Armastagem Jumalat, kes meid armastab
Armastagem Jumalat, kes meid armastab
„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.” (MATTEUSE 22:37)
1., 2. Mille tõttu võis kerkida küsimus suurima käsu kohta?
ARVATAVASTI oli see tõstatatud küsimus Jeesuse päevade variseride seas tuliste vaidluste allikaks. Milline käsk on tähtsaim enam kui 600 käsust, millest moodustub Moosese käsuõpetus? Kas on selleks ohverdamise käsk? Tuuakse ju ohvreid nii pattude andeksanni saamiseks kui Jumalale tänu avaldamiseks. Või ehk on ümberlõikamise käsk kõige tähtsam? Seegi on oluline, sest ümberlõikamine on märk lepingu kohta, mille Jehoova oli Aabrahamiga sõlminud (1. Moosese 17:9–13).
2 Vanameelsed seevastu väitsid ilmselt, et kuna iga käsk, mille Jumal on andnud, on suur – kuigi ehk mõni neist võib näida vähemtähtsam –, oleks väär pidada mõnda käsku teistest ülemaks. Variserid otsustasid esitada vaidlusaluse küsimuse Jeesusele. Võib-olla lausub ta midagi, mis õõnestab tema usaldusväärsust. Üks neist pöörduski Jeesuse poole küsimusega: „Missugune käsk on suur käsuõpetuses?” (Matteuse 22:34–36).
3. Milline oli Jeesuse sõnul suurim käsk?
3 Jeesuse antud vastus on meile tänapäeval ülitähtis. Vastuses võttis ta kokku selle, mis on alati olnud ja on ka tulevikus õige jumalakummardamise põhiolemus. Tsiteerides kirjakohta 5. Moosese 6:5, sõnas Jeesus: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk.” Kuigi variser oli palunud Jeesusel nimetada vaid üht käsku, tõi Jeesus talle ära ka teise. Vastuses tsiteeris ta kirjakohta 3. Moosese 19:18: „Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast.” Seejärel osutas Jeesus sellele, et nendes kahes käsus väljendub kogu puhta jumalakummardamise olemus. Ennetades võimalikke püüdeid panna teda loetlema teiste käskude tähtsusjärjekorda, lausus ta kokkuvõtlikult: „Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!” (Matteuse 22:37–40). Selles artiklis käsitleme neist kahest käsust suuremat. Miks me peame Jumalat armastama? Mil moel me Jumalale armastust osutame? Kuidas me saame seda endas kasvatada? Neid vastuseid on väga oluline teada, kuna selleks, et Jehoovale meeldida, tuleb meil teda armastada kõigest oma südamest, hingest ja meelest.
Armastuse tähtsus
4., 5. a) Miks Jeesuse sõnad variseri ei üllatanud? b) Mis on Jumala silmis väärtuslikum kui ohvrid?
4 Paistab, et saadud vastus ei tekitanud Jeesust küsitlenud variseris ei segadust ega üllatust. Ta teadis, et armastus Jumala vastu on õige jumalakummardamise põhiline aspekt, olgugi et paljudel see puudus. Kogudusekodades oli tavaks deklameerida juudi usutunnistust, mis hõlmas lõiku kirjakohast 5. Moosese 6:4–9, mida Jeesus osaliselt tsiteeris. Markuse raamatu paralleeljutustuse järgi lausus variser seejärel Jeesusele: „Õige küll, õpetaja, sina oled tõtt mööda öelnud, sest üksainus on olemas ja ei ole muud peale tema! Ja teda armastada kõigest südamest ja kõigest meelest ja kõigest väest ja ligimest armastada nagu iseennast, see on rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid!” (Markuse 12:32, 33).
5 Tõepoolest, kuigi käsuseadus nõudis põletusohvrite ja muude ohvrite toomist, on Jumala silmis tõeline väärtus tema teenijate südamesttuleval armastusel. Armastuse ja pühendumusega ohvriks toodud varblast pidas Jumal väärtuslikumaks kui valel ajendil toodud tuhandeid jäärasid (Miika 6:6–8). Mõelgem vaesele lesknaisele, keda Jeesus Jeruusalemma templis tähele pani. Nende kahe väikese mündi eest, mille naine rahakirstu pani, ei saanud osta varblastki. Ometi oli see südamesttuleva armastusega antud rahaline toetus Jehoova silmis olulisem kui kopsakad annetused, mida rikkad oma külluses tegid (Markuse 12:41–44). Kui lootustandev on teada, et kõige rohkem hindab Jehoova seda, mida me kõik saame osutada, olgu meie olud millised tahes – meie armastust!
6. Mida kirjutas Paulus armastuse olulisuse kohta?
6 Apostel Paulus rõhutas, kui oluline osa on armastusel õiges jumalakummardamises: „Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke! Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi! Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu!” (1. Korintlastele 13:1–3). Selles, et meie kummardamine võiks Jumalale meelepärane olla, on armastusel vaieldamatult suur tähtsus. Kuidas me siis osutame Jehoovale armastust?
Kuidas me osutame Jehoovale armastust
7., 8. Kuidas me saame osutada Jehoovale oma armastust?
7 Paljude arvates on armastus emotsioon, mida me kuigipalju ohjata ei saa – räägitakse ju armastuse kütkeistki. Kuid tõeline armastus pole pelgalt tundmus. Seda iseloomustatakse ja määratletakse tegude, aga mitte tunnete kaudu. Piibel ütleb armastuse kohta, et see on „üle kõige”, ning et me ’taotleme’ seda (1. Korintlastele 12:31; 14:1). Kristlasi kutsutakse üles mitte armastama „sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega” (1. Johannese 3:18).
8 Armastus Jumala vastu sunnib meid tegutsema temale meelepärasel viisil ning kaitsma ja toetama nii sõnades kui tegudes tema ülemvõimu. See ajendab meid hoiduma armastamast seda maailma ja selle jumalakartmatuid teid (1. Johannese 2:15, 16). Kes armastab Jumalat, vihkab kurja (Laul 97:10). Armastus Jumala vastu hõlmab ka armastust ligimese vastu, millist teemat hakkame käsitlema järgmises artiklis. Lisaks eeldab armastus Jumala vastu meilt kuulekust. Piibel ütleb: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske” (1. Johannese 5:3).
9. Mil moel näitas Jeesus oma armastust Jumala vastu?
9 Jeesus näitas täiuslikul moel, mida tähendab armastada Jumalat. Armastus ajendas teda jätma maha oma taevast elupaika ning elama maa peal inimesena. See sundis teda tooma Isale ülistust nii oma käitumise kui õpetamisega. Armastus ajendas teda jääma „sõnakuulelikuks surmani” (Filiplastele 2:8). Selline kuulekus – mis oli tema armastuse väljendus – võimaldab ustavatel inimestel olla Jumala ees õiges seisundis. Paulus kirjutab: „Otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse läbi paljud on saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese sõnakuulelikkuse läbi paljud õigeks” (Roomlastele 5:19).
10. Miks kaasneb armastusega Jumala vastu kuulekus?
10 Nagu Jeesus, näitame meiegi oma armastust sellega, et oleme Jumalale kuulekad. „See on armastus, kirjutab Jeesuse armastatud apostel Johannes, „et me käime tema käskude järgi” (2. Johannese 6). Need, kes tõeliselt Jehoovat armastavad, ootavad temalt juhatust. Mõistes, et nad ei suuda ise oma samme edukalt juhtida, usaldavad nad Jumala tarkust ning alluvad tema armastavale juhatusele (Jeremija 10:23). Nad sarnanevad muistse aja üllameelsete beroialastega, kes, ajendatuna tõsisest soovist teha Jumala tahtmist, võtsid tema sõnumi vastu „täie innuga” (Apostlite teod 17:11, P 1997). Nemad uurisid hoolega Pühakirja, et mõista Jumala tahet täielikumalt ja seeläbi väljendada oma armastust veelgi kuulekamate tegudega.
11. Mida tähendab armastada Jumalat kogu südamest, meelest, hingest ja väest?
11 Nagu ütles Jeesus, on armastusega Jumala vastu seotud kogu meie süda, meel, hing ja vägi (Markuse 12:30). Selline armastus lähtub südamest – kaasates meie tunded, soovid ja sisimad mõtted –, nii et me ihkame tulihingeliselt Jehoovale meelepärased olla. Me armastame samuti oma meelega. Me pole pimedalt andunud, vaid oleme õppinud tundma Jehoovat – tema üllaid omadusi, mõõdupuid ja eesmärke. Me kasutame oma hinge, kogu oma olemust ja eluandi, et teda teenida ja ülistada. Ja me kasutame selleks samuti oma jõudu.
Miks meil tuleks Jehoovat armastada
12. Miks ootab Jumal, et me teda armastaksime?
12 Meil tuleks Jehoovat armastada põhjusel, et ta ootab meilt tema üllaste omaduste peegeldamist. Jumal on nii armastuse allikas kui ka selle ülim kehastus. „Jumal on armastus,” kirjutas apostel Johannes püha vaimu juhatusel (1. Johannese 4:8). Inimesed loodi Jumala näo järgi; meid on loodud armastama. Tegelikult on Jehoova ülima võimu aluseks armastus. Oma alamateks soovib ta neid, kes teenivad teda seepärast, et nad tema õiglast valitsusviisi nii armastavad kui ihaldavad. Armastus on tõesti oluline tegur, et kogu loodu seas valitseks rahu ja harmoonia.
13. a) Miks kästi iisraellasi: „Armasta Issandat, oma Jumalat”? b) Miks on loogiline, et Jehoova ootab meilt armastust tema vastu?
13 Põhjuse Jehoovat armastada annab meile ka tänulikkus selle eest, mida ta meie heaks on teinud. Meenutagem, et Jeesus lausus juutidele: „Armasta Issandat, oma Jumalat.” Neilt ei oodatud sellise jumala armastamist, kes on kauge ja tundmatu. Neil tuli armastada Isikut, kes oli neile osutanud armastust. Jehoova oli nende Jumal. Tema oli toonud nad Egiptusest välja ja viinud Tõotatud Maale; tema oli kaitsnud, toetanud ja armastanud neid; tema oli kutsunud neid armastavalt korrale. Ka tänapäeval on Jehoova meie Jumal, kes andis oma Poja lunaks, et meil võiks olla igavene elu. Kui loogiline see küll on, et Jehoova ootab meilt vastutasuks armastust! Me saame osutada vastuarmastust; meilt oodatakse armastust Jumala vastu, kes meid armastab. Me armastame teda, kes „on meid enne armastanud” (1. Johannese 4:19).
14. Mil moel sarnaneb Jehoova armastus lapsevanema armastusega?
14 Jehoova armastust inimsoo vastu võiks võrrelda lapsevanema armastusega oma laste vastu. Ehkki ebatäiuslikud, näevad armastavad vanemad oma laste eest hoolitsemisel aastaid vaeva, tuues suuri materiaalseid ja muud laadi ohvreid. Vanemad õpetavad, julgustavad, toetavad ja distsiplineerivad oma lapsi, sest nad tahavad, et nad oleksid õnnelikud ja et neil läheks elus hästi. Mida ootavad vanemad vastutasuks? Nad soovivad, et lapsed neid armastaksid ning juhinduksid kõigest sellest kasulikust, mida nad neile on jaganud. Kas pole loogiline, et meie täiuslik taevane Isa ootab meilt armastavat tänumeelt kõige selle eest, mida ta meie heaks on teinud?
Arendagem armastust Jumala vastu
15. Mis on esimene samm armastuse arendamisel Jumala vastu?
15 Me pole Jumalat näinud ega tema häält kuulnud (Johannese 1:18). Ometi kutsub ta meid üles rajama temaga armastavaid suhteid (Jakoobuse 4:8). Kuidas me saame seda teha? Esimene samm selleks, et kedagi armastada, on teda tundma õppida – on raske olla sügavalt kiindunud kellessegi, keda me ei tunne. Jehoova on meile andnud oma Sõna Piibli, et me saaksime teda tundma õppida. Seepärast kutsubki Jehoova oma organisatsiooni vahendusel meid üles korrapäraselt Piiblit lugema. Piibel õpetab meile, kes on Jumal, millised on tema omadused, tema isiksus, ning kuidas on ta tuhandete aastate kestel oma rahvaga tegelenud. Mõeldes nende lugude üle sügavalt järele, kasvab meie arusaamine ning ka armastus tema vastu (Roomlastele 15:4).
16. Kuidas süvendab Jeesuse teenistusele mõtlemine meis armastust Jumala vastu?
16 Oluline moodus, mis aitab meil kasvatada armastust Jehoova vastu, on mõelda süvenenult Jeesuse elule ja teenistusele. Peegeldas ju Jeesus oma Isa sedavõrd täiuslikult, et ta võis öelda: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Johannese 14:9). Kas pole see liigutav, kui suurt kaastunnet osutas Jeesus, tuues lesknaise ainsa poja ellu tagasi? (Luuka 7:11–15.) Kas pole meeldiv teada, et tema, Jumala Poeg ja suurim inimene, kes kunagi maa peal on elanud, pesi alandlikult oma jüngrite jalgu? (Johannese 13:3–5.) Kas ei puuduta me südant teadmine, et kuigi ta oli silmapaistvam ja targem kui ükski teine inimene, oli ta ligipääsetav kõigile, ka lastele? (Markuse 10:13, 14.) Kõige selle üle tänumeeles järele mõeldes võivad meist saada sellised kristlased, kelle kohta Peetrus kirjutab: „Keda [Jeesust] te küll ei ole näinud, ja siiski armastate” (1. Peetruse 1:8). Koos armastusega Jeesuse vastu kasvab meis ka armastus Jehoova vastu.
17., 18. Millise Jehoova armastava hoole üle mõtisklemine võib kasvatada meis armastust tema vastu?
17 Armastust Jumala vastu saame endis kasvatada ka seeläbi, et mõtiskleme kogu selle küllusliku hoole üle, mida ta on meile osutanud, et võiksime elust rõõmu tunda: looduse ilule, rikkalikus valikus maitsvale toidule, heade sõprade vahelistele soojadele suhetele ning veel loendamatutele muudele rõõmudele, mis täidavad meid heameele ja rahuloluga (Apostlite teod 14:17). Mida enam me Jumalat tundma õpime, seda enam on meil põhjust olla tänulik tema piiritu headuse ja helduse eest. Mõtle kõigele sellele, mida Jehoova on sulle isiklikult teinud. Kas pole nii, et ta väärib sinu armastust?
18 Üks paljudest Jumala andidest on võimalus pöörduda igal ajal palves tema poole teadmisega, et ta kuuleb meie palvet (Laul 65:3). Jehoova on andnud oma armastatud Pojale voli nii valitseda kui kohut mõista. Kuid palvete kuulmist pole ta jätnud mitte kellegi teise, ka mitte oma Poja ülesandeks. Meie palveid võtab kuulda tema isiklikult. Selline Jehoova armastav isiklik huvi tõmbab meid tema ligi.
19. Millised Jehoova tõotused tõmbavad meid tema ligi?
19 Meid tõmbab Jehoova ligi ka see, kui me mõtleme järele selle üle, millised on tema tulevikuplaanid inimkonnaga. Ta on tõotanud kaotada ära haigused, kurbuse ja surma (Ilmutuse 21:3, 4). Kui inimkond on viidud täiuseni, ei taba mitte kedagi depressioon, julgusekaotus ega õnnetus. Pole enam ei nälga, vaesust ega sõdasid (Laul 46:10; 72:16). Maa muudetakse paradiisiks (Luuka 23:43). Jehoova ei jaga neid õnnistusi mitte seepärast, et ta on selleks kohustatud, vaid seepärast, et ta armastab meid.
20. Mida ütles Mooses selle kohta, millist kasu toob armastus Jehoova vastu?
20 Niisiis on meil jõulisi põhjusi Jumalat armastada ja selles armastuses kasvada. Kas sa tugevdad pidevalt oma armastust Jumala vastu, lubades temal sinu teid juhtida? Valik on sinu. Mooses mõistis, millist kasu toob see, kui arendada ja hoida armastust Jehoova vastu. Muistsetele iisraellastele sõnas Mooses: „Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada, armastades Jehoovat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole! Sest see on su elu ja su päevade pikkus” (5. Moosese 30:19, 20).
Kas sul on meeles?
• Miks on meil oluline Jehoovat armastada?
• Kuidas me saame osutada armastust Jumala vastu?
• Milliseid põhjusi on meil Jehoovat armastada?
• Kuidas me saame arendada armastust Jumala vastu?
[Küsimused]
[Pilt lk 20]
Jehoova tõesti hindab seda, mida me kõik saame väljendada – meie armastust tema vastu
[Pildid lk 23]
„Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Johannese 14:9)