt noomitud isik vaimselt taastub, võib teda võrrelda inimesega, kes paraneb vigastusest, mis ajutiselt piirab tema tegevust. Tõenäoliselt on kahetsevale patustanule kasulik mõni aeg koosolekutel kuulata, mitte vastata. Vanemad võivad paluda kellelgi temaga Piiblit uurida, et tugevdada teda sellest küljest, kus ta nõrk on, et ta võiks jälle saada „terveks usus” (Tiitusele 2:2). Seda kõike tehakse armastusest, mitte kavatsusega eksinut karmilt kohelda.

21. Kuidas võidakse mõningaid väärtegusid käsitleda?

²¹ Vanemad pakuvad vaimset abi mitmel moel. Oletagem, et keegi vend, kel oli varem alkoholiga probleeme, jõi üksi kodus olles ühel või paaril korral liiga palju. Või keegi, kes jättis juba ammu tubaka tarvitamise maha, suitsetas omaette olles mõnel nõrkushetkel korra või kaks. Ehkki ta on palvetanud ja usub, et Jumal on talle andestanud, peaks ta otsima kogudusevanemalt abi, et niisugune patt ei saaks harjumuspäraseks. Asjaga võivad tegeleda üks-kaks vanemat. Kuid vanema(te)l tuleks teavitada juhtivat ülevaatajat, kuna olukorraga võivad olla seotud ka muud tegurid.

22., 23. Miks lasta ka edaspidi Jumalal end parandada?

²² Et saada Jumala heakskiidu osaliseks, tuleb igal kristlasel pöörata tähelepanu sellele, kui Jehoova teda parandab (1. Timoteosele 5:20). Seega, võta südamesse juhatus, mis sa saad Pühakirja ja kristlikke väljaandeid uurides või kuuldes nõu Jehoova rahva koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel. Ära kaota valvsust, vaid tegutse nii, nagu on Jumala tahe. Sel juhul aitab Jumalalt tulev juhatus sul tugevdada vaimset kaitsevalli patu vastu.

²³ Kui sa lased ka edaspidi Jumalal end parandada, võid jääda tema armastusse. On tõsi, et mõned on kristlikust kogudusest välja heidetud, aga sinuga ei pruugi seda juhtuda, kui ’hoiad oma südant’ ja elad targalt (Õpetussõnad 4:23; Efeslastele 5:15). Juhul, kui sa oled praegu eemaldatud, siis miks mitte astuda samme kogudusse tagasivõtmise suunas? Jumal tahab, et kõik, kes on end talle pühendanud, teeniksid teda ustavalt ja rõõmuga (5. Moosese 28:47). Sa võid seda teha igavesti, kui sa ei põlga kunagi „Jehoova karistust” (Laul 100:2).