Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Jesaja raamatust – II

JESAJA täidab ustavalt talle antud prohvetiülesannet. Kohtuotsused, mida ta on kuulutanud kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi vastu, on juba täitunud. Nüüd on tal sõnum ka Jeruusalemma tuleviku kohta.

Prohvet annab teada, et Jeruusalemm vallutatakse ja selle elanikud viiakse vangi. Siiski ei jää linn jäädavalt laastatuks. Aja möödudes hakatakse Jeruusalemmas taas Jumalat õigel viisil teenima. See ongi Jesaja raamatu peatükkide 36:1–66:24 põhisõnum. * Kuna paljude neis peatükkides kirjasolevate ennustuste suurem ja lõplik täitumine leiab aset meie päevil või lähitulevikus, peaks nende ennustuste uurimine meile huvi pakkuma. Jesaja raamatu teises pooles on ka huvitavaid ennustusi Messia kohta.

„VAATA, PÄEVAD TULEVAD”

(Jesaja 36:1–39:8)

Kuningas Hiskija 14. valitsusaastal (732 e.m.a) tungivad Juudasse assüürlased. Jehoova tõotab Jeruusalemma kaitsta. Hädaoht möödub, kui üksainus Jehoova ingel hukkab 185 000 Assüüria sõdurit.

Hiljem jääb Hiskija haigeks. Jehoova vastab Hiskija palvele ning kuningas saab terveks ja elab veel 15 aastat. Kui aga Babüloonia kuningas läkitab oma saadikud Hiskijale paranemise puhul õnne soovima, saab too hakkama rumala teoga, näidates saadikutele kogu oma varandust. Jesaja annab Hiskijale teada Jehoova sõnumi, öeldes: „Vaata, päevad tulevad, mil kõik, mis su kojas on ja mis su vanemad tänapäevani on kogunud, viiakse ära Paabelisse” (Jesaja 39:5, 6). See ettekuulutus täitub veidi enam kui saja aasta pärast.

Vastus piiblilisele küsimusele:

38:8 – Millel läks vari tagasi? Kuna 8. sajandil e.m.a kasutati päikesekellasid nii Egiptuses kui Babüloonias, võis vari tagasi minna Hiskija isa Ahase hangitud päikesekellal. Ent heebreakeelne sõna, mis on tõlgitud kui „päikesekell”, tähendab sõnasõnalt ’astmeid’, seega võib see ka viidata paleesisese trepi astmetele. Tõenäoliselt langes trepiastmetele trepi kõrval oleva samba vari, nii et selle järgi võidi aega arvestada.

Õpetus meile:

36:2, 3, 22. Kuigi Sebna kõrvaldati kojaülema ametikohalt, lubati tal edasi olla  kuninga teenistuses kirjutajana (Jesaja 22:15, 19). Kui meid mingil põhjusel Jehoova organisatsioonis vastutusrikkalt positsioonilt tagandatakse, peaksime ikkagi Jehoova teenimist jätkama ning täitma ülesandeid, mida ta lubab meil täita.

37:1, 14, 15; 38:1, 2. Ahastuses olles on tark pöörduda palves Jehoova poole ja täielikult temale loota.

37:15–20; 38:2, 3. Ajal, mil assüürlased ähvardasid Jeruusalemma vallutada, tundis Hiskija kõige enam muret selle pärast, et linna hävitamine toob teotust Jehoova nimele. Kui Hiskija sai teada, et tema haigus lõpeb surmaga, ei kurvastanud ta üksnes enda saatuse pärast, vaid tundis rohkem muret selle üle, mis saab Taaveti kuninglikust liinist siis, kui ta sureb troonipärijata. Samuti mõtles ta sellele, kes hakkab juhtima võitlust assüürlaste vastu. Sarnaselt Hiskijaga tuleks meilgi pidada Jehoova nime pühitsemist ja tema eesmärkide täitumist enda elust tähtsamaks.

38:9–20. Hiskija laul õpetab meile, et miski pole elus olulisem kui Jehoova kiitmine.

„SIND EHITATAKSE ÜLES!”

(Jesaja 40:1–59:21)

Pärast seda, kui Jesaja annab teada Jeruusalemma hävingust ja sellele järgnevast vangipõlvest Babüloonias, kuulutab ta ka õige jumalateenimisviisi taastamist (Jesaja 40:1, 2). „Sind [Jeruusalemm] ehitatakse üles!” ütleb Jesaja 44:28. Babüloonia ebajumalate kujud tõstetakse loomade selga ja viiakse minema (Jesaja 46:1). Babülon vallutatakse. Kõik see täitub kahe sajandi pärast.

Jehoova annab oma sulase „paganaile valguseks” (Jesaja 49:6). Babüloonia „taevad” ehk valitsejad „haihtuvad suitsuna” ning tema alamad „surevad otsekui sääsed”. Vangis olnud Siioni tütar võib aga vallandada oma kaela köidikud (Jesaja 51:6; 52:2). Jehoova ütleb nendele, kes teda kuulavad ja tema juurde tulevad: „Mina teen teiega igavese lepingu: püsiv osadus Taavetiga” (Jesaja 55:3). Jumala õigete nõuetega kooskõlas elamine toob „rõõmu Jehoovast” (Jesaja 58:14). Inimeste süüteod tekitavad aga nende ja Jumala vahele lõhe (Jesaja 59:2).

Vastused piiblilistele küsimustele:

40:27, 28 – Miks ütles Iisrael: „Minu tee on varjul Jehoova eest ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast”? Mõningatele Babüloonia vangipõlves olevatele juutidele võis tunduda, et Jehoova ei märka neile tehtud ülekohut. Kuid neile tuletati meelde, et Babüloonia pole koht, kuhu maa Looja, kes ei väsi ega tüdi, ei näeks.

43:18–21 – Miks öeldi vangistusest Juudamaale tagasipöördunutele, et nad ei tuletaks meelde endisi asju? See ei tähenda, et nad pidid unustama, kuidas Jehoova nende rahvast muiste vabastanud oli. Jehoova hoopis soovis, et rahvas kiidaks teda millegi uue eest, mida nad kogesid ise, nagu näiteks turvalise rännaku eest Jeruusalemma, mis võis kulgeda teistest teedest otsemat kõrbeteed pidi. Kui suur rahvahulk pääseb suurest viletsusest, kogeb ta samuti omal nahal midagi uut, mille eest Jehoovat ülistada (Ilmutuse 7:9, 14).

49:6 – Kuidas on Messias „paganaile valguseks”, kui ta tegeles maa peal olles vaid Iisraeli rahvaga? See ennustus on seotud Jeesuse surmajärgsete sündmustega. Piibel näitab, et Jesaja 49:6 käib tema jüngrite kohta (Apostlite teod 13:46, 47). Tänapäeval on võitud kristlased, keda aitavad suurde rahvahulka kuuluvad jumalateenijad, „paganaile valguseks”, valgustades rahvaid „ilmamaa ääreni” (Matteuse 24:14; 28:19, 20).

 53:10 – Mis mõttes tundis Jehoova head meelt oma Poja rõhumisest (P 1945)? Jumal, kes on kaastundlik ja empaatiline, tundis kindlasti valu, kui nägi oma armsat Poega kannatamas. Kuid ta tundis head meelt Jeesuse kuulekuse ning kõige selle üle, mida Jeesuse kannatused ja surm korda saatsid (Õpetussõnad 27:11; Jesaja 63:9).

53:11 – Mis on see tarkus, millega Messias teeb paljusid õigeks? See on tarkus, mille Jeesus omandas siis, kui ta elas maa peal inimesena ja kannatas ülekohut kuni oma surmani (Heebrealastele 4:15). Ta andis end lunastusohvriks, mida oli vaja selleks, et võitud kristlased ja suure rahvahulga liikmed saaksid Jumala ees õigeks mõistetud (Roomlastele 5:19; Jakoobuse 2:23, 25).

56:6 – Kes on „võõrad” ja mida tähendab see, et nad peavad kinni Jehoova lepingust? „Võõrad” on Jeesuse „teised lambad” (Johannese 10:16). Nad peavad kinni uuest lepingust selles mõttes, et kuuletuvad selle seaduse käskudele, täidavad kõiki seaduse kaudu tehtud korraldusi, võtavad vastu sama vaimset toitu kui võitud kristlased ja toetavad neid Kuningriigi kuulutamise ja jüngriteks tegemise töös.

Õpetus meile:

40:10–14, 26, 28. Jehoova on tugev ja hell, kõikvõimas ja kõiketeadev ning tema tarkus on palju suurem, kui me üldse mõista suudame.

40:17, 23; 41:29; 44:9; 59:4. Poliitilised liidud ja ebajumalad on tühised. Neile lootmisest pole mingit kasu.

42:18, 19; 43:8. Kui ignoreerime Jumala kirjapandud Sõna ja suleme kõrvad tema juhistele, mida ta annab „ustava ja mõistliku sulase” kaudu, muutume vaimses mõttes pimedaks ja kurdiks (Matteuse 24:45).

43:25. Jehoova kustutab meie üleastumised iseenda pärast. Meie vabastamine patust ja surmast ning igavese elu saamine on Jehoova nime pühitsemise kõrval teisejärgulised.

44:8. Meid toetab Jehoova, kes on kindel nagu kalju. Me ei peaks kunagi kartma anda tunnistust sellest, et tema on tõeline Jumal (2. Saamueli 22:31, 32).

44:18–20. Kui inimene teenib ebajumalaid, näitab see tema südame rikutust. Miski ei peaks saama meie südames kohta, mis kuulub Jehoovale.

46:10, 11. See, et Jehoova „nõu läheb korda” ehk tema eesmärk täitub, on selgeks tõendiks selle kohta, et ta on tõeline Jumal.

48:17, 18; 57:19–21. Kui ootame päästet Jehoovalt, tuleme tema ligi ja paneme tähele tema käske, on meie rahu rohke kui jõevool ja meie õigeid tegusid on nii palju kui merelaineid. Need, kes aga ei kuula Jumala Sõna, on nagu „mässav meri”. Neil pole rahu.

52:5, 6. Babüloonlased tegid vale järelduse, et Jehoova on nõrk Jumal. Nad ei mõistnud, et Iisraeli rahva vangiviimise põhjus oli Jehoova pahameel oma rahva vastu. Niisiis, kui kedagi tabab õnnetus, ei tohiks me tema hädade põhjuse kohta ennatlikke järeldusi teha.

52:7–9; 55:12, 13. Meil on vähemalt kolm põhjust, miks osaleda Kuningriigi kuulutamise ja jüngriteks tegemise töös rõõmuga. Meie jalad on armsad alandlikele, kes on vaimses näljas. Me näeme Jehoovat „silmast silma”, mis tähendab, et oleme temaga lähedased. Peale selle võime ka rõõmu tunda vaimsest heaolust.

52:11, 12. Et oleksime kõlblikud kandma „Jehoova riistasid” ehk osalema tema pühas teenistuses, peame olema vaimselt ja moraalselt puhtad.

58:1–14. Jumalale pühendumuse ja õigel  viisil elamise teesklemisest pole kasu. Jumalale pühendumus ning ligimesearmastus peavad olema ehtsad (Johannese 13:35; 2. Peetruse 3:11).

59:15b–19. Jehoova näeb, mida inimesed teevad, ning sekkub omal ajal inimkonna tegemistesse.

SIION SAAB „TOREDAKS KROONIKS”

(Jesaja 60:1–66:24)

Osutades õige jumalateenimisviisi taastamisele nii vanal ajal kui ka meie päevil, ütleb Jesaja 60:1: „Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Jehoova auhiilgus koidab su kohal!” Siion saab „toredaks krooniks Jehoova käes” (Jesaja 62:3).

Jesaja palvetab Jehoova poole oma kaasmaalaste eest, kes hakkavad Babüloonia vangipõlves oma tegusid kahetsema (Jesaja 63:15–64:11). Pärast seda, kui prohvet Jesaja oli vastandanud tõelisi jumalateenijaid nendega, kes Jumalat valel viisil teenivad, räägib ta sellest, kuidas Jehoova oma sulaseid õnnistab (Jesaja 65:1–66:24).

Vastused piiblilistele küsimustele:

61:8, 9 – Mis on see „igavene leping” ja keda mõeldakse selle soo all? See on uus leping, mille Jehoova on sõlminud võitud kristlastega. „Sugu” on „teised lambad”, miljonid inimesed, kes on võtnud kuulda võitute sõnumit (Johannese 10:16).

63:5 – Kuidas on Jumala „tuline viha” talle toeks? Jumala viha ehk õigustatud meelepaha on emotsioon, mida ta suudab kontrollida. Tema viha toetab teda selles mõttes, et motiveerib teda õiglaselt kohut mõistma.

Õpetus meile:

64:5. Ebatäiuslikud inimesed ei saa endale ise päästet tuua. Inimeste endi „õigetest tegudest” (UM) on pattude lunastamisel sama vähe kasu kui määrdunud riietest. (Roomlastele 3:23, 24.)

65:13, 14. Jehoova õnnistab oma ustavaid sulaseid, rahuldades täielikult nende vaimsed vajadused.

66:3–5. Jehoova vihkab silmakirjalikkust.

„Rõõmustage”

Kui lohutavad võisid küll olla ennustused õige jumalateenimisviisi taastamise kohta ustavatele juutidele, kes olid Babüloonias pagenduses. „Rõõmustage, ja olge väga rõõmsad igaveste selle pärast, mis mina loon, sest vaata, ma loon Jeruusalemma suureks rõõmuks, ja tema rahva lustiks,” ütles Jehoova (Jesaja 65:18, P 1945).

Ka meie elame ajal, mil pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid (Jesaja 60:2). Kätte on jõudnud „rasked ajad” (2. Timoteosele 3:1). Seepärast on Jehoova päästesõnum Piiblis Jesaja raamatus meile suureks jõu allikaks (Heebrealastele 4:12).

[Allmärkus]

[Pilt lk 8]

Kas sa tead, mis oli peamine põhjus, miks Hiskija palus kaitset assüürlaste eest?

[Pilt lk 11]

„Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud, kes kuulutab rahu”