Mida tähendab armastada oma ligimest
Mida tähendab armastada oma ligimest
„Armasta oma ligimest nagu iseennast.” (MATTEUSE 22:39)
1. Millega me näitame seda, et me armastame Jumalat?
MIDA Jehoova ootab neilt, kes teda teenivad? Vastuse võttis Jeesus kokku vaid mõne lihtsa ja kaaluka sõnaga. Tema sõnul on suurimaks käsuks armastada Jehoovat kõigest oma südamest, hingest, meelest ja väest (Matteuse 22:37; Markuse 12:30). Nagu me eelmisest artiklist nägime, tähendab armastus Jumala vastu talle kuuletumist ja tema käskude pidamist vastuseks armastusele, mida tema meile on osutanud. Neile, kes Jumalat armastavad, pole tema tahte täitmine koormaks – see valmistab neile rõõmu (Laul 40:9; 1. Johannese 5:2, 3).
2., 3. Miks me peaksime pöörama tähelepanu käsule armastada oma ligimest ning millised küsimused kerkivad?
2 Jeesus ütles, et esimese suurima käsuga seondub teine: „Armasta oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:39). Pöörakem nüüd tähelepanu sellele käsule, milleks on ka igati põhjust. Aega, milles me praegu elame, iseloomustab isekas, väärastunud armastus. Kirjeldades Jumala vaimu mõjutusel „viimseid päevi”, mainis Paulus, et inimesed ei armasta mitte üksteist, vaid iseendid, raha ja naudinguid. Paljud on „südametud” või nagu ütleb üks teine piiblitõlge, neil „puudub loomupärane kiindumus perekonna vastu” (2. Timoteose 3:1–4). Jeesus Kristus ennustas, et paljud „annavad üksteist ära ja vihkavad üksteist” ning et siis „jaheneb paljude armastus” (Matteuse 24:10, 12).
3 Kuid pangem tähele, et Jeesus ei maininud mitte kõigi armastuse jahenemist. Alati on olnud ja on neid, kes osutavad just sellist armastust, mida Jehoova ootab ja väärib. Need, kes tõesti Jehoovat armastavad, püüavad suhtuda teistesse nii, nagu Jehoova suhtub. Kes siis on meie ligimene, keda meil tuleb armastada? Kuidas me peaksime oma ligimesele armastust osutama? Neile tähtsatele küsimustele aitab leida vastuse Pühakiri.
Kes on mu ligimene?
4. Kellele pidid vastavalt 3. Moosese 19. peatükile osutama juudid armastust?
4 Öeldes variserile, et teine suurim käsk on armastada oma ligimest kui iseennast, viitas Jeesus konkreetsele käsule, mis oli antud Iisraelile. Selle võib leida kirjakohast 3. Moosese 19:18. Samas peatükis öeldi juutidele, et ligimesteks tuleb pidada peale kaasiisraellaste ka teisi. Salmis 34 öeldakse: „Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal.” Seega tuli ka mittejuute, iseäranis veel proselüüte, kohelda armastusega.
5. Kuidas mõistsid juudid armastust ligimese vastu?
5 Kuid juudi usujuhid nägid Jeesuse päevil asja teistmoodi. Mõningad neist õpetasid, et terminid „sõber” ja „ligimene” käivad ainult juutide kohta. Mittejuute ei tohtinud sallida. Sellised õpetajad tõid põhjenduseks, et jumalateenijad peavad jumalatuid põlgama. „Selline atmosfäär lõi vihameelsusele ülisoodsa pinnase,” märgib üks teatmeteos.
6. Millised kaks mõtet tõi Jeesus välja, kui ta kõneles armastusest ligimese vastu?
6 Jeesus puudutas mäejutluses seda küsimust, näidates, keda tuleb armastusega kohelda. Ta ütles: „Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lasteks, kes on taevas, sest tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matteuse 5:43–45). Jeesus tõi siin välja kaks mõtet. Esiteks, Jehoova on suuremeelne ja lahke mõlemate, nii heade kui halbade vastu. Teiseks, meie peaksime tema eeskuju järgima.
7. Mida me saame õppida tähendamissõnast halastaja samaarlase kohta?
7 Kord küsis juut, kes oli käsuseaduses asjatundja, Jeesuselt: „Kes siis on mu ligimene?” Vastuseks rääkis Jeesus tähendamissõna samaarlasest, kes juhtumisi kohtas üht meest, juuti, keda röövlid olid rünnanud ja paljaks varastanud. Ehkki juudid üldiselt põlgasid samaarlasi, sidus see samaarlane mehe haavad ning viis ta turvalisse paika öömajale, kus ta toibuda võis. Mida sellest õppida? Meie ligimesearmastus peaks hõlmama ka inimesi, kes pole meiega samast rassist, rahvusest või religioonist (Luuka 10:25, 29, 30, 33–37).
Mida tähendab armastada ligimest
8. Mida ütleb 3. Moosese raamatu 19. peatükk selle kohta, kuidas osutada armastust?
8 Ligimesearmastus, nagu ka armastus Jumala vastu, ei ole pelgalt tundmus – sellega seondub tegutsemine. Hea oleks mõelda sellele, milline on kaastekst 3. Moosese raamatu 19. peatükis toodud käsul, millega Jumala rahvast ergutati armastama oma ligimest kui iseennast. Sealt võime lugeda, et iisraellased pidid jätma osa oma viljasaagist hädasolijaile ja võõramaalastele. Lubamatu oli varastada, valetada või kedagi tüssata. Kohtuasjades ei tohtinud iisraellased olla erapoolikud. Kuigi nad pidid vajaduse korral inimest noomima, rõhutati neile iseäranis: „Ära vihka südames oma venda!” Need ja paljud teised käsud võeti kokku sõnadega: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (3. Moosese 19:9–11, 15, 17, 18).
9. Miks käskis Jehoova iisraellastel hoida end teistest rahvastest eraldi?
9 Olgugi et iisraellastel tuli osutada teistele armastust, tuli neil hoida end eraldi neist, kes kummardasid väärjumalaid. Jehoova hoiatas halva seltsingu ohtude ja tagajärgede eest. Näiteks käskis Jehoova seoses rahvastega, keda iisraellased pidid alistama: „Ära saa nendega langudeks; oma tütart ära anna tema pojale ja tema tütart ära võta oma pojale, sest ta ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid. Siis süttib Jehoova viha põlema teie vastu” (5. Moosese 7:3, 4).
10. Mis suhtes meil tuleb valvas olla?
10 Samuti kristlased on valvsad, et nad ei sõlmiks suhteid nendega, kes võiksid nõrgestada nende usku (1. Korintlastele 15:33). Meid manitsetakse: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega”, nendega, kes ei kuulu kristlikku kogudusse (2. Korintlastele 6:14). Lisaks antakse kristlastele nõu abielluda vaid Issandas (1. Korintlastele 7:39). Siiski ei tohiks me suhtuda halvakspanuga neisse, kel pole sellist usku Jehoovasse nagu meil. Kristus suri patuste eest, nii et paljud, kes olid kord teinud nurjatust, muutsid end ning on nüüd Jumalaga lepitatud (Roomlastele 5:8; 1. Korintlastele 6:9–11).
11. Milline on parim viis ilmutada armastust nende vastu, kes ei teeni Jehoovat, ja miks see on parim viis?
11 Pole paremat viisi ilmutada armastust nende vastu, kes ei teeni Jehoova Jumalat, kui jäljendada teda. Ehkki tema ei salli kurjust, osutab ta kõigile heldust seeläbi, et pakub neile võimalust pöörduda oma halbadelt teedelt ning saada igavene elu (Hesekiel 18:23). Jehoova tahab, et „kõik tuleksid meeleparandusele” (2. Peetruse 3:9). Ta soovib, et „kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:4). Seepärast käskiski Jeesus oma järelkäijatel kuulutada ja õpetada ning teha jüngriteks inimesi kõigist rahvastest (Matteuse 28:19, 20). Selles töös osaledes osutame armastust nii Jumala kui ligimese vastu, kaasa arvatud isegi vaenlaste vastu!
Armastus kristlike vendade vastu
12. Mida kirjutas apostel Johannes armastuse kohta venna vastu?
12 Apostel Paulus kirjutab: „Tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Meil kui kristlastel lasub kohustus osutada armastust neile, kellega me oleme seotud usu kaudu – meie kristlikele vendadele ja õdedele. Kui tähtis on see armastus? Apostel Johannes toob välja jõulise mõtte: „Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja ... Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud” (1. Johannese 3:15; 4:20). Need on tõsised sõnad. Jeesus Kristus kasutas sõnu „inimese tapja” ja „valetaja” Kurat-Saatana kohta (Johannese 8:44). Meie küll ei taha, et sellised terminid meie kohta käiksid!
13. Mil moel me saame osutada kaaskristlastele armastust?
13 Tõsikristlasi on „Jumal õpetanud armastama üksteist” (1. Tessalooniklastele 4:9). Me ei pea armastama mitte „sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega” (1. Johannese 3:18). Meie armastus „ärgu olgu silmakirjalik” (Roomlastele 12:9). Armastus ajendab meid olema lahked, kaastundlikud, andestavad ja pikameelsed, aga mitte kiivad, hooplevad, ülbed või isekad (1. Korintlastele 13:4, 5; Efeslastele 4:32). See õhutab meid ’teenima üksteist’ (Galaatlastele 5:13). Jeesus käskis oma jüngritel armastada üksteist nõnda, nagu tema neid armastas (Johannese 13:34). Seega peaks kristlane olema valmis vajaduse korral koguni oma elu kaaskristlaste eest ohvriks tooma.
14. Kuidas me saame osutada armastust perekonnas?
14 Eriti peaks armastus ilmnema kristlikus perekonnas, seda eeskätt abielumehe ja -naise vahel. Abieluside on sedavõrd lähedane ühendus, et Paulus ütleb: „Nõnda peavad mehedki omi naisi armastama nagu iseenese ihu.” Ta lisab: „Kes oma naist armastab, armastab iseennast” (Efeslastele 5:28). Viis salmi hiljem Paulus kordab seda manitsust. Mees, kes armastab oma naist, ei toimi Malakia päevade iisraellaste kombel, kes olid oma abielupartneri vastu truudusetud (Malakia 2:14). Ta peab oma naist kalliks. Ta armastab teda nii, nagu Kristus armastas oma kogudust. Samuti abielunaist ajendab armastus oma meest austama (Efeslastele 5:25, 29–33).
15. Mida pani mõningaid ütlema ja tegema see, kui nad nägid tegudes väljenduvat armastust?
15 Vaieldamatult on selline armastus tõsikristlasi iseloomustav joon. Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35). Meie armastus üksteise vastu tõmbab inimesi Jumala ligi, keda me armastame ja esindame. Toogem näiteks teate tunnistajate perekonnast Mosambiigis. „See oli ennenägematu. Pärastlõunal hakkas puhuma raevukas tuul, millele järgnes ränk vihma- ja rahevaling. Tugevad tuuled purustasid meie roost maja ning pühkisid katuse plekktahvlid minema. Kui tulid vennad naaberkogudustest ja aitasid maja taas üles ehitada, sõnasid meie üllatunud naabrid: „Küll teil on hea usk! Meie pole oma kirikult mitte kunagi sellist abi saanud.” Me tegime Piibli lahti ja näitasime neile kirjakohta Johannese 13:34, 35. Nüüd uurivad mitmed meie naabrid Piiblit.”
Armastus üksikisikute vastu
16. Mis erinevus on grupi ja üksikisikute vastu osutataval armastusel?
16 Pole keeruline armastada oma ligimesi kui gruppi tervikuna. Armastada üksikisikuid võib seevastu üsna raskeks osutuda. Näiteks piirdub mõningate ligimesearmastus annetuste tegemisega mingile heategevusorganisatsioonile. Tõepoolest, on tunduvalt kergem öelda, et me armastame oma ligimest, kui armastada meisse näiliselt hoolimatult suhtuvat kaastöötajat, talumatut lähinaabrit või pettumust valmistavat sõpra.
17., 18. Kuidas osutas Jeesus üksikisikute vastu armastust ning mis ajendil ta seda tegi?
17 Armastust üksikisikute vastu võime õppida Jeesuselt, kes peegeldas täiuslikult oma Isa omadusi. Olgugi et ta tuli maa peale, et võtta ära maailma patt, osutas ta armastust üksikisikute, näiteks põdura naise, pidalitõbise, lapse vastu (Matteuse 9:20–22; Markuse 1:40–42; 7:26, 29, 30; Johannese 1:29). Samuti meie osutame armastust ligimese vastu seeläbi, kuidas me kohtleme üksikisikuid, kellega me igapäevaelus kokku puutume.
18 Ent me ei tohiks kunagi unustada, et armastus ligimese vastu seondub armastusega Jumala vastu. Kuigi Jeesus aitas vaeseid, tervendas haigeid ning toitis näljaseid, oli tal seda kõike tehes ja ka rahvast õpetades motiiviks aidata inimestel saada lepitatud Jehoovaga (2. Korintlastele 5:19). Jeesus tegi kõike Jumala auks, unustamata mitte kunagi, et ta esindab ja peegeldab Jumalat, keda ta armastab (1. Korintlastele 10:31). Jeesuse eeskuju järgides saame ka meie osutada ligimese vastu siirast armastust, olemata seejuures osa sellest kurjast inimmaailmast.
Kuidas me armastame oma ligimest kui iseennast?
19., 20. Mida tähendab armastada ligimest kui iseennast?
19 Jeesus ütles: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.” On loomulik enese eest hoolt kanda ja mõistlikul määral endast lugu pidada. Vastasel juhul poleks sel käsul suurt mõtet. Sellist kohast armastust iseenda vastu ei tohiks ära segada egotsentrilise enesearmastusega, mida mainib apostel Paulus kirjakohas 2. Timoteosele 3:2. Pigem on siin tegemist aruka eneseväärikusega. Üks piibliõpetlane iseloomustab seda kui „tasakaalukat armastust enda vastu, mis pole ei ennastimetlev („olen taevalik”) ega ennast mahatampiv („olen täielik rämps”)”.
20 Teisi nagu ennast armastada tähendab seda, et me suhtume teistesse, nagu me soovime neid meisse suhtuvat, ning kohtleme teisi, nagu me soovime neid meid kohtlevat. Jeesus ütles: „Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12). Pangem tähele, et Jeesus ei käskinud hoolega meeles pidada, mida teised kunagi meile teinud on, et siis neile samaga tasuda. Pigem tuleb meil mõelda sellele, millist kohtlemist meie ootaksime, ja seejärel vastavalt tegutseda. Samuti pangem tähele, et Jeesuse sõnad ei käinud vaid sõprade ja vendade kohta. Ta kasutas sõna „inimesed”, osutamaks küllap vist sellele, et sel kombel tuleks meil käituda kõigi inimeste suhtes, kõigi suhtes, kellega me kokku puutume.
21. Mida me teistele armastust osutades näitame?
21 Armastus ligimese vastu kaitseb meid kurja tegemast. Apostel Paulus kirjutab: „Käsk: „Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi ülekohut tunnistada; sa ei tohi himustada”, ja iga teine käsk on kokku võetud sellesse sõnasse: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” Armastus ei tee ligimesele kurja” (Roomlastele 13:9, 10). Armastus ajendab meid otsima mooduseid selle tegemiseks, mis on teistele hea. Kaasinimesi armastades me näitame, et armastame ka teda, kes on loonud inimese oma näo järgi – Jehoova Jumalat (1. Moosese 1:26).
Kuidas sa vastaksid?
• Kellele me peaksime armastust osutama ja miks?
• Kuidas me saame osutada armastust neile, kes ei teeni Jehoovat?
• Kuidas iseloomustab Piibel armastust, mis meil peaks olema vendade vastu?
• Mida tähendab armastada oma ligimest kui iseennast?
[Küsimused]
[Pilt lk 26]
„Kes siis on mu ligimene?”
[Pilt lk 29]
Jeesus armastab ka üksikisikuid