Aamos – viigimarjade noppija või vääristaja?

ÜHEKSANDAL sajandil e.m.a käskis kuritahtlik preester ja vasikakummardaja Amasja prohvet Aamosel lõpetada Iisraelis ennustamine. Aamos kostis vastu: „Mina ... olen karjane ja metsviigipuude vääristaja! Aga Jehoova võttis mind karja järelt ja Jehoova ütles mulle: mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!” (Aamos 7:14, 15). Aamos ei hakanud ise prohvetiks, vaid Jehoova määras ta sellesse ametisse. Ent mida mõtles Aamos sellega, et ta on viigipuude vääristaja?

Vastav heebreakeelne sõna esineb Piiblis vaid üks kord ja see on tõlgitud eesti keeles vastetega „vääristaja” ja „kriipsima” (P 1938–40) või siis „noppima” ja „harima”. Ajakiri „Economic Botany” ütleb, et selle sõna üks sobilik tõlge on „torkija”, kuna see viitab sükomor-viigipuude kasvataja töövõttele.

Torkimise ja kriipsimise komme – see tähendab, et viigimarjale tehakse väike sisselõige – oli juba ammusel ajal laialt levinud Egiptuses ja Küprosel. Tänapäeva Iisraelis pole kombeks viigimarju torkida, sest seal kasvatatakse selle puu teisi liike. Ent Aamose päevil kriipsisid iisraellased viigimarju, sest sükomor-viigipuu, mis tollal Iisraelis kasvas, oli Egiptusest pärit liik.

Tõenäoliselt aitab viigimarjade kriipsimine neil paremini vett omastada ja teeb nad mahlakaks. Samuti suurendab see etüleeni eritumist, mis kiirendab viigimarja küpsemist, ning viljad kasvavad siis suuremad ja magusamad. Kuna vili valmib nüüd tunduvalt lühema aja jooksul, ei jõua parasiitputukad viigimarju rikkuda.

Aamos oli küll lihtne karjus ja viigimarjade vääristaja, ent ta ei lasknud end oma vaenlastest hirmutada. Selle asemel kuulutas ta vapralt Iisraelile Jehoova kohtusõnumit. Milline oivaline eeskuju Jumala teenijatele tänapäeval, kel tuleb samamoodi kuulutada ebapopulaarset sõnumit! (Matteuse 5:11, 12; 10:22.)