Kas Juuda jäi laastatuks?

PIIBEL ennustas, et babüloonlased laastavad Juuda kuningriigi ning see maa jääb tühjaks, kuni pagendatud juudid sinna tagasi pöörduvad (Jeremija 25:8–11). Kaalukaim põhjus uskumaks, et see ennustus tõesti ka täitus, on inspireeritud ajalooline ülestähendus, mis pandi kirja umbes 75 aastat pärast esimese grupi pagendatud juutide naasmist kodumaale. See ütleb, et „kes olid mõõgast üle jäänud, need ta [Babüloonia kuningas] viis Paabelisse vangi ja need said orjadeks temale ja ta poegadele kuni Pärsia kuningriigi valitsuse alguseni”. Juuda kohta on kirjas, et „kõik laastatud oleku päevad olid hingamiseks” (2. Ajaraamat 36:20, 21). Kas seda kinnitavad ka arheoloogilised tõendid?

Ajakirjas „Biblical Archaeology Review” kirjutab Jeruusalemma juudi ülikooli Palestiina arheoloogia professor Ephraim Stern: „Nii assüürlased kui ka babüloonlased laastasid suure osa muistsest Iisraelist, kuid arheoloogia näitab, et kummagi vallutuste tagajärjed olid täiesti erinevad.” Stern selgitab: „Kui assüürlaste viibimisest Palestiinas jäi maha selge arheoloogiline tõendusmaterjal, siis pärast babüloonlaste laastamistööd valitseb kummaline tühimik ... Kuni Pärsia perioodini, ei leia me tõendeid selle maa asustamise kohta ... Meil pole vähemaidki tõendeid. Mitte ühtegi babüloonlaste poolt vallutatud linna pole kuni tolle ajani taas asustatud.”

Harvardi ülikooli professor Lawrence E. Stager nõustub sellega. Ta sõnab, et „kogu Vilistimaal ja hiljem ka kogu Juudas” tekkisid Babüloonia kuninga kasutatud „põletatud maa taktika tulemusel Jordani jõest lääne pool tõelised tühermaad”. Stager lisab: „Pärast babüloonlasi valitsenud pärslase Kyros Suure ajast on jällegi olemas arheoloogilised tõendid ... Jeruusalemma ja Juuda asustamisest, kuhu paljud pagendatud juudid naasid, tulles tagasi oma kodumaale.”

Seega Jehoova sõna Juuda laastatuse kohta täitus. Kõik mida Jehoova Jumal ennustab, täitub alati (Jesaja 55:10, 11). Me võime täieliku kindlustundega usaldada Jehoovat ning tõotusi, mis on kirjas tema Sõnas Piiblis (2. Timoteosele 3:16).