Jehoova annab „püha vaimu neile, kes teda paluvad”

„Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.” (LUUKA 11:13)

1. Millal me eriti vajame püha vaimu abi?

„MA EI suudaks oma jõuga hakkama saada. Vaid püha vaimu abiga jaksan ma seda katsumust taluda!” Kas ka sina oled seda mõnikord hingepõhjast öelnud? Enamik kristlasi on. Võib-olla tegid sa seda, kui olid saanud teada, et põed ränka haigust. Või ehk laususid sa seda siis, kui kogu elu su kõrval olnud abikaasa suikus surmaunne. Või juhtus see siis, kui su varem nii päikeselist meelelaadi hakkasid varjutama depressiooni sünged pilved. Neil elu ränkadel hetkedel sa võisid tajuda, et sa suudad edasi elada vaid tänu Jehoova püha vaimu „üliväga suurele väele” (2. Korintlastele 4:7–9; Laul 40:2, 3).

2. a) Milliseid raskusi kohtavad tõsikristlased? b) Milliseid küsimusi me selles artiklis käsitleme?

² Tõsikristlastena on meil vaja tulla toime jumalatu nüüdismaailma üha suureneva surve ja vastuseisuga (1. Johannese 5:19). Lisaks ründab Kristuse järelkäijaid Kurat-Saatan, kes peab ägedat sõda nende vastu, kes „peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus” (Ilmutuse 12:12, 17). Seega on mõistetav, et meil on praegu enam kui kunagi varem vaja toetuda Jumala vaimule. Mida teha, tagamaks seda, et saaksime ka edaspidi külluslikult Jumala püha vaimu? Miks me võime olla kindlad selles, et Jehoova on ülilahkelt valmis andma meile katsumuste ajal tarvilikku jõudu? Vastused neile küsimustele leiame Jeesuse kahest tähendamissõnast.

Palvetagem järelejätmatult

3., 4. Millise tähendamissõna Jeesus rääkis ja kuidas seostas ta selle palvetamisega?

³ Kord palus üks Jeesuse jünger: „Issand, õpeta meid palvetama” (Luuka 11:1). Vastuseks rääkis Jeesus oma jüngritele kaks sellekohast tähendamissõna. Esimene kõneleb külalist võõrustavast mehest, teine oma poega kuulda võtvast isast. Vaadelgem nüüd mõlemat tähendamissõna.

⁴ Jeesus ütles: „Kellel teie seast on sõber ja ta läheks südaöösel ta juurde ja ütleks temale: sõber, laena mulle kolm leiba, sest mu sõber on teelt tulnud mu juurde ja mul ei ole, mida talle ette paneksin! Kas tema peaks toast vastama ning ütlema: ära tee mulle tüli, uks on juba lukus ja mu lapsukesed on minuga voodis; ma ei või üles tõusta sulle andma!? Ma ütlen teile, kui ta üles ei tõuseks ja talle ei annaks, sellepärast et ta on tema sõber, siis tõuseks ta ometi üles tema pealekäimise pärast ning annaks talle, niipalju kui talle vaja.” Seejärel selgitas Jeesus, mismoodi käib see tähendamissõna palvetamise kohta: „Ka mina ütlen teile: paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse” (Luuka 11:5–10).

5. Mida õpetab tähendamissõna visast mehest meile selle kohta, millise meelelaadiga me peaksime palvetama?

⁵ See värvikas kirjeldus visast mehest näitab,  milline peaks olema meie meelelaad, kui me palvetame. Pangem tähele, et Jeesuse sõnul õnnestub mehel „tema pealekäimise pärast” saada, mida ta vajab (Luuka 11:8). See „pealekäimisena” tõlgitud väljend esineb Piiblis vaid korra. Kreeka algkeelse sõna sõnasõnaline tähendus on „häbitus”. Üldjuhul tähistab häbitus negatiivset omadust. Ent kui häbitus või pealekäimine seondub ülla eesmärgiga, võib see ka kiiduväärt omadus olla. Tähendamissõnas mainitud võõrustaja puhul see nii ongi. Ta ei tunne mingit häbi, küsides järelejätmatult endale seda, mis vaja. Kuna Jeesus toob selle võõrustaja meile eeskujuks, tuleks meil samuti visa järjekindlusega palvetada. Jehoova tahab, et me ’paluksime raugematult, otsiksime pidevalt, koputaksime lakkamatult’ (UM). Vastutasuks annab ta „Püha Vaimu neile, kes teda paluvad”.

6. Kuidas suhtuti külalislahkuse osutamise tavasse Jeesuse päevil?

⁶ Jeesus ei näita meile mitte ainult seda, kuidas meil tuleks palvetada – südi järelejätmatusega –, vaid ka seda, miks me peaksime seda tegema. Et seda õppetundi paremini mõista, heitkem pilk sellele, kuidas suhtusid külalislahkuse osutamise tavasse need, kes olid kuulamas Jeesuse tähendamissõna visast võõrustajast. Pühakirja arvukad lood osutavad sellele, et eriti just jumalateenijad võtsid külaliste eest hoolitsemise tava Piibli aegadel väga tõsiselt (1. Moosese 18:2–5; Heebrealastele 13:2). Külalislahkuse osutamata jätmine oli häbiasi (Luuka 7:36–38, 44–46). Kõike seda silmas pidades vaadakem taas kord Jeesuse räägitud lugu.

7. Miks ei karda Jeesuse tähendamissõna võõrustaja oma sõpra üles ajada?

⁷ Tähendamissõnas mainitud võõrustaja juurde saabub külaline südaöösel. Võõrustaja tunneb end olevat kohustatud pakkuma külalisele süüa, kuid tal ’ei ole, mida talle ette panna’. Tema vaatekohalt on olukord erakorraline! Ta peab leiba hankima, saagu mis saab. Niisiis läheb ta oma sõbra juurde ega karda teda üles ajada. „Sõber, laena mulle kolm leiba,” hõikab võõrustaja. Ta käib oma palvega peale, kuni saabki selle, mis vaja. Vaid nüüd, mil tal on leivapätsid käes, saab ta olla korralik võõrustaja.

Mida enam vajatud, seda rohkem palutud

8. Mis ajendab meid paluma järelejätmatult püha vaimu?

⁸ Mida näitab see tähendamissõna põhjuse kohta, miks me palvetame järelejätmatult? Mees küsis järjekindlalt leiba, sest ta pidas neid leivapätse vältimatult vajalikuks, et täita oma võõrustajakohust (Jesaja 58:5–7). Kui poleks olnud leiba, poleks ta saanud hakkama. Võrdluseks: kuna me  mõistame, et tõsikristlastena kuulutustööd tehes on Jumala vaim meile vältimatult vajalik, siis me palume Jumalalt lakkamatult seda vaimu (Sakarja 4:6). Ilma selleta ei tule me toime (Matteuse 26:41). Kas sa mõistad, kui olulise järelduse saab selle tähendamissõna põhjal teha? Kui me peame Jumala vaimu millekski hädatarvilikuks, siis me palume seda palju tõenäolisemalt südi järelejätmatusega.

9., 10. a) Näitlikusta, miks meil tuleb järelejätmatult paluda Jumalalt tema vaimu? b) Millised küsimused me peaksime endale esitama ja miks?

⁹ Toomaks selle õppetunni kaasaega, kujutlegem, et üks su pereliikmetest haigestub südaöösel. Kas sa ajaksid arsti üles, et temalt abi paluda? Küllap mitte, kui kaebus pole tõsine. Ent kui haigel oleks südameatakk, ei kardaks sa arsti välja kutsuda. Miks? Sest tegemist on hädaolukorraga. Sa mõistaksid, et spetsialisti abi on hädavajalik – jätta abi välja kutsumata võib tähendada haige surma. Samuti tõsikristlased on jätkuvalt nõnda-öelda hädaolukorras. Käib ju Saatan ümber nagu „möirgaja lõukoer”, püüdes meid neelata (1. Peetruse 5:8). Selleks, et võiksime vaimselt elus püsida, on Jumala vaimu abi vältimatult vajalik. Mitte paluda Jumalalt abi võib tähendada surma. Seepärast me palume Jumalalt südi järelejätmatusega tema püha vaimu (Efeslastele 3:14–16). Vaid nii toimides säilitame otsani vastupidamiseks tarviliku jõu (Matteuse 10:22; 24:13).

¹⁰ Seepärast on meil väga tähtis aeg-ajalt peatuda ja endalt küsida: „Kui järjekindlad on mu palved tegelikult?” Pidagem meeles, et kui me täielikult mõistame Jumala abi vajalikkust, on meie palved püha vaimu saamiseks palju järjekindlamad.

Mis annab meile palvetamiseks kindlust?

11. Kuidas selgitab Jeesus palvetamist tähendussõna abil isast ja pojast?

¹¹ Jeesuse tähendamissõna visast võõrustajast toob esile palvetava inimese – uskliku – meelelaadi. Järgmine tähendussõna rõhutab palvete kuulja – Jehoova Jumala – meelelaadi. Jeesus küsis: „Ent missugune isa on teie seas, kellelt poeg palub kala, et ta annaks sellele kala asemel mao? Või kui ta palub muna, ta annaks talle skorpioni?” Edasi jätkab Jeesus selgitusega: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:11–13).

12. Kuidas rõhutab tähendamissõna oma poja palvet kuulda võtvast isast Jehoova valmisolekut vastata meie palvetele?

¹² Näite najal isast, kes vastab oma poja palvele, selgitab Jeesus seda, kuidas suhtub Jehoova neisse, kes pöörduvad tema poole palves (Luuka 10:22). Pangem kõigepealt tähele kontrasti kahe tähendamissõna vahel. Erinevalt esimeses tähendamissõnas mainitud mehest, kes reageeris abipalvele vastumeelselt, on Jehoova otsekui hoolitsev  inimisa, kes varmalt oma lapse palvele vastab (Laul 50:15). Edasi selgitab Jeesus Jehoova lahket meelelaadi, kõrvutades väiksemat suuremaga. Ta ütleb, et kui inimisa, kes on päritud patususe tõttu kuri, annab häid ande oma pojale, kui palju enam võib oodata seda, et meie helde taevane Isa annab püha vaimu oma teenijatele (Jakoobuse 1:17).

13. Milles me võime olla Jehoovat paludes kindlad?

¹³ Mida me saame sellest õppida? Me võime olla kindlad selles, et kui me palume oma taevaselt Isalt püha vaimu, on ta ülimalt varmalt valmis meie palvele vastama (1. Johannese 5:14). Kui me ikka ja jälle palves Jehoova poole pöördume, ei lausu ta eales midagi sellist: „Ära tee mulle tüli, uks on juba lukus” (Luuka 11:7). Otse vastupidi, nagu märkis Jeesus: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile” (Luuka 11:9, 10). Jah, Jehoova vastab meile „sel päeval, mil me hüüame” (Laul 20:11, UT 1989; 145:18).

14. a) Milline väärarusaam vaevab mõningaid inimesi, kui neid tabavad katsumused? b) Miks me võime katsumusi kohates palvetada Jehoova poole kindlustundega?

¹⁴ Jeesuse tähendamissõna hoolitsevast isast rõhutab ka mõtet, et Jehoova headus on kaugelt suurem headusest, mida võib osutada inimisa. Niisiis ei tohiks me kunagi arvata, et meile osaks saavad katsumused väljendavad Jumala meelepaha meie vastu. Sedamoodi tahab meid panna mõtlema meie ürgvaenlane Saatan (Iiob 4:1, 7, 8; Johannese 8:44). Sellistele ennastsüüdistavatele mõtetele ei anna Pühakiri mingit alust. Jehoova ei kiusa meid kurjaga (Jakoobuse 1:13). Temalt ei tule meile maotaolist katsumust ega skorpionisarnast proovilepanekut. Meie taevane Isa annab „häid ande neile, kes teda paluvad” (Matteuse 7:11, meie kursiiv; Luuka 11:13). Jah, mida enam me mõistame Jehoova headust ja tema valmisolekut meid aidata, seda enam annab see meile palvetamiseks kindlust. Sel juhul saame ka meie väljendada samalaadseid mõtteid nagu laulik, kes kirjutas: „Mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält!” (Laul 10:17; 66:19).

Kuidas on püha vaim meie aitaja

15. a) Mida tõotas Jeesus püha vaimu kohta? b) Milline on üks viis, kuidas püha vaim meid aitab?

¹⁵ Veidi aega enne oma surma kordas Jeesus tähendamissõnades antud kinnitust. Kõneldes pühast vaimust, ütles ta oma apostlitele: „Mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija [„aitaja”, UM], et see teie juurde jääks igavesti” (Johannese 14:16). Seega tõotas Jeesus, et tulevastel aegadel, kaasa arvatud meie päevil, on tema  järelkäijate juures aitaja ehk püha vaim. Millisel tähelepanuväärsel viisil me kogeme sellist toetust nüüdisajal? Üks viis on see, et püha vaim aitab meil mitmesugustes katsumustes vastu pidada. Mil moel? Apostel Paulus, keda samuti katsumused tabasid, selgitab kirjas Korintose kristlastele, kuidas Jumala vaim talle appi tuli. Vaadelgem põgusalt, mida ta kirjutab.

16. Kuidas võivad meie asjalood sarnaneda Pauluse omadega?

¹⁶ Kõigepealt räägib Paulus kaaskristlastele avameelselt, et teda vaevab „liha sisse antud vai”, mingit laadi katsumus. Seejärel ütleb ta: „Ma [olen] kolm korda Issandat [Jehoovat] palunud, et see minust lahkuks” (2. Korintlastele 12:7, 8). Olgugi et Paulus palus Jumalat, et see temalt vaeva ära võtaks, jäi see alles. Võib-olla on sinuga praegu samasugused asjalood. Ehk oled sa nagu Pauluski järelejätmatult ja kindlas lootuses palunud Jehoovalt katsumuse äravõtmist. Kuid hoolimata sinu korduvatest palvetest on probleem ikka alles. Kas see tähendab, et Jehoova pole su palvetele vastanud ning et tema vaim ei aita sind? Üldsegi mitte! (Laul 10:1, 17.) Pangem tähele, mida Paulus edasi ütleb.

17. Kuidas vastas Jehoova Pauluse palvetele?

¹⁷ Jumal ütles Paulusele vastuseks tema palvetele: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Paulus sõnab: „Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks [„telgina”, UM] elama minu peale” (2. Korintlastele 12:9, P 1997; Laul 147:5). Niisiis koges Paulus, kuidas Jumala vägev kaitse laskus Kristuse vahendusel telgina ta peale. Ka tänapäeval vastab Jumal meie palvetele samamoodi. Otsekui turvalisust pakkuva varju laotab ta kaitse oma teenijate üle.

18. Miks me suudame katsumustes vastu pidada?

¹⁸ Telk muidugi mõista ei takista vihmal sadamast ega tuultel puhumast, kuid ta pakub nende loodusjõudude vastu mõningast kaitset. Samuti „Kristuse väe” näol pakutav varjualune ei hoia ära meile osaks saada võivaid katsumusi või raskusi. Ent see annab meile vaimse kaitse selle maailma kahjulike jõudude vastu ning tema valitseja Saatana rünnakute vastu (Ilmutuse 7:9, 15, 16). Seega ka siis, kui sul tuleb taluda katsumust, mis ’sinust ei lahku’, võid sa olla kindel, et Jehoova näeb su võitlust ning vastab sinu appihüüdmisele (Jesaja 30:19; 2. Korintlastele 1:3, 4). Paulus kirjutab: „Ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda” (1. Korintlastele 10:13; Filiplastele 4:6, 7).

19. Mida sa oled kindlalt otsustanud teha ja miks?

¹⁹ On tõsi, et praeguseid jumalatu maailma „viimseid päevi” iseloomustavad „rasked ajad” (2. Timoteosele 3:1). Ja siiski ei ole need sellised ajad, millega jumalateenijad toime ei suudaks tulla. Mille tõttu see nii on? Toetuse ja kaitse tõttu, mis tuleb pühalt vaimult, mida Jehoova annab heal meelel ja heldelt kõigile, kes seda temalt järelejätmatult ja kindlas lootuses paluvad. Seepärast jätkakem kindlameelselt püha vaimu palumist iga päev (Laul 34:7; 1. Johannese 5:14, 15).

Kuidas sa vastaksid?

• Mida on meil Jumala püha vaimu saamiseks vaja teha?

• Miks me võime olla kindlad, et Jehoova vastab, kui me palume temalt püha vaimu?

• Kuidas aitab püha vaim meil katsumustes vastu pidada?

[Küsimused]

[Pilt lk 21]

Mida õpetab meile Jeesuse tähendamissõna visast võõrustajast?

[Pilt lk 22]

Kas sina palud Jumala püha vaimu järjekindlalt?

[Pilt lk 23]

Mida õpetab meile Jehoova kohta tähendamissõna hoolitsevast isast?