Õppigem vaimseid asju üha enam hindama

„Kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!” (LAUL 139:17)

1., 2. Miks me peaksime Jumala Sõna hindama ja kuidas väljendas oma tänu laulukirjutaja?

KUI Jeruusalemmas Jehoova templis parandustöid tehti, leidis ülempreester Hilkija „Jehoova käsuõpetuse raamatu, mis Moosese läbi oli antud”. See oli üsna tõenäoliselt originaalkäsikiri, mis oli kirja pandud umbes 800 aastat varem. Kas sa kujutad ette, mida võis jumalakartlik kuningas Joosija tunda, kui käsuõpetuse raamat tema ette toodi? Kahtlemata oli sellel käsikirjal Joosija jaoks väga suur väärtus ning ta lasi seda otsekohe kirjutaja Saafanil ette lugeda (2. Ajaraamat 34:14–18).

² Tänapäeval võivad Jumala Sõna kas tervikuna või osaliselt lugeda miljardid inimesed. Ent kas see teeb Pühakirja kuidagi vähem väärtuslikuks? Kindlasti mitte, sest Pühakiri sisaldab Jumala enda mõtteid, mis on pandud kirja meie heaks (2. Timoteosele 3:16). Laulik Taavet kirjutas oma tunnetest Jumala Sõna vastu järgmiselt: „Kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!” (Laul 139:17).

3. Mis näitab, et Taavet oli väga vaimne inimene?

³ Taaveti hindamine Jehoova, tema Sõna ja teenimise vastu ei kahanenud kunagi. Need kaunid laulud, mis Taavet lõi, kirjeldavad tema tundeid väga ilmekalt. Näiteks ütleb Laul 27:4: „Üht ma olen palunud Jehoovalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Jehoova kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Jehoova teenistuse armsust ja mõtiskleda tema templis!” Siin kasutatud algkeelne sõna, mis on tõlgitud kui „mõtisklema”, tähendab lisaks sellele veel hoolega vaatlemist, naudinguga vaatamist, imetlemist ning hindamist. Taavet hindas väga Jehoova vaimseid ande ja tundis rõõmu igast väiksemastki tõekillust, mida Jehoova inimestele teada andis. Taaveti suhtumine väärib jäljendamist (Laul 19:8–12).

Olgem tänulikud, et tunneme Piibli tõde

4. Mis pani Jeesust rõõmustuma pühas vaimus?

⁴ Jumala Sõna mõistmine ei sõltu kellegi enda intelligentsist ega ilmalikust haridusest, mis kipuvad inimest uhkeks muutma. See sõltub hoopis Jumala armust, mida ta osutab alandlikele ja siira südamega inimestele, kes tunnevad vajadust vaimse juhatuse järele (Matteuse 5:3, UM; 1. Johannese 5:20). Kui Jeesus oli rääkinud sellest, et mõnede ebatäiuslike inimeste nimed pannakse kirja taevasse, rõõmustus ta pühas vaimus ja ütles: „Mina tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled tarkade ja mõistlike eest selle pannud varjule ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Luuka 10:17–21).

5. Miks ei tohtinud Jeesuse jüngrid suhtuda iseenesestmõistetavalt teadmistesse Kuningriigi kohta?

⁵ Pärast palvetamist pöördus Jeesus oma jüngrite poole ja ütles: „Õndsad on silmad, kes näevad, mida teie näete! Sest ma ütlen teile, et palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ja ei ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ja ei ole kuulnud!” Jeesus ütles oma ustavatele järelkäijatele, et nad ei võtaks iseenesestmõistetavalt  hinnalisi teadmisi, mis neile Kuningriigi kohta oli ilmutatud, sest neid teadmisi ei olnud paljastatud endisaegsetele Jumala teenijatele ja mõistagi ei tehtud neid teatavaks Jeesuse päevade tarkadele (Luuka 10:23, 24).

6., 7. a) Miks meil on põhjust Jumala ilmutatud tõe eest tänulikud olla? b) Millist kontrasti on tänapäeval näha õige ja vale usu vahel?

⁶ Tänapäeval on Jumala teenijatel veelgi enam põhjusi Piibli tõdede eest tänulikud olla, sest nüüd on Jehoova aidanud „ustava ja mõistliku sulase” kaudu oma Sõnast palju sügavamalt aru saada (Matteuse 24:45; Taaniel 12:10). Prohvet Taaniel kirjutas lõpuaja kohta: „Siis uurivad paljud seda [Pühakirja] ja arusaamine kasvab!” (Taaniel 12:4). Kindlasti oled sa nõus, et teadmised Jumala kohta on tänapäeval tõesti süvenenud ning et Jehoova teenijatel on rikkalikult vaimset toitu.

⁷ Kui suur on küll kontrast Jumala rahva vaimse külluse ja Suure Baabüloni religioosse segaduse vahel! Tänu sellele on paljud valereligioonis pettunud inimesed leidnud üles õige religiooni. Niisugused inimesed ei taha saada Suure Baabüloni „pattude osaliseks” ega soovi, et neid „tabaks tema nuhtlused”. Jehoova ja tema teenijad kutsuvad kõiki selliseid inimesi tõelisse kristlikusse kogudusse (Ilmutuse 18:2–4; 22:17).

Tänumeelsed inimesed kogunevad Jumala juurde

8., 9. Kuidas täituvad Haggai 2:7 sõnad meie päevil?

⁸ Jehoova ennustas oma sümboolse templi kohta: „Ma panen värisema kõik paganad, nõnda et kõigi paganate rikkused tuuakse ja ma täidan selle koja toredusega!” (Haggai 2:7). See ennustus täitus Haggai päevil, mil kodumaale tagasi pöördunud Jumala rahva jääk ehitas uuesti üles Jeruusalemma templi. Tänapäeval täituvad Haggai sõnad suuremas ulatuses seoses Jehoova sümboolse templiga.

⁹ Sellesse templisse on juba kogunenud miljoneid inimesi, et teenida Jumalat „vaimus ja tões”, ning igal aastal tuuakse templisse juurde veel sadu tuhandeid „paganate rikkusi” (Johannese 4:23, 24). Ülemaailmne aruanne näitab, et 2006. teenistusaastal ristiti 248 327 inimest, kes olid pühendanud oma elu Jehoovale. See teeb ühe päeva kohta keskmiselt 680 inimest. Nende armastus tõe vastu ja soov teenida Jehoovat Kuningriigi kuulutajatena tõendab seda, et Jumal on neid tõesti enda poole tõmmanud (Johannese 6:44, 65).

10., 11. Jutusta mõni kogemus, mis näitab, kuidas inimesed on hakanud Piibli tõde hindama.

¹⁰ Paljudele neile siirastele inimestele hakkas tõde meeldima, kuna nad nägid „vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni” (Malakia 3:18). Üheks näiteks on Wayne ja Virginia, kes kuulusid varem protestandi kirikusse, kuid kes polnud saanud oma usuküsimustele vastuseid. Nad vihkasid  sõjapidamist ning neid häiris see, kui nägid vaimulikke õnnistamas sõdureid ja relvi. Kui nad jäid vanemaks, tundsid nad, et teised kirikuliikmed ei hooli neist, kuigi Virginia oli olnud aastaid pühapäevakooli õpetaja. „Keegi ei tulnud meile külla ega tundnud meie vastu huvi,” ütlevad nad. „Ainus, mis kirikut huvitas, oli meie raha. Olime sügavalt pettunud.” Veelgi enam pahameelt valmistas neile see, kui nende kirik hakkas suhtuma sallivalt homoseksualismi.

¹¹ Vahepeal oli aga Wayne’i ja Virginia tütretütrest ja seejärel ka tütrest saanud Jehoova tunnistaja. Wayne ja Virginia olid alguses selle üle nördinud, kuid muutsid hiljem meelt ning olid nõus Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. „Saime kõigest kolme kuuga Piibli kohta rohkem teadmisi, kui olime õppinud seitsmekümne aasta jooksul. Me polnud varem sedagi kuulnud, et Jumala nimi on Jehoova. Me ei teadnud midagi ka Jumala Kuningriigist ega tulevasest maisest paradiisist.” Peagi hakkas see siiras abielupaar käima Jehoova tunnistajate koosolekutel ning tegema kuulutustööd. „Tahame rääkida kõigile tõde,” ütles Virginia. Wayne ja Virginia, kes on 80. eluaastates, ristiti 2005. aastal. „Oleme nii õnnelikud, et kuulume tõeliste kristlaste kogudusse,” ütlevad nad.

Olgem tänulikud, et Jumal valmistab meid oma tööks ette

12. Mida Jehoova alati oma teenijatele annab ning mida peame meie tegema omalt poolt?

¹² Jehoova teenijad võivad olla alati kindlad, et saavad tema tahte täitmiseks abi. Näiteks Noa sai Jumalalt selged ja konkreetsed juhised, kuidas ehitada laeva, mille tegemine pidi juba esimesel korral õnnestuma. Ja see õnnestuski. Kuidas? Sest „Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi” (1. Moosese 6:14–22). Ka tänapäeval valmistab Jehoova oma teenijaid igati ette selleks tööks, mis ta on neile teha andnud. Praegusel ajal on jumalateenijate peamiseks tööks kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist ja aidata inimestel saada Jeesus Kristuse jüngriteks. Nii nagu Noa puhul, sõltub ka meie edu kuulekusest. Meil tuleb kuulekalt järgida juhiseid, mida Jehoova annab oma Sõna ja organisatsiooni kaudu (Matteuse 24:14; 28:19, 20).

13. Kuidas Jehoova meid välja õpetab?

¹³ Et oma tööga hästi hakkama saada, tuleb meil õppida õigesti kasutama oma peamist tööriista Jumala Sõna, mis on „kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud” (2. Timoteosele 2:15; 3:16, 17). Nagu esimesel sajandil, nii annab Jehoova ka tänapäeval oma teenijatele vajalikku väljaõpet kristliku koguduse kaudu. Praegu peetakse igal nädalal 99 770 koguduses kõikjal maailmas teokraatlikku teenistuskooli ja teenistuskoosolekut, et aidata meil teha kuulutustööd. Kas sa hindad neid tähtsaid koosolekuid, käies neil regulaarselt ja rakendades õpitut ellu? (Heebrealastele 10:24, 25.)

14. Kuidas näitavad Jehoova teenijad oma tänu selle eest, et saavad teha Jumala antud tööd? (Kommenteeri ka lk 27–30 toodud tabelit.)

¹⁴ Miljonid Jumala teenijad igal pool maailmas näitavad oma tänulikkust niisuguse väljaõppe eest sellega, et teevad agaralt kuulutustööd. Näiteks kuulutasid 6 741 444 Jehoova tunnistajat 2006. teenistusaastal ühtekokku 1 333 966 199 tundi, juhatades sealhulgas 6 286 618 piibliuurimist. Need on vaid mõned rõõmustavad üksikasjad ülemaailmses aruandes. Innustame sind seda aruannet lähemalt uurima, et sellest julgustust saada, just nagu ka meie esimesel sajandil elanud vennad ja õed said palju innustust sellest, kui kuulsid, kuidas kuulutustöö  on läinud (Apostlite teod 1:15; 2:5–11, 41, 47; 4:4; 6:7).

15. Miks ei peaks keegi tundma end halvasti, kui ta teenib Jehoovat kogu hingest?

¹⁵ See suur kiitus, mida Jehoova teenijad igal aastal talle toovad, näitab nende hindamist selle vastu, et nad tunnevad Jehoovat ja saavad temast tunnistust anda (Jesaja 43:10). On tõsi, et mõningate meie eakate või haigete vendade ja õdede kiitusohvrit võib võrrelda lesknaise ohvrianniga. Kuid ärgem unustagem, et Jehoova ja tema Poeg hindavad tõeliselt kõiki, kes teevad, mis suudavad, teenides Jumalat kogu hingest (Luuka 21:1–4; Galaatlastele 6:4).

16. Milliseid õppevahendeid me oleme saanud?

¹⁶ Peale väljaõppe, mida saame Jehoovalt teenistuses osalemiseks, varustab ta meid organisatsiooni kaudu ka suurepäraste õppevahenditega. Viimastel aastakümnetel oleme saanud kasutada selliseid raamatuid nagu „Tõde, mis viib igavesse ellu”, „Sa võid elada igavesti Paradiisis maa peal”, „Tundmine, mis viib igavesse ellu” ning praegu kasutame raamatut „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. Need, kes tõesti hindavad saadud väljaandeid, kasutavad neid teenistuses tõhusalt.

Õppigem hästi kasutama raamatut „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”

17., 18. a) Milliseid kohti „Piibli õpetuste” raamatust sina teenistuses kõige sagedamini kasutad? b) Mida märkis üks ringkonnaülevaataja selle raamatu kohta?

¹⁷ Raamat „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” on väga hea õppevahend, milles on 19 peatükki, üksikasjalik lisa ning mis on kirjutatud lihtsas keeles. Näiteks käsitleb 12. peatükk teemat „Jumalale meelepärane elu”. See materjal selgitab piibliõpilasele, kuidas saavutada midagi, millele paljud pole kunagi mõelnud või mida nad on pidanud lausa võimatuks, nimelt,  kuidas saada Jumalaga sõbraks (Jakoobuse 2:23). Mida on selle õppevahendi kohta öeldud?

¹⁸ Näiteks ütles üks Austraalia ringkonnaülevaataja, et see raamat „äratab inimestes kiiresti huvi ning tõmbab neid vestlusse”. Kuna seda raamatut on väga kerge kasutada, on see „andnud paljudele Kuningriigi kuulutajatele teenistuses rohkem kindlustunnet ja rõõmu. Mõned on nimetanud seda raamatut koguni kullatükiks”, lisas ringkonnaülevaataja.

19.–21. Jutusta mõni kogemus, mis näitab, kui väärtuslik on „Piibli õpetuste” raamat.

¹⁹ „Jumal saatis teid minu juurde,” ütles üks naine Guyanas pioneerile, kes temaga vestlema hakkas. Naise elukaaslane oli ta hiljuti kahe lapsega üksi jätnud. Pioneer avas „Piibli õpetuste” raamatu 1. peatüki ning luges naisele ette 11. lõigu alapealkirja alt „Kuidas Jumal suhtub ülekohtusse?”. „Need mõtted puudutasid teda sügavalt,” ütles pioneer. „Ta tõusis püsti, läks oma poe tagaruumi ja hakkas nutma.” Naine oli nõus hakkama ühe õega Piiblit uurima ning temaga uurimine läheb hästi.

²⁰ José, kes elab Hispaanias, kaotas oma naise liiklusõnnetuses. Ta hakkas kurvastusest uimasteid tarvitama ning otsis abi psühholoogidelt. Ent psühholoogid ei osanud vastata küsimusele, miks lasi Jumal tema naisel surra. Ühel päeval sai José tuttavaks Francesciga, kes töötas temaga samas firmas. Francesc tegi Joséle ettepaneku uurida „Piibli õpetuste” raamatust 11. peatükki „Miks Jumal lubab kannatusi?”. Pühakirja selgitus ning näide õpetajast ja õpilasest andsid mehe küsimusele vastuse. José hakkas tõsiselt Piiblit uurima, käis ringkonnakokkutulekul ning nüüd käib kuningriigisaalis koosolekutel.

²¹ Romanil, 40-aastasel Poola ärimehel, oli alati olnud Jumala Sõna vastu lugupidamine. Kuna ta oli aga tööga liiga hõivatud, ei edenenud temaga uurimine kuidagi. Ent siis käis ta piirkonnakonvendil, kus ta sai endale „Piibli õpetuste” raamatu. Pärast seda olukord muutus. „Tänu sellele raamatule olen saanud Piibli põhiõpetustest tervikliku pildi,” ütleb ta. Nüüd uurib Roman Piiblit korrapäraselt ja teeb edusamme.

Ärgu meie tänutunne kadugu

22., 23. Kuidas saame näidata oma tänu tulevikulootuse eest?

²² Nagu selgitati piirkonnakonvendil „Vabastus on lähedal!”, igatsevad tõelised kristlased igavest vabastust, mida on tõotanud Jumal ja mis saab võimalikuks tänu Jeesus Kristuse valatud verele. Pole paremat võimalust näidata oma tänu selle hinnalise lootuse eest kui puhastada end „surnud tegudest teenima elavat Jumalat” (Heebrealastele 9:12, 14).

²³ See, kuidas enam kui kuus miljonit Kuningriigi kuulutajat ustavalt Jumalat teenivad, on tõesti ime, kui mõelda, millises enesekeskses maailmas me elame. Samuti näitab selline ustavus, et hindame sügavalt võimalust Jumalat teenida, ning me teame, et meie „vaevanägemine Issandas ei ole asjatu”. Ärgu meie tänutunne kunagi kadugu! (1. Korintlastele 15:58; Laul 110:3.)

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas hindas laulukirjutaja Jumalat ja vaimseid asju ning mida meie sellest õpime?

• Kuidas täituvad Haggai 2:7 sõnad meie päevil?

• Millist abi on Jehoova andnud oma teenijatele kuulutustöö tegemiseks?

• Kuidas saad sina näidata oma tänu Jehoova headuse eest?

[Küsimused]

 [Teabegraafika lk 27–30]

JEHOOVA TUNNISTAJATE 2006. TEENISTUSAASTA ÜLEMAAILMNE ARUANNE

 (Vt aastaköidet.)

[Pildid lk 25]

Jehoova annab meile oma tahte täitmiseks abi