Kuidas jääda vankumatuks, kui laps mässab

KRISTLIK naine, nimetagem teda Joyks, püüdis oma poega kasvatada nii, et ta hakkaks armastama Jehoova Jumalat. Noorukiikka jõudes hakkas too aga mässama ja lahkus kodust. „See oli teravaim valu, mida eales olin kogenud,” ütleb Joy. Olin pettunud, murest murtud ja masendunud. Mind valdasid negatiivsed mõtted.”

Võib-olla oled ka sina püüdnud oma lapsi kasvatada nii, et nad hakkaks armastama ja teenima Jumalat, kuid hiljem on mõni neist keeranud talle hoopis selja. Kuidas tulla toime sellise kibeda pettumusega? Mis aitab sul jääda Jehoova teenimises vankumatuks?

Kui Jehoova pojad mässasid

Kõigepealt tuleb mõista, et Jehoova teab täpselt, kuidas sa ennast tunned. Jesaja 49:15 ütleb: „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kuigi nad unustaksid, siis mina ei unusta sind mitte!” Tõepoolest Jehooval on samasugused tunded nagu lapsevanematel. Kujuta endale ette, kui suurt rõõmu ta võis küll tunda, kui kõik tema ingelpojad kiitsid ja teenisid teda. Kui Jehoova vastas patriarh Iiobile „tormituulest”, meenutas ta rõõmsaid aegu koos oma ühtse vaimse perega: „Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? ... kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?” (Iiob 38:1, 4, 7).

Mingi aja möödudes nägi tõeline Jumal, kuidas tema täiuslik ingelpoeg tõstis mässu tema vastu, saades Saatanaks ehk vastupanijaks. Jehoova nägi ka, kuidas tema esimene inimpoeg Aadam ja tema täiuslik naine Eeva liitusid selle mässuga (1. Moosese 3:1–6; Ilmutuse 12:9). Hiljem ka teised ingelpojad „jätsid maha oma eluaseme” ja hakkasid vastu Jumalale (Juuda 6).

Pühakiri ei ütle, kuidas Jehoova end tundis, kui mõned tema täiuslikud pojad läksid vastuhaku teele. Kuid Piibel ütleb selgesõnaliselt: „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Jehoova kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas” (1. Moosese 6:5, 6). Iisraeli, Jehoova valitud rahva mäss  tegi talle samuti „meelehaiget” ning „valu” (Laul 78:40, 41, UM).

Pole kahtlustki, et Jehoova on empaatiline vanemate vastu, kes valutavad südant mässava lapse käitumise pärast. Oma Sõnas Piiblis on ta andnud mõistlikku nõu ja julgustust, et sellised vanemad võiksid oma olukorraga toime tulla. Jehoova ergutab neid heitma kõik oma mure tema peale, alanduma ja seisma vastu Kurat-Saatanale. Vaadelgem, kuidas selle nõuande järgimine aitab sul jääda vankumatuks, kui sinu laps mässab.

Heida oma mure Jehoova peale

Jehoova mõistab, et vanemad on äärmiselt mures, kui nad teavad, et nende laps võib endale ise haiget teha või kui keegi teine võib seda talle teha. Apostel Peetrus juhib tähelepanu ühele viisile, kuidas nii selle kui muude muredega toime tulla. Ta kirjutab: „Heitke kõik oma mure tema [Jehoova] peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:7). Miks on selline üleskutse ja kinnitus eriti asjakohane vanematele, kelle laps mässab?

Kui laps oli väike, siis sa kaitsesid teda valvsalt ohtude eest ja tõenäoliselt võttis ta sinu armastavat juhatust kuulda. Kui ta aga vanemaks sai, vähenes ehk sinu mõju tema üle, kuid su siiras soov teda kõige halva eest kaitsta ei kahanenud. Tegelikult see võib-olla isegi suurenes.

Seetõttu võibki sulle tunduda, et sina oled selles süüdi, kui laps mässab ja kannatab kahju vaimselt, emotsionaalselt või füüsiliselt. Joy, kellest varem juttu oli, tundis nõnda. Ta ütleb: „Iga päev piinasid mind nurjumistunded ja mu mõtted keerlesid minevikusündmuste ümber.” Eriti just sellistel aegadel tahab Jehoova, et sa ’heidaksid kõik oma mure tema peale’. Kui sa nii teed, siis ta aitab sind. Laulukirjutaja ütleb: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23). Joy sai sellest lohutust. Ta jutustab: „Ma rääkisin Jehoovaga avameelselt kõigest,  mis minu sees toimus. Lihtsalt valasin oma tunded välja ja see oli suureks kergenduseks.”

Ebatäiusliku vanemana oled sa ehk lastekasvatamisel vigu teinud. Aga miks neile keskenduda? On näha, et Jehoova seda ei tee, sest inspireeritud laulukirjutaja laulis: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” (Laul 130:3). Kui oledki olnud laitmatu lapsevanem, võib sinu laps sellegipoolest mässama hakata. Seega räägi oma tunnetest palves Jehoovale, tema aitab sul toime tulla. Ent kui sa tahad jääda Jehoova teenimises vankumatuks ja hoiduda Saatana ohvriks langemast, pead sa tegema midagi rohkemat.

Alandu

„Alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal!” kirjutas Peetrus (1. Peetruse 5:6). Miks sul on tarvis olla alandlik, kui laps mässab? Lisaks sellele, et mässumeelne laps tekitab sinus valu- ja süütunde, võid sa tema pärast ka piinlikkust tunda. Võib-olla valmistab sulle muret, et sinu lapse teod on kahjustanud pere mainet, eriti kui ta on eemaldatud kristlikust kogudusest. Häbi- ja alandustunne võivad sult röövida julguse minna kristlikele koosolekutele.

Sellises olukorras läheb sul tarvis praktilist tarkust. Õpetussõnad 18:1 hoiatab: „Kes ennast teistest eraldab, otsib põhjust tüliks: ta tungib kallale iga saavutuse puhul!” Käies südamevalust hoolimata regulaarselt kristlikel koosolekutel, saad elutähtsat õpetust ja julgustust. „Algselt ei tahtnud ma kedagi näha,” tunnistab Joy. „Kuid tuletasin endale meelde, kui tähtis on olla korrapärane vaimsetes asjades. Pealegi, koju jäädes oleksin ainult probleemidele mõelnud. Koosolekud aitasid mul keskenduda kosutavatele vaimsete asjadele. Olen väga õnnelik, et ma ei eraldanud ennast ega jäänud ilma õdede ja vendade armastavast toest” (Heebrealastele 10:24, 25).

Pea ka meeles, et iga pereliige peab kristlasena ’kandma oma koormat’ (Galaatlastele 6:5). Jehoova ootab vanematelt, et nad armastaksid ja distsiplineeriksid oma lapsi. Ta ka tahab, et lapsed kuuletuksid vanematele ja austaksid neid. Kui vanemad teevad oma parima, et kasvatada oma lapsi „karistuses ja Issanda manitsuses”, siis on vanematel endal hea nimi Jumala ees (Efeslastele 6:1–4). Kui laps mässab armastava juhatuse vastu, siis saab kahjustada lapse maine. Õpetussõnad 20:11 ütleb: „Juba poisikese tegudest tuntakse, kas ta loomus on puhas ja õige!” Saatana mäss pole kindlasti kahjustanud Jehoova mainet nende seas, kes on tõsiasjadega kursis.

Seisa vastu Kuradile

„Olge kained, valvake,” hoiatab Peetrus, „sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata!” (1. Peetruse 5:8). Just nagu lõvi, ründab ka Saatan sageli noori ja kogenematuid. Vanasti uitasid Iisraelis ringi lõvid ning ohustasid koduloomi. Kui talleke eksis karjast, võis ta olla kerge saak. Utt võis vaistlikult  riskida eluga, et oma lambukest kaitsta. Siiski ei ole isegi täiskasvanud lammas lõvile mingi vastane. Seega oli tarvis vapraid karjaseid, kes kaitseksid karja (1. Saamueli 17:34, 35).

Et kaitsta piltlikke lambaid „möirgava lõukoera” eest, on Jehoova määranud ametisse vaimsed karjased, kes kannavad „Ülimkarjase” Jeesus Kristuse juhtimisel karja eest hoolt (1. Peetruse 5:4). Peetrus kutsub selliseid ametissemääratud mehi üles: „Hoidke teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust” (1. Peetruse 5:1, 2). Koos teie kui lapsevanemate abiga on need karjased ehk võimelised aitama noort, et tema vaimne teerada korda seada.

Kui kristlikel karjastel on tarvis sinu mässulisele lapsele nõu anda, võid sa tahta teda distsiplineerimise eest kaitsta. Kuid seda teha oleks tõsine viga. Peetruse sõnul tuleb ’seista vastu Kuradile’, mitte vaimsetele karjastele (1. Peetruse 5:9).

Kui on distsiplineeritud rangeimal moel

Kui su laps ei kahetse ja ta on ristitud kristlane, võidakse teda rangeimal moel distsiplineerida – kogudusest eemaldada. Kui palju sa temaga sealtmaalt kokku puutud, sõltub lapse vanusest ning teistest asjaoludest.

Kui laps on alaealine ja elab kodus, siis sa loomulikult hoolitsed edasi tema füüsiliste vajaduste eest. Teda on vaja ka moraalselt juhatada ja distsiplineerida ning sinu kohustus on seda teha (Õpetussõnad 1:8–18; 6:20–22; 29:17). Võib-olla soovid temaga koos Piiblit uurida. Võid suunata tema tähelepanu erinevatele piiblitekstidele ning „ustava ja mõistliku sulase” väljaannetele (Matteuse 24:45). Sa võid ka lapse kristlikele koosolekutele kaasa võtta ja lasta tal enda kõrval istuda. Seda kõike võib teha lootuses, et ta võtab südamesse Pühakirja nõu.

Olukord on teine, kui eemaldatud on täisealine laps ning kui ta elab väljaspool kodu. Paulus manitses kristlasi muistses Korintoses: „Ärgu olgu midagi tegemist niisugusega, keda nimetatakse vennaks ja kes on kas hooraja või ahne või ebajumala kummardaja või pilkaja või joodik või anastaja; niisugusega ärge ühes söögegi” (1. Korintlastele 5:11). Kuigi vajalike pereasjade ajamiseks on mõningal määral tarvis eemaldatuga läbi käia, peab kristlik lapsevanem püüdma hoiduda mittevajalikust seltsimisest.

Kui kristlikud kogudusevanemad on eksinud last distsiplineerinud, poleks tark nende Piiblil põhinevat tegutsemist mitte tunnustada või vähetähtsaks pidada. Kui asud oma mässumeelse lapse poolele, ei annaks see lapsele tõelist kaitset Kuradi eest. Tegelikult sa ohustaksid iseenda vaimset tervist. Teisest küljest, kui sa toetad karjaste pingutusi, siis sa ’seisad kindlalt usus’ ja annad oma lapsele parimat abi (1. Peetruse 5:8, 9).

Jehoova toetab sind

Kui sinu laps peaks mässama, jäta meelde, et sa pole ainuke. Teistel kristlikel lapsevanematel on olnud samasuguseid kogemusi. Hoolimata katsumustest, mida kogeme, Jehoova toetab meid (Laul 68:20).

Toetu Jehoovale palves. Seltsi regulaarselt koguduseliikmetega. Toeta ametissemääratud karjaste antud distsiplineerimist. Nii tehes on sul võimalik jääda vankumatuks. Lisaks võid oma hea eeskujuga aidata lapsel vastata Jehoova armastavale üleskutsele pöörduda tagasi tema juurde (Malakia 3:6, 7).

[Pildid lk 18]

Ammuta jõudu palvest ja kristlikust kogudusest