Saamuel edendab õiget jumalateenimist

PROHVET laidab kaasusklikke, kes nõudsid inimkuningat, ja innustab neid Jumalale kuuletuma. Oma autoriteedi kinnituseks küsib ta Jehoovalt tunnustähte – tormi. Sel aastaajal, nisulõikuse paiku, Iisraelis vihmatorme tavaliselt ei esine. Ometi annab Jumal äikest ja vihma. Seetõttu kardab rahvas väga Jehoovat ja tema esindajat Saamueli (1. Saamueli 12:11–19).

Prohvet Saamuel oli ka kirjamees. Tema kirjutatud tegevusrohked ajaloojutustused käsitlevad umbes 330 aastat ja räägivad ka Iisraeli kohtumõistjate kangelastegudest. Näiteks tõestisündinud lugu Simsonist, maailma tugevaimast mehest, on andnud inspiratsiooni nii luule kui ooperi vallas ning ka muudeks lava- ja ekraaniteosteks (Kohtumõistjate raamat, 13.–16. peatükk). Saamuel kirjutas ka Rutist ja tema ämmast Noomist, kes mõlemad olid jäänud leseks ja vaesunud. See tõsieluline ja õnneliku lõpuga lugu on samavõrd kaasahaarav (Ruti raamat, 1.–4. peatükk).

Mida me võime õppida Saamueli kirjutistest ja elust? Kuidas ta õiget jumalateenimist edendas?

Tema noorusaastad

Saamueli isa Elkana oli Jehoova kummardaja ja armastav abikaasa. Elkana naine Hanna oli tugeva vaimsusega. Jehoova kojas Siilos palvetas lastetu Hanna hingepõhjast, tõotades: „Vägede Jehoova, kui sa tõesti vaatad oma ümmardaja viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma ümmardajat, vaid annad oma ümmardajale meessoost järglase, siis ma annan tema Jehoovale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta pead!” (1. Saamueli 1:1–11). See tähendas, et laps antakse Jehoova teenistusse.

Hanna palvetas hääletult. „Üksnes ta huuled liikusid,” ütleb jutustus. Ülempreester Eeli arvas ekslikult, et naine on joobnud, ja sõitles teda. Hanna aga selgitas lugupidavalt oma olukorda, mispeale Eeli lausus: „Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal täidab su palve, mis sa temalt palusid!” Jehoova täitiski, sest lugu jätkub: „Hanna sai käima peale ning pärast päevade möödumist ta tõi poja ilmale ja pani temale nimeks Saamuel, „sest ma palusin teda Jehoovalt”, ütles Hanna” (1. Saamueli 1:12–20).

Saamueli kasvatati „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi” (Efeslastele 6:4, P 1997). Niipea kui Saamuel võõrutati, tõi Hanna ta Siilosse Jumala kotta ja viis ülempreester Eeli juurde. Tema hoole all „teenis [poiss] Jehoovat”. Hanna suur rõõm väljendub liigutavates tänusõnades, mille Saamuel ise hiljem kirja pani (1. Saamueli 2:1–11).

Kui oled lapsevanem, kas innustad oma lapsi selles suunas, et Jehoova teenistusest saaks nende eluviis? Parim võimalus oma energia rakendamiseks on edendada õiget jumalateenimist.

Saamuel kohanes hästi eluga pühamus. Ta „kasvas üles Jehoova juures” ning „edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Jehoova kui inimeste juures”. Ta ilmutas jumalakartlikke omadusi, mis tegid ta kalliks teiste silmis (1. Saamueli 2:21, 26).

Sama ei saa aga öelda Eeli kõlvatute poegade Hofni ja Piinehasi kohta, kes „ei tahtnud tunnustada Jehoovat”. Nad käitusid ebamoraalselt ja võtsid endale parima osa ohvritest, mida inimesed pühamusse tõid. Jumal oli saatnud juba prohveti kuulutama karistust,  mida Eeli võis oodata, ja mis muu hulgas tähendas tema kahe poja surma (1. Saamueli 2:12, 15–17, 22–25, 27, 30–34). Jehoova saatis ka Saamueli edastama ühte kohtusõnumit.

Saamuel teenib prohvetina

Jumal lausus Saamuelile: „Ma olen ju kuulutanud [„sa pead ütlema”, UM] temale [Eelile], et ma mõistan igavesti kohut tema soo üle patu pärast, sest kuigi ta teadis, et ta pojad olid tõmmanud eneste peale needuse, ta ei ohjeldanud neid mitte.” Sellist sõnumit polnud kerge edasi anda ja Eeli käis peale, et Saamuel ei varjaks sõnagi Jehoova sõnumist. Niisiis jutustas Saamuel kõigest, mida Jehoova oli öelnud. Nõudis see vast julgust! (1. Saamueli 3:10–18.)

Kui Saamuel täiskasvanuks sai, kuulis kogu Iisrael, et ta on Jumala prohvet (1. Saamueli 3:19, 20). Kohtumõistmine, mille Saamuel oli ette kuulutanud, algas siis, kui Iisrael sai vilistidelt hävitavalt lüüa. Hofni ja Piinehas said lahingus surma ning vilistid võtsid ära Jehoova seaduselaeka. Saanud teada oma poegade ja Jumala laeka kaotusest, kukkus Eeli istmelt tagurpidi maha, murdis kaela ning suri (1. Saamueli 4:1–18).

Kakskümmend aastat hiljem innustas Saamuel iisraellasi hülgama ebajumalateenimist. Seepeale rahvas kõrvaldas ebajumalakujud, paastus ja tunnistas patte. Saamuel palvetas ja tõi rahva eest põletusohvri. Mis oli tulemus? Kui vilistid ründasid, viis Jumal nad segadusse ja Iisrael purustas vasturünnakus vaenlase. Tänu Jehoova õnnistusele iisraellaste olukord paranes märgatavalt ning nad võtsid taas enda valdusse maa-ala, mille vilistid olid neilt ära võtnud (1. Saamueli 7:3–14).

Pole kahtlustki, et Saamuel edendas õiget jumalateenimist. Näiteks kandis ta hoolt selle eest, et osa sõjasaaki läheks kogudusetelgi toetuseks. Ta aitas organiseerida paasapüha pidustusi ja leviitidest väravahoidjate teenistust (1. Ajaraamat 9:22; 26:27, 28; 2. Ajaraamat 35:18). Saamuel läks igal aastal oma kodust Raamast teistesse linnadesse kohut mõistma. Tal oli ausa ja erapooletu inimese maine. Kuna iisraellased pidasid Saamuelist lugu, sai ta neid vaimselt aidata (1. Saamueli 7:15–17; 9:6–14; 12:2–5). Tema ausus ja vaimsus ajendas kindlasti paljusid järgima tema eeskuju. Kas Saamueli elutee ajendab ka sind tegudele?

Iisrael nõuab kuningat

Vanas eas pani Saamuel oma pojad Joeli ja Abija kohtumõistjateks. Nad „ei käinud tema teedel, vaid nad ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust”. Nende käitumine viis selleni, et Iisraeli vanemad hakkasid nõudma kuningat (1. Saamueli 8:1–5). See oli Saamueli silmis paha. Ent kui ta oli selle asja pärast palvetanud, lausus Jehoova: „Nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!” (1. Saamueli 8:6, 7). Jumal palus Saamuelil täita rahva soov ja hoiatada, et kuninga valitsuse all jääb rahvas mõnevõrra ilma oma vabadusest. Kui rahvas sellest hoolimata kuningat nõudis, laskis Jehoova Saamuelil võida kuningaks Sauli (1. Saamueli 8:6–22; 9:15–17; 10:1).

 Saamuel toetas seda korraldust, hoolimata oma kahtlustest. Pärast iisraellaste võitu ammonlaste üle kutsus ta rahva kokku Gilgalisse, et kinnitada Sauli kuningavõim (1. Saamueli 10:17–24; 11:11–15). Saamuel tegi ülevaate Iisraeli ajaloost ja manitses kuningat ja rahvast kuuletuma Jehoovale. Jumal vastas Saamueli palvele ootamatu äikesetormiga, mida artikli alguses mainiti. Torm ajendas inimesi tunnistama oma eksimust, kui nad lükkasid tagasi Jehoova. Nad palusid Saamuelil palvetada endi eest, mispeale ta vastas: „Jäägu see minust kaugele, teeksin pattu Jehoova vastu, kui ma lakkaksin palvetamast teie eest! Mina aga tahan teile õpetada head ja õiget teed.” Kui ustavalt armastas ta küll Jehoovat ja tema rahvast! (1. Saamueli 12:6–24.) Kas sina oled samamoodi valmis toetama teokraatlikke korraldusi ja palvetama kaasusklike eest?

Iisraeli kaks esimest inimkuningat

Saul oli tagasihoidlik, Jumalale meelepärane mees (1. Saamueli 9:21; 11:6). Hiljem aga ei järginud ta enam Jumala juhatust. Näiteks noomis Saamuel teda selle eest, et ta oli kärsitult toonud ohvri, selle asemel et oodata, nagu teda oli kästud (1. Saamueli 13:10–14). Kui Saul säästis sõnakuulmatult Amaleki kuninga Agagi elu, ütles Saamuel talle: „Jehoova on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud su ligimesele, kes on parem sinust!” Saamuel surmas Agagi ja lahkus Sauli leinates (1. Saamueli 15:1–35).

Jehoova ütles lõpuks Saamuelile: „Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud!” Selsamal korral saatis Jehoova Saamueli Petlemma Iisai poega kuningaks võidma. Ükshaaval vaatles Saamuel Iisai poegi, kuni Jehoova näitas, et tema meele järgi on noorim, Taavet, kes tuli kuningaks võida. Sel päeval sai Saamuel tähtsa õppetunni: „See pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” (1. Saamueli 16:1–13).

Kuna juba Sauli sõnakuulmatus oli põhjustanud Saamuelile valu, tundis ta ilmselt ääretut kurbust, kui Saulis kasvas mõrtsukalik viha Taaveti vastu. Niisugustest katsumustest hoolimata jäi Saamuel tegusaks kuni kõrge eani ja andis Jehoova teenistuses oma parima (1. Saamueli 19:18–20).

Saamueli pärand

Pärast Saamueli surma leinas Iisrael seda alandlikku ja julget prohvetit, kes oli paljude elu mõjutanud (1. Saamueli 25:1). Saamuel oli ebatäiuslik ja mõnikord eksis ta otsuste langetamisel. Ent sellest hoolimata oli ta Jehoovale jagamatult pühendunud ning tegutses kogu hingest selle nimel, et teisedki Jehoovat nõnda teeniksid.

Saamueli päevist alates on paljugi muutunud, aga tema elulugu pakub väärtuslikke õppetunde meie jaoks. Mis kõige tähtsam, Saamuel kummardas Jehoovat ja edendas õiget jumalateenimist. Kas seda teed ka sina?

[Kast lk 16]

MÕTLE SAAMUELI ELULE

• Nii nagu Saamueli vanemad õpetasid talle Jumala sõna, kasvata sinagi oma lapsi „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi” (Efeslastele 6:4, P 1997).

• Innusta oma lapsi elama nii nagu Saamuel ning panema Jehoova teenistuse oma elus kesksele kohale.

• Jumalakartlikud omadused, mida Saamuel ilmutas, tegid ta kalliks teiste silmis ja sellega jättis ta ka meile hea eeskuju.

• Saamuel tegi kõik, mis võimalik, et edendada õiget jumalateenimist. Seda peaksime ka meie tegema.

[Pilt lk 15]

Saamuel edendas õiget jumalateenimist ja pakkus meeleldi vaimset abi