Mehe ning naise väärikas roll

ESIMENE inimene, kelle Jehoova Jumal lõi, oli Aadam, seejärel lõi ta Eeva. Enne Eeva loomist oli Aadam saanud mõningasi elukogemusi ning Jehoova oli andnud talle teatud juhised, millest ta pidi edasi rääkima oma naisele (1. Moosese 2:15–20). Seega on loogiline, et Aadama kohus oli võtta enda peale juhtimine kõigis asjus, mis olid seotud Jumala teenimisega.

Nii on ka kristlikus koguduses juhtpositsioon mehel ning sellest on palju õppida. Apostel Paulus kirjutas: „Ma ei luba naisel ... mehe üle valitseda, vaid ta olgu vaikne. Sest Aadam loodi enne, seejärel Eeva” (1. Timoteosele 2:12, 13, P 1997). See ei tähenda, et naised peaksid kristlikel koosolekutel täiesti vait olema, vaid et nad ei laskuks meestega vaidlustesse, ei vähendaks nende autoriteeti ega püüaks ise kogudust õpetada. Ülesanne kogudust juhtida ja õpetada on meestel, kuid naised saavad koosolekutel mitmel moel osaleda ning nõnda koguduse heaks palju anda.

Rääkides sellest, et nii mehel kui naisel on oma koht, mille Jumal neile on andnud, kirjutas apostel Paulus: „Mees ei ole naisest, vaid naine on mehest. ... Ometi ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas [ei ole teineteisest sõltumatud]. Sest otsekui naine mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast” (1. Korintlastele 11:8–12).

Naise tegutsemisvõimalused

Iisraeli rahvale antud Jumala seaduse all oli naistel palju tegutsemisvabadust ning nad said kasutada oma initsiatiivi. Näiteks räägib Õpetussõnad 31:10–31 tublist naisest, kes ostab häid kangaid ning valmistab oma perele riideid. „Ta valmistab ja müüb särke” (salmid 13, 21–24). Tubli naine, kes on „kaupmehe laevade sarnane”, muretseb koju head rooga, isegi kui ta peab seda tooma kaugelt (salm 14). „Ta soovib põldu ja hangib selle, oma käte viljast ta istutab viinamäe!” (salm 16). „Ta tulemused on head” (salm 18). Peale selle, et see töökas ja jumalakartlik naine „valvab tegevust kojas”, aitab ta omakasupüüdmatult ka teisi (salmid 20, 27). Selline naine on tõesti ülistust väärt (salm 31).

Moosese kaudu antud Jehoova seadus võimaldas naistel ka vaimsete asjadega tegeleda. Näiteks ütleb Joosua 8:35: „Ühtki sõna kõigest, mida Mooses oli käskinud, ei jätnud Joosua lugemata kogu Iisraeli koguduse ning naiste, väetite laste ja võõraste ees, kes nendega kaasas käisid.” Samuti ütleb Piibel: „Preester Esra tõi käsuõpetuse koguduse ette, niihästi meeste kui naiste  ette, ja kõigi ette, kes mõistsid kuulata, seitsmenda kuu esimesel päeval. Ja ta luges seda Veevärava esisel väljakul koidust keskpäevani meeste ja naiste ning arusaajate ees; ja kogu rahva tähelepanu oli suunatud käsuõpetuse raamatule” (Nehemja 8:2, 3). Niisiis said naised kuulata Seaduse ettelugemist. Samuti osalesid nad usupühadel (5. Moosese 12:12, 18; 16:11, 14). Mis kõige tähtsam, naistelgi oli võimalik saada Jehoova Jumalaga lähedaseks ning tema poole palvetada (1. Saamueli 1:9, 10).

Esimesel sajandil oli jumalakartlikel naistel võimalus toetada Jeesuse tegevust (Luuka 8:1–3). Üks naine sai võida Jeesuse pead ja jalgu õhtusöögi ajal Betaanias (Matteuse 26:6–13; Johannese 12:1–7). Naised olid nendegi seas, kellele Jeesus pärast ülesäratamist ilmus (Matteuse 28:1–10; Johannese 20:1–18). Kui umbes 120 jüngrit pärast Jeesuse taevasseminekut kokku kogunesid, olid nende hulgas ka naised, kaasa arvatud Jeesuse ema (Apostlite teod 1:3–15). Paljud neist naistest või siis nad kõik olid 33. aasta nelipühil Jeruusalemmas ühe maja ülakambris, kui jüngrite peale valati välja püha vaim ning kui nad hakkasid ime läbi võõraid keeli rääkima (Apostlite teod 2:1–12).

Nii meeste kui naiste puhul täitus Joeli 3:1, 2 ennustus, mida Peetrus tsiteeris nelipühil: „Ma [Jehoova] valan oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama ... Ja neil päevil ma valan oma Vaimu oma sulaste ja ümmardajate peale” (Apostlite teod 2:13–18). Pärast 33. aasta nelipühi anti naistele vaimuande. Nad rääkisid võõrastes keeltes ning kõnelesid prohvetlikult, mis ei tähendanud alati ennustamist, vaid ka Pühakirja tõdedest rääkimist.

Oma kirjas Rooma kristlastele räägib apostel Paulus südamlikult õest Foibest, soovitades sealsetel usukaaslastel teda vastu võtta. Samuti mainib ta Trüfainat ja Trüfoosat, nimetades neid naisteks, „kes teevad kõvasti tööd Issandas” (Roomlastele 16:1, 2, 12, UM). Kuigi need naised polnud määratud varakristlikus koguduses vanemateks ega abilisteks, oli Jumal valinud  nii nemad kui ka paljud teised naised oma Poja Jeesus Kristuse kaasvalitsejateks taevasesse Kuningriiki (Roomlastele 8:16, 17; Galaatlastele 3:28, 29).

Tänapäevalgi on naistele antud suur eesõigus. „Jehoova ise annab sõnumi; head sõnumit rääkivaid naisi on suur vägi,” ütleb Laul 68:12 (UM). Head sõnumit kuulutavad naised on kiitust väärt. Tänu sellele, kui hästi nad oskavad Piiblit õpetada, võtavad paljud inimesed omaks õiged Pühakirja õpetused. Tunnustust väärivad ka kristlikud abielunaised, kes püüavad kasvatada oma lapsi tublideks kristlasteks ning toetavad oma mehi, kellel on koguduses palju ülesandeid (Õpetussõnad 31:10–12, 28). Ka vallalistel naistel on kristlikus koguduses väärikas koht ning kristlikke mehi õhutatakse kohtlema „vanemaid naisi kui emasid, nooremaid kui õdesid kõiges meelepuhtuses” (1. Timoteosele 5:1, 2).

Mehe ülesanded

Ka kristlikule mehele on Jumal määranud oma rolli ning ta ootab, et mees seda täidaks. Paulus ütles: „Ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea” (1. Korintlastele 11:3). Mehelgi on pea – Kristus. Mees vastutab oma tegude eest Kristuse ja lõppkokkuvõttes Jumala ees. Jumal tahab, et mees kasutaks oma juhtpositsiooni armastavalt (Efeslastele 5:25). Nii on see olnud Jehoova soov inimkonna algusest peale.

Piibel näitab, et Jumal on andnud meestele ülesandeid kooskõlas nende juhtpositsiooniga. Näiteks käskis Jehoova Noal ehitada laev, et veeuputuses ellu jääda (1. Moosese 6:9–7:24). Aabrahamile tõotas Jumal, et tema soo ehk seemne kaudu õnnistavad end kõik rahvad maa peal. See seeme on Kristus Jeesus (1. Moosese 12:3; 22:18; Galaatlastele 3:8–16). Moosesele andis Jumal ülesandeks juhtida iisraellased Egiptusest välja (2. Moosese 3:9, 10, 12, 18). Tema kaudu andis Jehoova ka Seaduse, mida tuntakse Moosese Seadusena (2. Moosese 24:1–18). Ja eranditult kõik Piibli kirjutajad olid mehed.

Jeesus andis kristliku koguduse peana „ande inimeste kujul” (UM), kelleks olid mehed (Efeslastele 1:22; 4:7–13). Kui Paulus loetles ülevaatajate kohta käivaid nõudeid, rääkis ta meestest (1. Timoteosele 3:1–7; Tiitusele 1:5–9). Niisiis teenivad Jehoova tunnistajate kogudustes teenistusabiliste ja ülevaatajate ehk vanematena mehed (Filiplastele 1:1, 2; 1. Timoteosele 3:8–10, 12). Ainult mehi määratakse kristliku koguduse karjasteks (1. Peetruse 5:1–4). Ent nagu juba varem märgitud, on Jumal ka naistele andnud suurepäraseid ülesandeid.

Nad täidavad oma rolli rõõmuga

Kui mees ja naine täidavad Jumala antud ülesandeid, toob see neile rõõmu, ning kui nad jäljendavad Kristuse ja tema koguduse eeskuju, on nende abielu õnnelik. „Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest, ... teiegi igaüks omaette armastage oma naist nagu iseennast,” kirjutas Paulus (Efeslastele 5:25–33). Meestelt oodatakse, et nad kasutaksid oma juhtpositsiooni armastavalt, mitte isekalt. Kristuse kogudus ei koosne täiuslikest inimestest, aga Jeesus armastab sellegipoolest koguduseliikmeid ning hoolitseb nende eest. Samamoodi peab kristlik abielumees armastama oma naist ja tema eest hoolitsema.

 Kristlikul „naisel omakorda peaks olema sügav lugupidamine oma mehe vastu” (Efeslastele 5:33, UM). Naised saavad võtta oma eeskujuks koguduse. Efeslastele 5:21–24 ütleb: „Olge allaheitlikud üksteisele Kristuse kartuses. Naised, olge allaheitlikud oma meestele, otsekui Issandale! Sest mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on koguduse pea, tema on ihu õnnistegija. Aga nõnda nagu kogudus on allaheitlik Kristusele, nõnda olgu ka naised oma meestele kõigis asjus.” Kuigi naisel võib vahel olla raske mehele alluda, on see „kohane Issanda omadele” (Koloslastele 3:18, „Sõna seletus”). Naisel on kergem alluda mehele, kui ta peab meeles, et see meeldib Issand Jeesus Kristusele.

Isegi siis, kui mees ei ole kristlane, peaks naine talle ikkagi alluma. Apostel Peetrus ütles: „Teie, naised, olge allaheitlikud oma meestele, et ka need, kes ei ole sõnakuulelikud sõnale, naiste eluviiside läbi võidetaks ilma sõnata usule, kui nad vaatavad, kuidas te elate jumalakartuses puhast elu” (1. Peetruse 3:1, 2). Saara, kes pidas oma mehest Aabrahamist lugu, tõi ilmale Iisaki ning sai Jeesus Kristuse esiemaks (Heebrealastele 11:11, 12; 1. Peetruse 3:5, 6). Naised, kes käituvad nii nagu Saara, saavad kindlasti Jumala õnnistuste osaliseks.

Kui mees ja naine täidavad mõlemad oma rolli, valitseb nende vahel rahu ja kooskõla. See toob neile rõõmu ja rahulolu. Pühakirja nõuete täitmine annab igaühele väärika koha Jumala eesmärgis.

[Kast lk 7]

Mida arvavad oma rollist naised

„Minu abikaasa kasutab oma juhtpositsiooni armastavalt ja lahkelt,” sõnab Susan. „Tavaliselt arutame me asju üheskoos ning seejärel langetab mu mees otsuse. Tean, et selline toimimine on hea meile mõlemale. See roll, mille Jehoova on andnud kristlikule naisele, teeb mind tõesti õnnelikuks ja meie abielu tugevaks. Oleme mehega lähedased ning teeme vaimsete eesmärkide saavutamiseks koostööd.”

Mindy ütleb: „See, millise rolli on Jehoova naistele andnud, kinnitab tema armastust meie vastu. Kui pean oma mehest lugu ja toetan teda koguduse tegevuses, saan näidata, et hindan oma osa, mis mulle on antud.”

[Pildid lk 5]

Jumal andis Noale, Aabrahamile ja Moosesele ülesandeid kooskõlas nende rolliga

[Pilt lk 7]

„Head sõnumit rääkivaid naisi on suur vägi”