Tasub olla aus

EBAAUSUS on eksisteerinud juba Eedeni aiast alates. Sellegipoolest väärtustatakse enamikus kultuurides ja ühiskondades ausust ning valetamist ja petmist peetakse ebameeldivaks ning laiduväärseks. Usaldusväärne nimi on midagi sellist, mille üle võib uhkust tunda. Sellele vaatamata arvatakse üha rohkem, et tänapäeva ühiskonnas hakkama saamiseks tuleb olla ebaaus. Kuidas sulle tundub? Kas tasub olla aus? Mille järgi sina otsustad, milline on aus käitumine ja milline mitte?

Kui tahame Jumalale meeldida, peame olema ausad nii kõnes kui eluviisis. Paulus manitses kaaskristlasi: „Jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed!” (Efeslastele 4:25). Ta kirjutas veel: „Me oleme veendunud selles, et meil on hea südametunnistus ja me tahame kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, UM].” (Heebrealastele 13:18). Me pole ausad sellepärast, et saada kiitust inimestelt. Me tahame hoopis austada oma Loojat ja temale meeldida.

Ära varja seda, kes sa oled

Paljudes maades annavad inimesed enda kohta väära infot, et mõningaid hüvesid saada. Nad hangivad võltsitud dokumente, diplomeid ja isikutunnistusi, et ebaseaduslikult teise riiki minna, et saada töö või positsioon, milleks neil puudub väljaõpe. Mõned vanemad võltsivad oma laste sünnitunnistust, et lapsed vastaksid koolitamise nõuetele.

Jumalale on aga meelepärased need, kes pole valelikud. Piibel ütleb, et Jehoova on „tõe Jumal”, ja ta ootab ausust neilt, kes on temaga lähedastes suhetes (Laul 31:6). Kui tahame hoida lähedasi suhteid Jehoovaga, ei tohi me jäljendada neid, kes varjavad seda, kes nad on (Laul 26:4).

Tavaliselt varjavad inimesed tõde siis, kui neid võidakse mõne väärteo eest karistada. Ka kristlikus koguduses võib mõnel tekkida kiusatus nõnda käituda. Näiteks ühes koguduses tunnistas üks noor mees üles mõned oma patud. Kuid ta ei tunnistanud ennast süüdi varastamises, kuigi selle kohta oli tõendeid. Lõpuks selgitati tema süü välja ja ta tuli kogudusest eemaldada. Kas poleks olnud palju targem täielikult aus olla ja vastu võtta abi, et taastada hinnalised suhted  Jehoovaga? Ütleb ju Piibel: „Ära põlga Issanda karistust ja ära saa araks, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab” (Heebrealastele 12:5, 6).

Mõnikord võib vend, kes pürgib selle poole, et koguduses suuremat vastutust saada, varjata oma probleeme või minevikus tehtud väärtegusid. Näiteks täites avaldust mõne erilise teenistuseesõiguse taotlemiseks, ei pruugi ta vastata ausalt kõigile küsimustele, mis puudutavad tervist ja moraali, kuna arvab, et tõde sellistes valdkondades võib ta muuta selleks kõlbmatuks. Ta võib mõelda: „Tegelikult ma ei valetanud.” Kuid kas ta oli ikka avameelne ja aus teiste suhtes? Mõtle sellele, mis on kirjas Õpetussõnad 3:32: „Pöörane [„petlik”, UM] on Jehoova meelest jäle, aga õigetega on tema osadus!”

Ausus tähendab seda, et oleme ausad eelkõige iseenda vastu. Sageli me usume õige ja vale asemel seda, mida tahame uskuda. Kui kerge on küll enda süüd kellegi teise peale veeretada! Näiteks püüdis kuningas Saul oma sõnakuulmatust õigustada sellega, et ajas süü teiste kaela. Selle tulemusena kõrvaldas Jehoova ta kuningatroonilt (1. Saamueli 15:20–23). Kuivõrd palju erines ta kuningas Taavetist, kes palvetas Jehoova poole: „Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma  ei katnud kinni; ma ütlesin: „Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised!” Siis andsid sina mu patu süüteo andeks!” (Laul 32:5).

Aususega kaasnevad õnnistused

Ausus või selle puudumine mõjutab seda, kuidas teised meisse suhtuvad. Kui inimesed saavad teada, et oled neid kas või korra tüssanud, kaotad sa nende usalduse, ja seda pole enam kerge tagasi võita. Teisest küljest, kui oled aus ja räägid tõtt, saavutad ausameelse ja usaldusväärse inimese maine. Jehoova tunnistajad on sellise nime endale teinud. Mõtle järgnevate näidete peale.

Ühe firma direktor sai teada, et paljud tema töölised olid firmat petnud. Seepärast palus ta politseil asja uurida. Kui ta kuulis, et üks töölistest, kes oli Jehoova tunnistaja, arreteeriti samuti, läks ta politseisse ja palus tunnistaja kohe vabaks lasta. Miks? Sest direktor teadis, et see tööline on aus ja pole milleski süüdi. Teised vallandati, kuid tunnistaja oma tööd ei kaotanud. See rõõmustas kaaskristlasi, kuna nad teadsid, et selline käitumine tõi au Jehoova nimele.

Hea käitumine ei jää märkamata. Ühes Aafrika piirkonnas vajas suure drenaažikraavi kohal olev sild parandamist, kuna mõned puutalad olid ära varastatud. Kohalikud elanikud otsustasid, et laudade asendamiseks tuleb raha koguda. Kuid kellele see ülesanne usaldada? Kõik olid ühel meelel, et see peab olema Jehoova tunnistaja.

Kui ühel Aafrika maal olid poliitilised ja etnilised rahutused, saatis üks rahvusvaheline kompanii oma raamatupidaja, kes oli Jehoova tunnistaja, tööle teise riiki, kuna ta elu oli ohus. Firma korraldas omal kulul asjad nõnda, et see tunnistaja sai mõned kuud töötada seal, kuni olukord stabiliseerub. Miks see firma oli valmis kõike seda tegema? Sellepärast, et varem oli nende raamatupidaja keeldunud koostööd tegemast nendega, kes pidasid plaani firmat petta. Juhtkond oli teadlik tema aususest. Kas nad oleksid olnud valmis oma töölist aitama, kui too oleks olnud tuntud ebaaususe poolest?

„Õige elab oma vagaduses [„laitmatuses”, UM],” ütleb Õpetussõnad 20:7. Ausat inimest võib usaldada. Ta ei peta ega tüssa kedagi. Kas ei sooviks meiegi just sellist kohtlemist? Ausus on tõelise jumalakummardamise väga oluline osa. Sellega me väljendame armastust Jumala ja inimeste vastu. Kui oleme ausad, tõendame sel viisil oma soovi käituda Jeesuse öeldud põhimõtte järgi: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid.” (Matteuse 7:12; 22:36–39).

Kuigi me võime alati ausaks jäädes kahju kannatada, on õige käitumisega kaasnev puhas südametunnistus kõigest muust palju väärtuslikum. Lõppkokkuvõttes tasub ausus ja õiglus end rikkalikult ära. On tõsi, et head suhted Jehoovaga on hindamatu väärtusega. Miks peaks neid suhteid rikkuma, olles ebaausad eesmärgiga mitte kaotada inimeste lugupidamist või saavutada mõnda ebaseaduslikku hüve? Ükskõik mis raskusi meil ka poleks, võime usaldada laulukirjutaja sõnu: „Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Jehoova peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole!” (Laul 40:5).

[Pildid lk 18]

Tõelised kristlased ei osta ega kasuta võltsdokumente