Küsimus, mis puudutab ka sind

KAS sul on mõni sõber või pereliige, kes on sulle väga lähedane? Mida sa teeksid, kui keegi väidaks, et sa suhtled selle inimesega üksnes omakasupüüdlikel põhjustel? Kas sa oleksid haavunud või koguni vihane? Just sellise süüdistuse on esitanud Saatan kõigile inimestele, kellel on lähedased suhted Jehoova Jumalaga.

Mõelgem, mis juhtus siis, kui Saatanal õnnestus esimesi inimesi Aadamat ja Eevat õhutada Jumala seadust rikkuma ning meelitada nad koos endaga Jumala vastasleeri. Kas see, mis tookord juhtus, tähendab, et inimesed ongi Jumalale kuulekad ainuüksi siis, kui see on neile kasulik? (1. Moosese 3:1–6.) Just nii väitis Saatan ligikaudu 2500 aastat pärast seda, kui Aadam Jumalale selja keeras, ning seda seoses mehega, kelle nimi oli Iiob. Kuna selle süüdistusega on seotud tähtis vaidlusküsimus, uurigem seda Piibli jutustust lähemalt.

Ta ei loobunud oma laitmatusest

Iiob on laitmatu ja õige mees, kes „kardab Jumalat ja hoidub kurjast”. Saatan aga väidab, et see ainult paistab nii. „Kas Iiob asjata Jumalat kardab?” küsib ta Jehoovalt. Siis mustab Saatan nii Jumalat kui ka Iiobit, öeldes, et Jehoova on Iiobi ustavuse ära ostnud sellega, et kaitseb ja õnnistab teda. „Pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta sind näkku neab,” ässitab Saatan (Iiob 1:8–11).

Jehoova lubab Saatanal Iiobi katsele panna, et oleks näha, kellel on õigus. Saatan toob ustavale jumalateenijale Iiobile riburadamisi õnnetusi kaela, püüdes teda Jumalast ära pöörata. Kõik Iiobi kariloomad kas varastatakse või tapetakse, tema sulased mõrvatakse ning tema lapsed hukkuvad (Iiob 1:12–19). Ent kas Saatana plaan õnnestub? Ei. Kuigi Iiob ei tea, et tema hädade taga on Saatan, ütleb ta: „Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud!” (Iiob 1:21).

Pärast seda tuleb Saatan Jehoova ette, kes talle ütleb: „[Iiob] peab ... kinni oma vagadusest [„laitmatusest”, UM], kuigi sa kihutasid mind tema vastu teda ilma põhjuseta hävitama!” (Iiob 2:1–3). Küsimuse all on niisiis Iiobi laitmatus – omadus, mis nõuab kõigutamatut ustavust Jumalale ja õigetest normidest kinni pidamist. Senini on Iiob jäänud laitmatuks. Saatan aga ei vannu alla.

Järgmiseks esitab Saatan väite, mis puudutab kogu inimkonda. „Nahk naha vastu,” ütleb ta Jehoovale, „ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest! Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Küllap ta sind näkku neab!” (Iiob 2:4, 5).  Öeldes „mees”, mitte Iiob, seab Saatan kahtluse alla tegelikult kõikide inimeste laitmatuse. Põhimõtteliselt väidab Saatan, et inimene teeb kõik, et oma nahka päästa, ja kui Saatanale ainult võimalus antaks, pööraks ta Jumalast ära kõik inimesed. Kas on siis üldse kedagi, kes jääks igas olukorras ja igal ajal Jumalale ustavaks?

Jehoova lubab Saatanal lüüa Iiobit hirmsa haigusega. Iiobi kannatused on nii suured, et ta tahab surra (Iiob 2:7; 14:13). Kuid kõigele vaatamata annab Iiob teada: „Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest [„laitmatusest”, UM]!” (Iiob 27:5). Iiob ütleb seda, kuna armastab Jumalat, ning seda ei muuda miski. Iiob tõestab, et ta on Jumala ees laitmatu. „Ja Jehoova õnnistas Iiobi viimast põlve enam kui ta esimest,” on kirjas Piiblis (Iiob 42:10–17). Kas peale Iiobi on olnud ka teisi selliseid inimesi? Mida on näidanud aeg?

Kas Saatanal on olnud õigus?

Piibli raamatus Kirjas heebrealastele 11. peatükis nimetas apostel Paulus paljusid enne Kristust elanud Jumalale ustavaid mehi ja naisi, näiteks Noad, Aabrahami, Saarat ja Moosest. Seejärel kirjutas Paulus, et tal pole aega jutustada teistest ustavatest jumalateenijatest (Heebrealastele 11:32). Ustavaid jumalateenijaid on olnud nii palju, et Paulus nimetas neid „suureks pilveks tunnistajateks”, võrreldes neid hiigelsuure pilvemassiga, mis katab taevast (Heebrealastele 12:1). Läbi sajandite on vabatahtlikult Jehoova Jumalale ustavaks jäänud loendamatu hulk inimesi (Joosua 24:15).

Kõige põhjapanevama vastuse Saatana süüdistusele andis aga Jumala Poeg Jeesus Kristus. Tema laitmatust ei murdnud isegi mitte kohutav valu piinapostil. Jeesus hüüdis viimse hingetõmbe ajal: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” (Luuka 23:46).

Aeg on selgelt näidanud, et Saatan pole suutnud igaüht tõelisest Jumalast ära pöörata. Suur hulk inimesi on õppinud Jehoovat tundma ning hakanud teda armastama „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” (Matteuse 22:37). Nende kõigutamatu ustavus Jumalale on tõestanud, et Saatanal pole olnud inimese laitmatust puudutavas küsimuses õigus. Ka sina võid seda tõestada, kui jääd Jumala ees laitmatuks.

Mida sa peaksid tegema?

Jumala tahe on see, et igasugused inimesed pääseksid ja „tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:4). Kuidas tõde tundma õppida? Võta aega Piibli uurimiseks ning omanda ainsa tõelise Jumala ja Jeesus Kristuse kohta teadmisi (Johannese 17:3).

Saatan seadis kahtluse alla selle, et inimesed teenivad Jumalat õigel motiivil. Kui sa tahad, et teadmised mõjutaksid su motiive, peaksid need puudutama sinu südant. See nõuab aga enamat kui lihtsalt Piiblist info otsimist. Harjuta end mõtisklema selle üle, mida õpid (Laul 143:5). Kui loed Piiblit või Piiblil põhinevat kirjandust, mõtle selliste küsimuste üle nagu: mida see lugu õpetab mulle Jehoova kohta? millised Jumala omadused sel juhtumil ilmnevad? millistes eluvaldkondades peaksin mina neid omadusi ilmutama? mida kiidab Jumal heaks või mida ta mõistab hukka? kuidas mõjutab see minu suhteid Jumalaga? Niisugune mõtisklemine kasvatab sinu südames Looja vastu armastust ja hindamist.

Laitmatus Jumala ees pole seotud üksnes usuvaldkonnaga (1. Kuningate 9:4). Et jääda Jehoova Jumala silmis laitmatuks, peame käituma kõlbeliselt kõigis elu valdkondades. Selliselt elamine ei jäta sind ilma millestki heast. Jehoova on õnnelik Jumal, kes tahab, et sa elust rõõmu tunneksid (1. Timoteosele  1:11). Vaatleme nüüd mõningaid asju, millest tuleks hoiduda, et jääda moraalselt puhtaks ning elada tänu sellele õnnelikumat elu ja tunda rõõmu Jumala heakskiidust.

Väldi seksuaalset kõlblusetust

Jehoova oli see, kes seadis abielunormid, mis ta lasi kirja panna oma Sõnasse Piiblisse. Piibel ütleb: „Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha” (1. Moosese 2:21–24). Kuna abikaasad on saanud „üheks lihaks”, austavad nad Jumala abielukorraldust, kui on seksuaalsuhetes vaid üksteisega. Apostel Paulus ütles: „Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebrealastele 13:4). Väljend „abieluvoodi” tähendab seksuaalsuhteid mehe ja naise vahel, kes on seaduslikult abielus. Kui üks neist on vahekorras kellegi teisega, rikub ta abielu ning võib saada Jumala hukkamõistu osaliseks (Malakia 3:5).

Kas ka abielueelne seks on vale? On küll, ka see on Jehoova seatud moraalinormide rikkumine. „See on Jumala tahtmine, ... et te hoiduksite hooruse eest” (1. Tessalooniklastele 4:3). Ka homoseksualism, verepilastus ja seksuaalvahekord loomaga on patt Jumala vastu (3. Moosese 18:6, 23; Roomlastele 1:26, 27). Igaüks, kes tahab pälvida Jumala heakskiitu ning elada tõeliselt õnnelikult, peab hoiduma igasugusest ebamoraalsusest.

Lisaks sellele on Jehoova silmis vale, kui inimesed, kes pole abielus, püüavad üksteises kirgi üles kütta (Galaatlastele 5:19). Peale muu tuleb puhtana hoida ka oma mõtteid. Jeesus ütles: „Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Matteuse 5:28). See mõte käib ka pornograafia vaatamise kohta nii ajakirjadest, arvutiekraanilt kui televiisorist ning seksuaalse sisuga materjali lugemise ja sündsusetute sõnadega laulude kuulamise kohta. Kui me kõigest eelmainitust hoidume, teeme heameelt Jumalale ning meie enda elu on õnnelikum.

Mida aga öelda flirtimise kohta? Flirtimist on defineeritud kui „kergemeelselt võrgutavat või seksuaalselt väljakutsuvat” käitumist. Kui abieluinimene osutab sellist tähelepanu kellelegi muule kui enda abikaasale, on see Piibli põhimõtete rikkumine ning näitab lugupidamatust Jehoova vastu (Efeslastele 5:28–33). Samuti on vallalistel inimestel kohatu flirtida, kui neil pole teineteise suhtes tõsiseid kavatsusi. Mis siis, kui teine võtab seda tunduvalt tõsisemalt, kui see oli mõeldud? Mõtle emotsionaalsele valule, mida niisugune käitumine võib endaga kaasa tuua! Kainestav on ka fakt, et flirtimine võib viia abielurikkumise või hooruseni. Vastassoost isikute kõlbeliselt puhas kohtlemine tõstab aga inimese eneseväärikust (1. Timoteosele 5:1, 2).

Toimi õigesti ka teistes valdkondades

Paljudes maades võib vabalt osta alkohoolseid jooke. Kas alkoholi tarbida on vale? Pühakiri ei keela juua mõõdukalt veini, õlut või muid alkohoolseid jooke (Laul 104:15; 1. Timoteosele 5:23). Kuid liigjoomine ja purjutamine on Jumala silmis halb (1. Korintlastele 5:11–13). Kindlasti pole meeldiv, kui liigjoomine rikub ära inimese tervise või lõhub tema perekonna (Õpetussõnad 23:20, 21, 29–35).

Jehoova on „tõe Jumal” (Laul 31:6). Piibel ütleb, et „Jumalal on võimatu valetada” (Heebrealastele 6:18). Et võiksime olla Jumala soosingus, ei tohiks ka meie valetada (Õpetussõnad 6:16–19; Koloslastele 3:9, 10). „Rääkige tõtt igaüks oma ligimesega,” õhutab Piibel kristlasi (Efeslastele 4:25).

 Veel üks halb harjumus on hasartmängude mängimine. Kuigi seda teevad paljud, on selle ajendiks ahnus, kuna neid mänge mängides tahetakse saada raha teiste kaotuse arvelt. Jehoova ei kiida heaks neid, kes on „ebaausa kasu peale ahned” (1. Timoteosele 3:8, UM). Kui sa tahad meeldida Jehoovale, tuleb sul hoiduda igasugustest hasartmängudest, kaasa arvatud loteriidest, bingost ja traavivõistluste kihlvedudest. Tegelikult võib nii isegi rohkem raha kätte jääda, et oma pere eest hoolitseda.

Ka varastamise ajeks on ahnus. „Sa ei tohi varastada!” ütleb Piibel (2. Moosese 20:15). Samuti on vale osta teadlikult varastatud asju või võtta midagi ilma loata. „Kes varastab, ärgu varastagu enam, vaid tehku pigemini tööd ning soetagu vara oma käte tööga, et tal oleks jagada sellele, kellel on puudus” (Efeslastele 4:28). Selle asemel et varastada oma tööandja aega, teevad need, kes armastavad Jehoovat, usinalt tööd. Nad soovivad „kõiges käituda ausalt” (Heebrealastele 13:18, UM). Lisaks aitab puhas südametunnistus säilitada meelerahu.

Kuidas suhtub Jumal inimestesse, kes on vägivaldse loomuga? Piibel hoiatab: „Ära pea sõprust vihastujaga ja ära käi läbi raevutseva mehega” (Õpetussõnad 22:24). Pidurdamatu viha viib tihtipeale vägivallategudeni (1. Moosese 4:5–8). Piibel annab nõu: „Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes! Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega. Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand”” (Roomlastele 12:17–19). Kui järgime selliseid nõuandeid, on meie elu palju rahulikum ja õnnelikum.

Pole võimatu teha seda, mis on õige

Kas laitmatuks jääda on võimalik, hoolimata survest teha teisiti? On küll. Jehoova tahab, et sul õnnestuks tõestada Saatana valelikkust inimese laitmatuks jäämise küsimuses, sest Pühakiri ütleb: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11).

Sa võid paluda Jehoovalt jõudu, et teha seda, mis on tema silmis õige (Filiplastele 4:6, 7, 13). Pinguta siis teadlikult selle nimel, et õppida paremini tundma Jumala Sõna Piiblit. Kui mõtiskled selle üle, mida oled Piiblist teada saanud, kasvab su armastus Jumala vastu ning sul tekib soov talle meeldida. „See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked,” ütleb 1. Johannese 5:3 (P 1997). Sinu kodukandi Jehoova tunnistajad aitavad sul meeleldi Piiblit paremini mõistma hakata. Võid võtta ühendust kohalike Jehoova tunnistajatega või kirjutada selle ajakirja väljaandjatele.

[Pilt lk 4]

Iiob jäi katsumuses Jumalale ustavaks

[Pilt lk 7]

Jumala Sõna põhjalik tundmaõppimine aitab sul teha seda, mis on õige