Õpetagem seda, mida Piibel tegelikult õpetab

„Tehke jüngriteks kõik rahvad, ... neid õpetades.” (MATTEUSE 28:19, 20)

1. Mida võib öelda Piibli kättesaadavuse kohta?

JEHOOVA SÕNA Püha Piibel on üks vanemaid ja suurema levikuga raamatuid maailmas. Seda on vähemalt osaliselt tõlgitud enam kui 2300 keelde. Üle 90 protsendi maakera elanikest saavad seda lugeda oma emakeeles.

2., 3. a) Miks valitseb Piibli õpetuste osas segadus? b) Milliseid küsimusi me asume käsitlema?

² Miljonid inimesed loevad Piiblit iga päev. On neid, kes on selle korduvalt kaanest kaaneni läbi lugenud. Tuhanded usurühmitused väidavad, et nende õpetused tuginevad Piiblile, kuid selles osas, mida Piibel õpetab, on nad eri meelt. Veelgi suurendab segadust see, et tõsiseid erimeelsusi esineb ka ühe ja sama usundi liikmete seas. Piibli, selle algupära ja väärtuse suhtes ollakse eelarvamusel. Paljud peavad seda pelgalt pühaks raamatuks, mida saab kasutada tseremoniaalselt vandetõotust andes või kohtus tõerääkimist kinnitades.

³ Tegelikult sisaldab Piibel Jumala vägevat sõna ehk läkitust inimkonnale (Heebrealastele 4:12). Seepärast on meie kui Jehoova tunnistajate soov, et inimesed saaksid tuttavaks sellega, mida Piibel õpetab. Meil on rõõm täita ülesannet, mille Jeesus Kristus oma järelkäijatele on andnud: „Minge ... ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ... neid õpetades” (Matteuse 28:19, 20). Avalikku kuulutustööd tehes võime kohata tõemeelseid inimesi, kellele teeb muret maailmas vohav usuline segadus. Nad soovivad teada tõde Looja kohta ning seda, mida Piibel elu mõtte kohta ütleb. Vaadelgem kolme küsimust, mille üle paljud inimesed pead murravad. Neist igaühe puhul toome esmalt ära selle, mida usujuhid ekslikult väidavad, seejärel aga vaatleme, mida Piibel tegelikult õpetab. Need küsimused on: 1) Kas Jumal hoolib meist? 2) Miks me siin maa peal elame? 3) Mis meiega juhtub, kui me sureme?

Kas Jumal hoolib meist?

4., 5. Miks arvavad inimesed, et Jumal ei hooli meist?

⁴ Alustagem küsimusega, kas Jumal hoolib meist. Kahjuks on paljude arvates vastuseks ei. Miks nad nii mõtlevad? Üks põhjus on see, et nad elavad vihkamist, sõdimist ja kannatusi täis maailmas. Kui Jumal tõesti hooliks meist, ei lubaks ta kindlasti nii hirmsatel asjadel juhtuda, arutlevad nad.

⁵ Teine põhjus, miks inimesed arvavad, et Jumal ei hooli meist, on see, et seda propageerivad usujuhid. Mida vaimulikud traagilise juhtumi puhul tihtilugu ütlevad? Kui üks naine kaotas autoõnnetuse läbi oma kaks väikest last, lausus kirikuõpetaja: „See oli Jumala tahtmine. Jumalal läks veel kahte inglit vaja.” Selliseid mõtteavaldusi esitades vaimulikud tegelikult süüdistavad  kõiges halvas, mis juhtub, Jumalat. Ent jünger Jakoobus kirjutab: „Ärgu ükski kiusatuses olles öelgu: „Mind kiusab Jumal!” Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi” (Jakoobuse 1:13). Jehoova Jumal ei põhjusta kunagi halbu asju. Jah, „kaugel on Jumalast õelus” (Iiob 34:10).

6. Kes on selle maailma kurjuse ja kannatuste taga?

⁶ Miks siis on nii palju kurjust ja kannatusi? Üks põhjus on, et inimkond on üldiselt hüljanud Jumala kui Valitseja ega soovi alluda tema õigetele seadustele ja põhimõtetele. Eneselegi teadmata on inimesed kuuletunud Jumala vastasele Saatanale, sest „kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Seda fakti teades on hõlpsam mõista, miks valitsevad nii halvad olud. Saatan on õel, vihkajalik, kuri, petlik ja julm. Niisiis võibki oodata, et see maailm peegeldab oma valitseja isiksust. Pole ime, et esineb nõnda palju kurjust!

7. Mis on meid tabavate kannatuste põhjused?

⁷ Teine meie kannatuste põhjus on inimlik ebatäius. Patused inimesed püüavad domineerida, see aga toob alatihti kaasa sõjategevuse, rõhumise ja kannatused. Selle kohta öeldakse tabavalt kirjakohas Koguja 8:9: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” Veel üheks kannatuste põhjuseks on „aeg ja juhus” (Koguja 9:11, UM). Tihtilugu tabab õnnetus inimesi seepärast, et nad on valel ajal vales kohas.

8., 9. Kust me teame, et Jumal tõesti hoolib meist?

⁸ On lohutav teada, et Jehoova ei põhjusta kannatusi. Aga kas Jumal ikka hoolib sellest, mis meiega elus juhtub? Südantsoojendav vastus on jah! Seda, et Jehoova hoolib, annab meile teada tema vaimust juhitud Sõna, kus on kirjas, miks ta on lubanud inimestel halvale teele minna. Selleks on andnud Jumalale põhjust kaks vaidlusküsimust: tema ülemvõim ja inimeste laitmatus. Kuna Jehoova on kõigeväeline Looja, pole ta kohustatud meile ütlema, miks ta lubab kannatusi. Kuid ta teeb seda, sest ta hoolib meist.

⁹ Vaadelgem täiendavaid tõendeid selle kohta, et Jumal hoolib meist. Tema „süda valutas”, kui kurjus Noa päevil maad täitis (1. Moosese 6:5, 6). Kas tänapäeval suhtub Jumal asjasse teisiti? Ei, sest tema pole muutunud (Malakia 3:6). Ta ei salli ebaõiglust ega taha näha inimesi kannatamas. Piibel õpetab, et peagi kõrvaldab Jumal kogu selle kahju, mis on tulenenud inimese valitsemisest ja Kuradi mõjuvõimust. Kas pole veenev tõend, et Jumal hoolib meist?

10. Kuidas suhtub Jehoova inimeste kannatustesse?

 ¹⁰ Usujuhid kujutavad Jumalat valesti, kui nad ütlevad, et meid tabavad õnnetused on tema tahtmine. Otse vastupidi, Jehoova ihkab inimeste kannatustele lõppu teha. „Tema peab hoolt teie eest,” öeldakse kirjakohas 1. Peetruse 5:7. See on see, mida Piibel tegelikult õpetab!

Miks me oleme siin maa peal?

11. Mida ütlevad maailma usundid tihtilugu inimese elu kohta maa peal?

¹¹ Vaadelgem nüüd teist küsimust, mis paljudele peamurdmist tekitab: miks me oleme siin maa peal. Maailma usundid vastavad tihtilugu, et inimene on maa peal vaid ajutiselt. Nende meelest pole meie maakera mitte midagi muud kui vaheaste teel ellu kusagil mujal. Mõningad vaimulikud õpetavad ekslikult, et ühel päeval Jumal hävitab selle planeedi. Tulenevalt sellistest õpetustest on paljud inimesed jõudnud järeldusele, et elult tuleb võtta, mis võtta annab, sest ees ootab vaid surm. Mida siis Piibel tegelikult õpetab selle kohta, miks me siin maa peal oleme?

12.–14. Mida õpetab Piibel Jumala eesmärgi kohta maa ja inimkonna suhtes?

¹² Jumalal on maakera ja inimkonna suhtes imepärane eesmärk. Tema „ei ole loonud [maakera] tühjaks”, vaid et „seal elataks” (Jesaja 45:18). Veelgi enam, Jehoova on rajanud „maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti” (Laul 104:5). Õppides kõike seda Jumala eesmärgi kohta maakera ja inimkonna suhtes, suudame paremini mõista, miks me oleme siin maa peal.

¹³ Esimese Moosese raamatu 1. ja 2. peatükist ilmneb, et Jehoova valmistas maakera inimasustuseks ette ülima hoolega. Meie maakera puudutanud loomispäeva lõpus oli kõik väga hea (1. Moosese 1:31). Jumal pani esimese mehe ja naise – Aadama ja Eeva – elama kaunisse Eedeni aeda ning hoolitses, et neil oleks rikkalikult head toitu. Esimesele inimpaarile öeldi: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele.” Nad pidid saama täiuslikke lapsi, laiendama oma koduaia piire üle kogu maailma ning valitsema armastavalt loomade üle (1. Moosese 1:26–28).

¹⁴ Jehoova eesmärk on, et täiuslik inimpere elaks igavesti maa peal. Jumala Sõna ütleb: „Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” (Laul 37:29). Jah, inimsugu oli mõeldud elama igikestvalt paradiisis maa peal. See on Jumala eesmärk, mida Piibel tegelikult õpetab!

Mis juhtub, kui me sureme?

15. Mida õpetab enamik maailma usundeid selle kohta, mis juhtub siis, kui me sureme?

¹⁵ Käsitlegem nüüd kolmandat küsimust, mille üle paljud pead murravad: mis juhtub, kui me sureme. Enamik maailma usunditest õpetab, et  inimeses jääb pärast keha surma midagi edasi elama. Mõningad usurühmitused peavad ikka veel kinni ideest, et Jumal karistab õelaid, lastes neil põrgutules lõputult piinelda. Ent kas see on tõsi? Mida õpetab Piibel tegelikult surma kohta?

16., 17. Mida ütleb Piibel surnute seisukorra kohta?

¹⁶ Jumala Sõnas on kirjas: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka.” Kuna surnud „ei tea enam midagi”, ei saa nad ei kuulda, näha, kõnelda ega mõelda. Enam ei saa nad mingit palka. Kuidas olekski see võimalik! Nad on ju võimetud ühtki tööd tegema! Peale selle on „niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski, ... ammu kadunud”, sest nad ei saa väljendada mitte mingeid tundeid (Koguja 9:5, 6, 10).

¹⁷ Piibel käsitleb seda teemat lihtsalt ja selgelt: surnud ei ela mitte kusagil edasi. Pole midagi, mis surma korral inimese kehast lahkuks ja edasi elaks, et teises kehas uuesti sündida, nagu seda väidavad reinkarnatsiooni uskujad. Seda mõtet võiks piltlikustada nõnda: meie elu on justkui küünlaleek. Kui leek kustub, ei lähe see mitte kuhugi. Seda lihtsalt pole enam.

18. Millised järeldused võib piibliõpilane teha, kui ta saab teada, et surnud pole teadvusel?

¹⁸ Mõelgem, mis sellest lihtsast, kuid võimsast tõest järeldub. Kui piibliõpilane saab teada, et surnud pole teadvusel, on tal kerge jõuda järeldusele, et tema surnud esivanemad ei saa teda kimbutada, ükskõik kui pahad nad oma eluajal olid olnud. Ka on tal hõlbus mõista, et tema kallid kadunud enam ei kuule, näe, kõnele ega mõtle. Seetõttu ei koge nad puhastustule talumatut üksindust ega põrgupiinasid. Seevastu õpetab Piibel, et surnud, kes on Jumala mälestuses, äratatakse üles. Milline imetore lootus! (Johannese 5:28, 29.)

Meie käsutuses on uus raamat

19., 20. Milline kohustus lasub meil kui kristlastel ning milline piibliuurimise abivahend on koostatud eeskätt kuulutustööl kasutamiseks?

¹⁹ Oleme käsitlenud vaid kolme küsimust, millele paljud inimesed mõtlevad. Iga sellise küsimuse kohta annab Piibel arusaadavat ja selgesõnalist õpetust. Milline rõõm on jagada neid tõdesid nendega, kes soovivad saada teada, mida Piibel õpetab! Kuid on veel palju teisigi olulisi küsimusi, millele tõemeelsed inimesed ootavad rahuldustpakkuvaid vastuseid. Meil kui kristlastel lasub kohustus aidata neil sellistele küsimustele vastused leida.

²⁰ Pole kerge õpetada Pühakirja tõde nõnda, et see oleks mõistetav ja jõuaks inimese südamesse. Selleks, et sellega paremini hakkama saada, on „ustav ja mõistlik sulane” koostanud raamatu, mis on mõeldud eeskätt kristliku kuulutustöö tegemiseks (Matteuse 24:45–47). Selle 224-leheküljelise  raamatu pealkiri on „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”.

21., 22. Millised on raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” märkimisväärsed erijooned?

²¹ Aastatel 2005/2006 peetud Jehoova tunnistajate piirkonnakonventidel „Kuuletugem Jumalale” välja antud raamatul on mitmeid märkimisväärseid erijooni. Näiteks on selles viieleheküljeline sissejuhatus, mis on osutunud väga kasulikuks koduste piibliuurimiste alustamisel. Küllap on üsna kerge arutada eessõnas toodud piltide ja kirjakohtade üle. Samuti saab selles osas toodu alusel õpilastele näidata, kuidas leida Piiblist üles peatükid ja salmid.

²² Selle raamatu stiil on lihtne ja selge. Püütud on õpilast igal võimalikul juhul kaasates jõuda tema südameni. Igas peatükis on mitu sissejuhatavat küsimust, lõpus aga kast pealkirjaga „Mida Piibel õpetab?”. Kastis on toodud ära Pühakirjal põhinevad vastused sissejuhatavatele küsimustele. Selle väljaande toredad pildid ja nende allkirjad, samuti kirjapandud näited on õpilasele uute mõtete omandamisel abiks. Olgugi et raamatu põhiteksti on püütud hoida üsna lihtsana, on toodud ära ka lisa, mis võimaldab 14 olulise teema sügavamat käsitlust, juhul kui õpilane soovib saada lisateavet.

23. Milliseid soovitusi antakse raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” kasutamise kohta piibliuurimistel?

²³ Raamat „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” peaks meil aitama õpetada erisuguse haridustaseme ja usulise taustaga inimesi. Kui õpilane Piiblist midagi ei tea, siis ehk ei piisa ühest uurimiskorrast, et peatükk läbi uurida. Ära võta materjali kiiruga läbi, vaid püüa jõuda õpilase südameni. Juhul kui ta raamatus toodud näitest aru ei saa, selgita seda või kasuta mõnda teist näidet. Valmista end hoolega ette, püüa raamatut võimalikult tõhusalt kasutada ning palu Jumalalt abi, et olla see, „kes tõesõna jagab õieti” (2. Timoteosele 2:15).

Olgem tänulikud hindamatute eesõiguste eest

24., 25. Milliseid hindamatuid eesõigusi on Jehoova oma rahvale andnud?

²⁴ Jehoova on andnud oma rahvale hindamatuid eesõigusi. Ta on võimaldanud meil saada teada tõde tema kohta. Ärgem iial pidagem seda eesõigust endastmõistetavaks! On ju Jumal oma eesmärke suureliste eest varjul hoidnud, aga alandlikele ilmutanud. Jeesus ütles selle kohta: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Matteuse 11:25). On eriline au olla arvatud alandlike hulka, kes teenivad kõiksuse Suverääni Jehoovat.

²⁵ Jumal on andnud meile eesõiguse jagada ka teistele tema kohta õpetust. Pidagem meeles, et tema kohta valesid õpetanud inimesed on temast väärpildi loonud. Seepärast on paljud inimesed Jehoovast täiesti valel arvamusel, pidades teda hoolimatuks ja kalgiks. Kas sa oled valmis seda väärkäsitust innukalt korrigeerima? Kas soovid, et tõemeelsed inimesed saaksid kõikjal teada tõde Jumala kohta? Siis näita oma kuulekust Jumalale, kuulutades inimestele agaralt seda, mida Piibel neil teemadel räägib, ning neid õpetades. Tõeotsijatel on tarvis saada teada, mida Piibel tegelikult õpetab.

Mida sina vastad?

• Kust me teame, et Jumal meist hoolib?

• Miks me elame siin maa peal?

• Mis juhtub, kui me sureme?

• Milliseid raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” erijooni sa iseäranis hindad?

[Küsimused]

[Pildid lk 22]

Piibel õpetab, et kannatustele tuleb lõpp

[Allikaviited]

Tütarlaps ülal paremal: © Bruno Morandi/age fotostock; naine vasakul: AP Photo/Gemunu Amarasinghe; põgenikud all paremal: © Sven Torfinn/Panos Pictures

[Pilt lk 23]

Õiged elavad igavesti paradiisis