Jehoova „muretseb õiguse”

„Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad ööd ja päevad?” (LUUKA 18:7)

1. Kes on sinule julgustuse allikaks ja miks?

KOGU maailmas võib Jehoova tunnistajate keskelt leida kristlikke vendi ja õdesid, kes on aastaid ustavalt Jehoovat teeninud. Kas ka sina oled mõningate selliste armsate inimestega tuttav? Ehk tuleb sul mõttesse eakas õde, kes ristiti palju aastaid tagasi ning kes haruharva kuningriigisaalist koosolekult puudub? Või tuleb sulle meelde aastates vend, kes nädalast nädalasse osaleb truult koguduse kuulutustegevuses, ja seda juba aastakümneid. Küllap vist paljud neist ustavatest olid varem mõelnud, et Harmagedoon on praeguseks ajaks ammu möödas. Ometi pole fakt, et see ebaõiglane maailm ikka veel olemas on, nõrgendanud nende usaldust Jehoova tõotustesse ega otsusekindlust ’otsani vastu pidada’ (Matteuse 24:13). Selliste ustavate Jehoova teenijate sügav usk on tervele kogudusele tõeliseks julgustuse allikaks (Laul 147:11).

2. Milline olukord meid kurvastab?

² Paraku võime mõnikord näha ka vastupidist olukorda. On tunnistajaid, kes aastaid teenisid Jehoova Jumalat, viimaks aga nende usk temasse nõrgenes tasapisi ning nad lõpetasid kristliku kogudusega läbikäimise. Meid kurvastab see, et endised kaaslased on Jehoova maha jätnud, ning meie raugematuks südamesooviks on aidata igal „kadunud lambal” karja hulka tagasi pöörduda (Laul 119:176; Roomlastele 15:1). Need kaks vastandlikku olukorda – ühed jäävad ustavaks, teised aga kaotavad usu – tekitavad küsimusi. Mis on see, mis võimaldab suurel hulgal tunnistajatel säilitada usku Jehoova tõotustesse, samal ajal kui teistel see kaduma läheb? Mida me saame teha, tagamaks, et meie veendumus „Jehoova suure päeva” lähenemisse jääks kindlaks? (Sefanja 1:14.) Vaadelgem üht Luuka evangeeliumis toodud tähendamissõna.

Hoiatus neile, kes elavad siis, „kui Inimese Poeg tuleb”

3. Kellele eeskätt toob kasu tähendamissõna lesknaisest ja kohtunikust ja miks?

³ Luuka 18. peatükist leiame Jeesuse tähendamissõna lesknaisest ja kohtunikust. See sarnaneb tähendamissõnaga visast võõrustajast, mida me käsitlesime eelmises artiklis (Luuka 11:5–13). Kuid lesknaisest ja kohtunikust kõneleva Piibli tähendamissõna kaastekstist ilmneb, et eeskätt käib see nende kohta, kes elavad siis, „kui Inimese Poeg tuleb” Kuningriigi väes, milline ajaperiood algas aastal 1914 (Luuka 18:8). *

4. Millest kõneles Jeesus enne, kui ta rääkis Luuka 18. peatükis toodud tähendamissõna?

⁴ Enne selle tähendamissõna rääkimist teatas Jeesus, et tõendid tema juuresoleku kohta Kuningriigi väes on nähtavad sedavõrd ulatuslikult, et need on otsekui „välk, mis sähvatab teisel pool taeva serval ja paistab teisele poole taeva servale” (Luuka 17:24; 21:10, 29–33). Sellegipoolest ei  pööra valdav osa lõpuajal elavaid inimesi neile selgetele tõenditele tähelepanu (Taaniel 12:4). Miks? Samal põhjusel, miks ignoreerisid Jehoova hoiatusi Noa ja Loti päevade inimesed. Noil aegadel inimesed „sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid” kuni selle päevani, mil nad hävisid (Luuka 17:26–29). Nad kaotasid elu, sest olid selliste igapäevaste toimetustega niivõrd hõivatud, et ei pööranud tähelepanu Jumala tahtele (Matteuse 24:39). Tänapäeval on inimesed üldiselt samamoodi tavatoimingutest haaratud, nii et nad ei näe tõendeid selle jumalatu maailma lõpu lähenemise kohta (Luuka 17:30).

5. a) Kellele Jeesus oma hoiatuse suunas ja miks? b) Miks on mõningad oma usu kaotanud?

⁵ Jeesus oli ilmselgelt mures, et Saatana maailm võib ka tema järelkäijaid õigelt teelt kõrvale viia, nii et nad võivad pöörduda isegi tagasi selle juurde, mille nad olid maha jätnud (Luuka 17:22, 31). Ja nii on mõningate kristlastega juhtunudki. Aastaid olid nad igatsenud päeva, mil Jehoova teeb sellele kurjale maailmale lõpu. Kui aga Harmagedoon ei tulnud ajal, mil nad seda ootasid, valdas neid pettumus. Nende kindel lootus Jehoova kohtupäeva lähedusse haihtus. Nad jäid Jumalat teenides loiuks ning tasapisi haaras neid ilmalik eluolu sedavõrd, et vaimsetele asjadele ei jäänud neil enam kuigipalju aega (Luuka 8:11, 13, 14). Lõpuks pöördusid nad selle juurde, mille nad olid maha jätnud – kui kurb!

Meil tuleks ’alati palvetada’

6.–8. a) Jutusta tähendamissõna lesknaisest ja kohtunikust. b) Kuidas Jeesus seda tähendamissõna selgitas?

⁶ Mida me saame teha selle heaks, et meie kindel veendumus Jehoova tõotuste täitumisse ei nõrgeneks? (Heebrealastele 3:14.) Seda küsimust käsitles Jeesus vahetult pärast seda, kui ta oli jüngreid hoiatanud tagasipöördumise eest Saatana kurja maailma sekka.

⁷ Luukas teatab, et Jeesus „ütles neile tähendamissõna, selleks et alati tuleks palvetada ja mitte tüdida”. Jeesus rääkis: „Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi. Samas linnas oli ka lesknaine. See tuli ta juurde ja ütles: kaitse mu õigust mu vastase vastu! Ja kaua aega ta ei tahtnud. Kuid pärast ta mõtles iseeneses: ehk ma küll Jumalat ei karda ja inimesi ei häbene, siis ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma temale õiguse, et ta viimaks ei tuleks ja mulle näkku ei lööks!”

⁸ Kui Jeesus oli loo lõpetanud, selgitas ta: „Kuulge, mida see ülekohtune kohtunik ütleb! Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole  kisendavad ööd ja päevad, ja kas ta peaks viivitama neid aidates? Ma ütlen teile: küll ta peatselt muretseb neile õiguse! Siiski, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Luuka 18:1–8).

„Kaitse mu õigust”

9. Milline teema tuleb eredalt esile tähendamissõnas lesknaisest ja kohtunikust?

⁹ Selle ilmeka kirjelduse keskne teema tuleb eredalt esile. Teema toovad välja nii kirjelduse tegelased kui ka Jeesus. Lesknaine palus: „Kaitse mu õigust.” Kohtunik ütles: ’Ma muretsen temale õiguse.’ Jeesus küsis: „Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust?” Jehoova kohta teatas Jeesus: „Küll ta peatselt muretseb neile õiguse!” (Luuka 18:3, 5, 7, 8). Millal siis Jumal ’muretseb õiguse’?

10. a) Kuidas pandi õigus maksma esimesel sajandil? b) Millal ja kuidas muretsetakse õigus nüüdisaja jumalateenijatele?

¹⁰ Esimesel sajandil saabusid „kättemaksu päevad” ehk „õiguse maksmapanemise päevad” (UM) aastal 70, mil hävitati Jeruusalemm ja selle tempel (Luuka 21:22). Jehoova nüüdisaja rahvale muretsetakse õigus „Jehoova suurel päeval” (Sefanja 1:14; Matteuse 24:21). See on aeg, mil Jehoova tasub oma rahva ’vaevajaile vaevamisega’, kui Jeesus Kristus „maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile” (2. Tessalooniklastele 1:6–8; Roomlastele 12:19).

11. Mil moel saabub õigus „peatselt”?

¹¹ Kuidas siis mõista Jeesuse kinnitust, et Jehoova muretseb õiguse „peatselt”? Jumala sõnast ilmneb, et kuigi Jehoova „on pika meelega”, paneb ta kiiresti õiguse maksma, kui aeg on selleks küps (Luuka 18:7, 8; 2. Peetruse 3:9, 10). Kui Noa päevil saabus veeuputus, hävitati kurjad inimesed viivitamatult. Samuti Loti päevil said kurjad hukka, kui taevast tuld alla sadas. Jeesus ütles: „Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!” (Luuka 17:27–30). Siis tabab kurje inimesi taas „äkiline hukatus” (1. Tessalooniklastele 5:2, 3). Me võime tõesti olla täiesti kindlad, et Jehoova ei lase Saatana maailmal eksisteerida päevagi kauem, kui seda nõuab õigus.

’Ta muretseb õiguse’

12., 13. a) Mida õpetab Jeesuse tähendamissõna lesknaisest ja kohtunikust Jehoova kohta? b) Miks me võime olla veendunud, et Jehoova kuuleb meie palveid ja muretseb meile õiguse?

¹² Jeesuse tähendamissõna lesknaisest ja kohtunikust toob välja teisigi olulisi tõdesid. Jeesus lausus tähendamissõna selgituseks: „Kuulge, mida see ülekohtune kohtunik ütleb! Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile?” On selge, et Jeesus ei tahtnud Jehoovat kohtunikuga võrreldes öelda, et Jumal kohtleb usklikke samamoodi. Jeesus jagas oma järelkäijatele Jehoova kohta õpetust, rõhutades tema ja kohtuniku vahelist kontrasti. Mil moel pakuvad nad kontrasti?

¹³ Kohtunik Jeesuse tähendamissõnas oli „ülekohtune”, samas kui „Jumal on õige kohtumõistja” (Laul 7:12; 33:5). Kohtunik ei tundnud lesknaise kui isiksuse vastu mitte mingit huvi, kuid Jehoova on huvitatud igast üksikisikust (2. Ajaraamat 6:29, 30). Kohtunik oli tõrges leske aitama, kuid Jehoova on valmis – koguni agar – tulema appi neile, kes teda teenivad (Jesaja 30:18, 19). Mida võib sellest õppida? Kui ülekohtune kohtunik võttis kuulda lesknaise palveid ning muretses talle õiguse, siis kui palju enam võtab Jehoova kuulda oma rahva palveid ja muretseb neile õiguse (Õpetussõnad 15:29).

14. Miks me ei tohiks kaotada usku saabuvasse Jehoova kohtupäeva?

 ¹⁴ Seega teevad need, kes kaotavad usu saabuvasse Jumala kohtupäeva, tõsise vea. Miks nii võib öelda? Loobudes kindlast usust, et „Jehoova suur päev” on ligidal, peavad nad tegelikult küsitavaks, kas saab usaldada seda, et Jehoova peab ustavalt oma tõotustest kinni. Kuid mitte kellelgi pole alust kahelda Jumala ustavuses (Iiob 9:12). Asjakohane küsimus oleks: kas meie igaüks jääme ustavaks? Ja just selle küsimuse tõigi Jeesus esile tähendamissõna lõpus lesknaisest ja kohtunikust.

„Kas ta ikka leiab seda usku maa pealt?”

15. a) Millise küsimuse Jeesus tõstatas ja miks? b) Mida meil tuleks endalt küsida?

¹⁵ Jeesus tõstatas mõtlemapaneva küsimuse: „Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta ikka leiab seda usku maa pealt?” (Luuka 18:8, UM allmärkus). Väljend „seda usku” näitab, et Jeesus ei pidanud siin silmas usku üldises mõttes, vaid erilist laadi usku – sellist usku, nagu oli lesknaisel. Jeesus ei vastanud sellele küsimusele. Ta tõstatas selle, et jüngrid võiksid mõelda just sellele oma usu tahule. Kas nende usk on tasapisi nõrgenemas, nii et neid varitseb oht pöörduda tagasi selle juurde, mille nad on maha jätnud? Või kas on neil sellist laadi usk nagu lesknaisel? Meil tänapäeval tuleks samuti endalt küsida: „Millise usu leiab Inimese Poeg minu südamest?”

16. Milline usk oli lesknaisel?

¹⁶ Selleks, et me saaksime olla nende seas, kellele Jehoova muretseb õiguse, on meil vaja järgida lesknaise eeskuju. Milline oli tema usk? Ta ilmutas oma usku ja „käis aina” kohtuniku juures, öeldes: „Kaitse mu õigust” (Luuka 18:3, P 1997). Lesknaine sai tänu oma visadusele ülekohtuselt inimeselt õiguse. Samamoodi võivad nüüdisaja jumalateenijad olla kindlad, et nad saavad Jehoovalt õiguse – ehkki see võib võtta rohkem aega, kui nad on lootnud. Lisaks näitavad nad usaldust Jumala tõotustesse oma järjekindlate palvetega – jah, kisendades Jehoova poole ööd ja päevad (Luuka 18:7). Tõepoolest, kui kristlane lakkaks palvetamast õiguse tuleku eest, näitaks see tema lootuse kadumist sellesse, et Jehoova oma teenijate eest välja astub.

17. Milliseid põhjusi on meil olla püsivad palves ning hoida alles kindel usk Jehoova kohtupäeva tulekusse?

¹⁷ Mitmed lesknaisega seonduvad asjalood osutavad sellele, et meil on lisapõhjusi palves püsivad olla. Vaadelgem mõningaid erinevusi tema ja meie olukorra vahel. Lesknaine käis visalt kohtunikule peale, ehkki keegi ei julgustanud teda seda tegema, kuid Jumala Sõna ergutab meid tungivalt olema „püsivad palves” (Roomlastele 12:12). Lesknaine ei saanud olla üldsegi mitte kindel, et tema palvetele vastatakse, kuid Jehoova on meile kinnitanud, et õigus pannakse maksma. Ta teatab oma prohveti kaudu: „Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle mitte!” (Habakuk 2:3; Laul 97:10). Lesknaisel polnud abiks kedagi, kes oleks tema eest  paludes ta palvele suuremat jõudu andnud. Kuid meil on vägev abimees – Jeesus, „kes on Jumala paremal käel, kes meie eest palub” (Roomlastele 8:34; Heebrealastele 7:25). Niisiis, kui lesknaine hoolimata oma raskest olukorrast järelejätmatult kohtunikku palus, lootes, et ta saab oma õiguse, kui palju enam tuleks meil hoida alal kindel usk Jehoova kohtupäeva tulekusse!

18. Kuidas palve kinnitab meie usku ja aitab saada kätte õigust?

¹⁸ Tähendamissõna lesknaisest õpetab meile seda, et palvetamise ja usu vahel on tihe side ning et meie järjekindlad palved on tõkkeks usku nõrgestavatele mõjutustele. Muidugi ei tähenda see, nagu oleks usukaotuse vastu abi vaid välisest näitamisest, et me palvetame (Matteuse 6:7, 8). Kui meid ajendab palvetama arusaam, et me sõltume täielikult Jumalast, siis toob palve meid Jumala ligi ja kinnitab meie usku. Ja kuna usk on pääste eelduseks, on igati kohane, et Jeesus pidas vajalikuks ergutada oma jüngreid ’alati palvetama ja mitte tüdima’ (Luuka 18:1; 2. Tessalooniklastele 3:13). Tõsi küll, „Jehoova suure päeva” tulek ei olene meie palvetest – see tuleb, ükskõik, kas me palvetame või mitte. Ent see, kas meie isiklikult saame kätte õiguse ja elame üle Jumala sõja, sõltub kindlasti meie usust ja palvemeeles käimisest õigel eluteel.

19. Kuidas me tõendame oma kindlat usku sellesse, et Jumal ’muretseb õiguse’?

¹⁹ Nagu me mäletame, küsis Jeesus: „Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” Mida võiks tema mõtlemapanevale küsimusele vastata? Kui õnnelikud me oleme, et tänapäeval on kõikjal maakeral miljoneid ustavaid Jehoova teenijaid, kes näitavad oma palvete, püsivuse ja vastupidavusega, et neil on selline usk! Jeesuse küsimusele võib niisiis vastata jaatavalt. Jah, hoolimata ülekohtust, mis meile Saatana maailma poolt nüüdisajal osaks saab, võime kindlalt uskuda, et Jumal ’muretseb õiguse oma äravalituile’.

[Allmärkus]

Kas sul on meeles?

• Mis põhjusel on mõningad kristlased usu kaotanud?

• Miks me võime kindlalt uskuda Jehoova kohtupäeva tulekusse?

• Milliseid põhjusi on meil olla püsivad palves?

• Kuidas on järjekindel palvetamine meile abiks, et me ei kaotaks usku?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

Mida rõhutab tähendamissõna lesknaisest ja kohtunikust?

[Pildid lk 29]

Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes usuvad kindlalt, et Jumal ’muretseb õiguse’