Hea sõnum levib värvikirevas Haitis

HAITI ja Dominikaani Vabariik asuvad troopilise kliimaga Haiti saarel, mille uhkuseks on Kariibi mere saarte kõrgeimad mäed. Mitmed tipud ulatuvad tublisti üle 2400 meetri. „Külmematel” kuudel võib kõrgmaal tekkida tiikide peale härmatis ja jääkirme.

Mäed ja orud Haiti lõunapoolsel osal on kaetud lopsaka troopilise metsaga. Mujal on mäed enamasti lagedad ja mornid, kohati nurgelised, põhjuseks metsade hävitamine. Ükskõik kas sa reisid põhja või lõuna poole, märkad Haiti looduse ilu. Mõnedel kitsastel, looklevatel mägiteedel näed pea igal sammul kauneid vaatepilte maast ja merest. Sinu silme ees avaneb lillede liigirohkus oma kõikvõimalikes värvitoonides.

Selle värvikireva maa 8,3 miljonit inimest on peamiselt Aafrika päritoluga maaelanikud. Kuigi enamik inimesi on vaesed, on nad siiski heasüdamlikud ja külalislahked. Jehoova tunnistajad on levitanud seal umbes 60 aastat head sõnumit Jumala Kuningriigist ning neid on soojalt vastu võetud (Matteuse 24:14).

Kuulutustöö maa-asulates

Sageli võib sealses piirkonnas kuulda sääraseid kogemusi, nagu oli ühel misjonäril, kes esimest korda külastas üht asulat. See õde kirjutas:

„Ühel päeval 2003. aasta märtsis läksime kuulutama väikelinna Casale’i, mis on meie misjonikodust Cabaret’s umbes poole tunni sõidu kaugusel. Cabaret’ asub pealinnast Port-au-Prince’ist 30 kilomeetrit põhja pool. Viimati olid tunnistajad seal kuulutanud 1999. aastal, seega hakkasime hommikul kell 7 ootusärevalt sõitma. Meid oli kokku 22, peaaegu terve kogudus. Pakkisime oma asjad kahte neljarattaveolisesse minibussi. Kõik jutustasid ja naersid elevusest, kui sõitsime mööda järske sillutamata teid suurte puudega orgu. Orus voolab jõgi ja selle kallastel paikneb Casale’i linn.

Selle linna ajalugu ulatub 19. sajandi algusesse, mil mõned poola sõdurid, kes tulid Haiti orjadele appi iseseisvust saavutama, jäid elama sellesse viljakasse orgu ja abiellusid Haiti naistega. Seetõttu elab seal praegu ilus segarahvas. On meeliköitev näha nii kirevat maarahvast – valgenahalisi, pruuninahalisi, tumedanahalisi, rohesilmseid, tumedasilmseid ja nii edasi.

Esimene inimene, keda me uksel kohtasime, polnud meie sõnumist huvitatud. Kui me hakkasime sealt ära minema, kõndis meile vastu üks mees, kes tahtis meiega kohtuda. Ta soovis teada, mis vahe on meie meelest Jeesusel ja Jumalal. Palusime, et ta tooks oma Piibli, ning järgnev vestlus veenis teda, et Jeesus on Jumala Poeg ja Jehoova  on „ainus tõeline Jumal” (Johannese 17:3). Paljud inimesed kutsusid meid enda juurde, et teeksime nendega juttu. Mõned küsisid, millal me tuleme uuesti nendega Piiblit uurima.

Lõunaajal leidsime ilusa varjulise koha ja seadsime end sööma. Kaks õde olid küpsetanud suure potitäie kalu. See viis keele alla! Samal ajal kui me sõime ja jutustasime, kuulutasime ka möödakäijatele. Seejärel läksime teisele poole jõge. Tundsime rõõmu vestlustest sõbralike inimestega, kes istusid puude all oma tagasihoidlike kodude juures. Kui meeldiv oli küll kuulda laste mängulusti, naisi jõe ääres pesu pesemas ja memmesid kohviube jahvatamas!

Kell sai peagi neli ja meie rõõmsameelne grupp läks tagasi busside juurde, et sõita koju Cabaret’sse. Tundsime koos abikaasaga suurt rõõmu oma esimesest käigust Casale’i, kus elavad külalislahked ja sõbralikud inimesed.”

Sellest ajast alates, kui esimesed misjonärid 1945. aastal Haitisse tulid, on Kuningriigi kuulutajate arv pidevalt tõusnud. Praegu on seal umbes 14 000 kuulutajat, kes juhatavad üle 22 000 piibliuurimise. Nende töö tulemusena oli Haitis 2005. aasta mälestusõhtul 59 372 inimest ning nad kuulutavad head sõnumit üha edasi. Pane tähele, millist mõju on Jehoova tunnistajate töö inimestele avaldanud.

Hea sõnum värvikirevas kunstis

Paljudele Haiti elanikele meeldivad värvid. Seda on näha nende riietusest, majadest, aias olevate lillede liigirohkusest ja kunstist. Kõikjal Port-au-Prince’i linna tänavatel on müügiks välja pandud traditsioonilised Haiti stiilis maalid. Ostjaid tuleb paljudest maailma paikadest.

Eredaid värve pole näha vaid lõuenditel. Port-au-Prince’i tänavatel kihutavad ringi kõikvõimalikke kujutisi täis joonistatud bussid, mida kohalikud kutsuvad nimetustega camionette ja tap-tap. Sageli võib neil näha Piiblil põhinevaid pilte.

 Kui kõnnid mööda tänavat, võib sulle mööduva camionette’i tagaklaasil järsku silma hakata pilt Aadamast ja Eevast Eedeni aias. Piiblikohti või hüüdlauseid Jehoova nimega on tihti näha nendel bussidel või äride nimedes.

Head sõnumit kuulutatakse koolis

Haitis on noortel tunnistajatel olnud toredaid võimalusi, et aidata kaasõpilastel Piiblit tundma õppida. Üks 17-aastane tunnistajast tüdruk jutustas järgmise kogemuse:

„Kord tuli üks klassivend minu juurde ja küsis, mida tähendab „hoorus”. Ma ei teinud temast välja, kuna mõtlesin, et ta tahab minuga flirtida. Aga kui ta küsis sama küsimuse ühe poisi käest, hakkas kogu klass selle vastu huvi tundma. Järgmisel nädalal, kui olin seda teemat natuke uurinud, tegin klassis ettekande, kus selgitasin, miks Jehoova tunnistajad püüavad olla moraalselt, vaimselt ja füüsiliselt puhtad.

Õpilased küsisid palju küsimusi ja nõustusid vastustega, mis ma Piibli põhjal andsin. Isegi koolidirektor, kes oli alguses ebalev, küsis palju küsimusi ning korraldas, et räägiksin sellest ka teistele klassidele. Näitasin neile raamatut „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” *, ja selle vastu tundsid paljud huvi. Järgmisel päeval jagasin koolis 45 raamatut. Mitmed lugesid selle kiiresti läbi ja mõned uurivad praegu Piiblit nende kodu läheduses elavate tunnistajatega. Üks õpilane minu naabrusest käib nüüd kõigil koosolekutel.”

Kuulutustöö kreooli keeles

Just nagu Haiti inimesed ja maa on mitmekesine ning huvitav, nii on ka haitikreooli keelega, mis koosneb prantsuse sõnadest ja Lääne-Aafrika grammatikast. See on haitilaste emakeel – keel, millega võib jõuda nende südameni. Peamiselt kuulutavad Jehoova tunnistajad haitikreooli keeles ning selles keeles plaanitakse rohkem piiblilist kirjandust välja anda.

1987. aastal tõlgiti brošüür „Naudi elu maa peal igavesti!” haitikreooli keelde, millele järgnes raamat „Tundmine, mis viib igavesse ellu” ja hiljem brošüür „Mida Jumal meilt nõuab?”. Need väljaanded on olnud suureks abiks uutele piibliõpilastele, kes tahavad saada põhiteadmisi Jumala Sõnast. Alates 2002. aasta 1. septembrist on ilmunud samuti ajakiri „Vahitorn” haitikreooli keeles. Kasutusel on ka prantsuskeelne kirjandus, kuid paljud eelistavad väljaandeid lugeda siiski oma emakeeles.

Hea sõnum jõuab vanglamüüride vahele

Hiljuti alustasid Jehoova tunnistajad hea sõnumi levitamist Haiti vanglates. Tunnistajad, kes seda teevad, on õnnelikud, et saavad viia lohutussõnumit neile, kes on väga masendavas olukorras. Üks vend märgib:

„Meie esimese vanglaskäigu ajal kohtusime vangidega ühes suures ruumis. Mõtlesime, kuidas nad meisse suhtuvad. Kui selgitasime, et soovime neil aidata Piiblit mõista, võtsid kõik 50 meid sõbralikult vastu. Me näitasime neile kreoolikeelseid brošüüre „Ole hoolas lugema ja kirjutama” („Apply Yourself to Reading and Writing”) ja „Naudi elu maa peal igavesti!” ning alustasime neist 26-ga piibliuurimist. Kümme kohalolijat olid kirjaoskamatud, kuid ilmutasid  huvi, kui näitasime, kuidas kasutada brošüürides olevaid pilte, et sõnadest aru saada.”

Kui tunnistajad tagasi läksid, ütles üks mees: „Lugesin ja lugesin seda brošüüri. Mõtlen pidevalt selle sisu üle ja olen teie külastust oodanud.” Teine mees, kes oli vahistatud relvastatud röövi eest, ütles, et tahab ennast muuta, ning palus, et kedagi saadetaks ka tema naisega Piiblit uurima. Sedasama soovis ka üks kahe lapse isa, kuna tahtis, et tema naine võiks näha õige ja vale religiooni erinevust. Protestandi kiriku õpetaja, kes pettis kirikuliikmetelt välja suure summa raha, ütles, et on nüüd leidnud tõe ja et pärast karistusaega tahaks ta aidata oma kirikuliikmetel Jehoova tunnistajateks saada.

Vang, kellel polnud isiklikku „Nõuete” brošüüri kreooli keeles, kirjutas oma kongikaaslase brošüürist kogu teksti endale ümber ja õppis selle pähe. Üks naisvang rääkis õpitust üheksale kaasvangile ja hakkas nendega isegi uurima. Kui üks vangistatud mees oli selle brošüüri läbi uurinud ja „Tundmise” raamat oli parasjagu käsil, hakkas ta kuulutama teistele vangidele. Peagi uuris ta Piiblit nelja inimesega.

Mercony * oli varem Piiblit uurinud ja tema sugulased on Jehoova tunnistajad. Ta innustas teisi vange lugema piiblilist kirjandust, mis tema sugulased talle olid toonud. Ta märgib: „Kui ma vangidele kirjandust pakun, nimetavad nad mind Jehoova tunnistajaks. Olen neile öelnud, et ma pole tunnistaja, kuna tean, mida tähendab tunnistaja olla. Nüüd tahan piibliuurimisse tõsiselt suhtuda, jätkata õppimist ja lasta ennast ristida. Kui oleksin nooremana järginud oma vendade eeskuju, poleks ma praegu siin.”

Üks vang, kes oli Mercony käest kirjandust saanud, jutustas tunnistajale, kes teda külastas: „Kui sa eelmisel esmaspäeval käisid, olin masenduses ja kavatsesin oma elule lõpu peale teha. Kui aga olin lugenud neid ajakirju, palvetasin Jumala poole, et ta andestaks mulle minu halvad teod ja saadaks kellegi, kes näitaks mulle kätte õige tee. Kui õnnelik ma küll olin, kui sa järgmisel päeval tulid ja meile piibliuurimist pakkusid! Tahan, et sa õpetaksid mulle, kuidas Jehoovat teenida.”

„Ärgake!” kaudu jõuab hea sõnum paljudeni

2000. aasta 8. novembri „Ärgake!” rääkis meditsiiniõdede elukutsest. Üks naine küsis endale 2000 eksemplari ja jagas need Port-au-Prince’i linnas seminaril olles meditsiiniõdedele. 2002. aasta 8. juuli „Ärgake!” numbris oli juttu politseinikest ja nende tööst ning seda jagati laiaulatuslikult Port-au-Prince’i politseinikele. Neile meeldis see ajakiri väga, ja isegi praegu peatavad mõned neist tänaval tunnistajaid kinni ning küsivad seda numbrit.

Hiljuti algatas üks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ametnik haridusprogrammi, et teavitada inimesi aidsi probleemist. Ta kutsuti Jehoova tunnistajate harubüroosse, kus talle näidati selleteemalisi „Ärgake!” numbreid. Ta üllatus väga, kui nägi artikleid, mis arutlesid Piibli põhjal selle üle, kuidas parimal viisil hoiduda aidsist ning kuidas aidata nakatunutel toime tulla. Tema sõnul on ajakiri „Ärgake!” sellesisulise informatsiooni jagamises eesotsas.

Jah, Jehoova tunnistajad levitavad head sõnumit Kuningriigist värvikirevas Haitis paljudel viisidel, just nagu ülejäänud 234 maal kõikjal maailmas. Paljud kuulavad seda lootusesõnumit heal meelel ja neil aidatakse vaadata praegustest eluraskustest kaugemale – uue maailma poole, kus kõik, kes teenivad tõelist Jumalat Jehoovat, tunnevad rõõmu täiuslikust elust (Ilmutuse 21:4).

[Allmärkused]

[Pildi allikaviide lk 9]

Taust: ©Adalberto Rios Szalay/photodisc/age fotostock