Jehoova hindab oma teenijaid
Jehoova hindab oma teenijaid
„Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele.” (HEEBREALASTELE 6:10)
1. Mis näitab, et Jehoova hindas moablannat Rutti?
JEHOOVA hindab sügavalt nende inimeste püüdeid, kes soovivad siiralt tema tahet täita, ning õnnistab neid rikkalikult (Heebrealastele 11:6). Ustav jumalateenija Boas tundis hästi seda Jumala isiksuse kaunist tahku, nagu kinnitavad tema sõnad moablannale Rutile, kes hoolitses armastusega oma leseks jäänud ämma eest. Boas sõnas: „Jehoova tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Jehoovalt” (Rutt 2:12). Kas Jumal andis Rutile tasu? Andis küll. Ruti elulugu pandi kirja Piiblisse. Peale selle sai temast Boase naine ning kuningas Taaveti ja Jeesus Kristuse esiema (Rutt 4:13, 17; Matteuse 1:5, 6, 16). See on vaid üks paljudest Piibli lugudest, mis näitavad, et Jehoova hindab oma teenijaid.
2., 3. a) Mis on selles märkimisväärset, et Jehoova oma teenijaid hindab? b) Miks Jehoova meid hindab? Too näide.
2 Jehoova arvates oleks ebaõiglane, kui ta oma teenijaid ei hindaks, sest Heebrealastele 6:10 on kirjas: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele, kui te pühadele abiks olite ja veelgi olete.” Jumal hindab oma pühendunud teenijaid hoolimata sellest, et nad on patused (Roomlastele 3:23).
3 Meie ise võime oma ebatäiuslikkuse tõttu tunda, et teod, mida me Jumalat teenides teeme, on tühised ega vääri õnnistust. Jehoova aga mõistab täielikult meie motiive ja olusid ning peab kalliks seda, kui teenime teda kogu hingest (Matteuse 22:37). Mõtle sellele, mida tunneb ema, kui leiab laualt kingituse, näiteks odava kaelakee. Teda võiks see kaelakee ükskõikseks jätta, ent kui ta teab, et see on kingitus tema väikeselt tütrelt, kes on selle ostmiseks kulutanud kogu oma taskuraha, suhtub ta kaelakeesse hoopis teistmoodi. Võib-olla tulevad talle isegi pisarad silma, ta kallistab last ning ütleb talle, kui tänulik on kingi eest.
4., 5. Millest ilmnes, et Jeesus hindab inimesi nii nagu Jehoova?
4 Kuna Jehoova teab, millised on meie motiivid ja piirid, hindab ta seda, kui anname talle oma parima, ükskõik kas seda on palju või vähe. Jeesus peegeldas selles oma Isa täiuslikult. Tuleta meelde lugu lesknaise ohvriannist. Piibel jutustab: „[Jeesus] vaatas ja nägi rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat. Ent ta nägi ka üht vaest lesknaist kaks leptonit sinna sisse panevat. Ja ta ütles: „Tõesti ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud! Sest need kõik panid oma küllusest anni, kuid tema pani oma vaesusest kõik toiduse, mis tal oli!”” (Luuka 21:1–4).
5 Teades, et naine on vaene lesk, mõistis Jeesus tema anni tõelist väärtust ning hindas seda. Sama võib öelda ka Jehoova kohta (Johannese 14:9). Kas ei anna sulle jõudu teadmine, et ükskõik millised sinu olud ka poleks, võid ikkagi pälvida tänuliku Jumala ja tema Poja heakskiitu?
Jehoova andis tasu jumalakartlikule etiooplasele
6., 7. Miks hindas Jehoova Ebed-Melekit ja kuidas ta andis temale tasu?
6 Seda, et Jehoova hindab nende tegusid, kes täidavad tema tahet, ja annab neile tasu, on Pühakirjast korduvalt näha. Mõtle, kuidas Jehoova aitas jumalakartlikku etiooplast Ebed-Melekit, kes oli Jeremija kaasaegne ning teenis Jumalale truudusetu Juuda kuninga Sidkija hoovkonnas. Ebed-Melek kuulis, et Juuda vürstid olid alusetult süüdistanud Jeremijat mässule õhutamises ning visanud ta kaevu, kus too oleks nälga surnud (Jeremija 38:1–7). Kuigi Ebed-Melek teadis, et Jeremijat vihatakse Jumala sõnumi kuulutamise pärast, riskis ta oma eluga ja läks kuninga ette Jeremija eest kostma. Etiooplane ütles julgelt: „Mu isand kuningas! Need mehed on talitanud kurjasti kõiges, mis nad on teinud prohvet Jeremijale, et nad viskasid ta kaevu! Seal ta sureb nälga, sest linnas ei ole enam leiba!” Kuninga käsul võttis Ebed-Melek endaga kaasa 30 meest, kellega koos ta Jumala prohveti kaevust välja tõmbas (Jeremija 38:8–13).
7 Jehoova nägi Ebed-Meleki usku, mis aitas tal igasugusest hirmust üle saada. Ta hindas Ebed-Meleki tegu, nagu on näha Jeremija kaudu lausutud sõnadest: „Vaata, ma teen tõeks oma sõnad selle linna kohta, õnnetuseks aga mitte õnneks ... Aga sind ma päästan sel päeval ... ja sind ei anta nende meeste kätte, keda sa kardad! Sest ma päästan sind tõesti, nõnda et sa ei lange mõõga läbi, vaid saad enesele saagiks oma hinge, sellepärast et sa oled lootnud minu peale” (Jeremija 39:16–18). Jehoova päästis tõepoolest nii Ebed-Meleki kui ka Jeremija kõigepealt Juuda nurjatute vürstide ja hiljem babüloonlaste käest, kes hävitasid Jeruusalemma. „[Jehoova] hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest,” ütleb Laul 97:10.
„Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule”
8., 9. Millised palved Jehoovale meeldivad, nagu näitab Jeesuse õpetus ja eeskuju?
8 Veel ühte tõendit selle kohta, et Jehoova hindab oma teenijaid, võime näha Piibli salmidest, mis räägivad palvetamisest. „Õigete palve on temale [Jumalale] meelepärast!” kirjutas üks tark mees (Õpetussõnad 15:8). Jeesuse päevil palvetasid paljud usujuhid avalikult, kuid seda mitte siirast jumalakartusest, vaid soovist teistele inimestele muljet avaldada. „Neil on oma palk käes,” ütles Jeesus. „Ent sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja sule uks, ja palu oma Isa, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule,” õpetas Jeesus oma järelkäijaid (Matteuse 6:5, 6).
9 Muidugi ei mõistnud Jeesus hukka avalikku palvetamist, sest ta palvetas ka ise teatud puhkudel avalikkuse ees (Luuka 9:16). Iva on hoopis selles, et Jehoova hindab sügavalt siiraid palveid, mitte selliseid, millega soovitakse inimestele muljet avaldada. Omaette esitatud palved näitavad tegelikult hästi meie armastuse sügavust ja usaldust Jumala vastu. Niisiis on arusaadav, miks Jeesus otsis palvetamiseks tihtipeale vaikseid kohti. Kord läks ta palvetama „vara hommikul enne valget”. Teisel korral läks ta „üles mäele üksipäini palvetama”. Ja enne 12 apostli valimist veetis Jeesus terve öö üksi Jumalat paludes (Markuse 1:35; Matteuse 14:23; Luuka 6:12, 13).
10. Milles me võime olla kindlad, kui meie palved on siirad ja sügavad?
10 Kujuta ette, kui hoolega võis küll Jehoova kuulata oma Poja südamesttulevaid sõnu! Mõnikord palvetas Jeesus „suure hüüdmise ja silmaveega” ning „tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast” (Heebrealastele 5:7; Luuka 22:41–44). Kui meie palved on sama siirad ja sügavad, võime olla kindlad, et meie taevane Isa kuulab neid hoolega ja peab neid kalliks. „Jehoova on ligi kõigile, kes ... teda tões appi hüüavad!” (Laul 145:18.)
11. Mida näitab Jehoovale see, kuidas me toimime üksi olles?
11 Kui Jehoova hindab juba meie palveid, mida esitame talle üksi olles, kui palju enam väärtustab ta siis veel seda, kui ka kuuletume talle hetkedel, mil teised inimesed meid ei näe! Jehoova teab väga hästi, mida me teeme üksi olles (1. Peetruse 3:12). See, kui oleme Jumalale ustavad ja kuulekad omaette olles, tõendab, et meil on „siiras süda” ehk meil on puhtad motiivid ning tahame teha südamest seda, mis on õige (1. Ajaraamat 28:9). Kuidas see küll Jehoovat rõõmustab! (Õpetussõnad 27:11; 1. Johannese 3:22.)
12., 13. Kuidas hoida oma mõistust ja südant rikkumatuna ning olla ustava jüngri Naatanaeli sarnane?
12 Niisiis hoiduvad Jumalale ustavad kristlased salajastest pattudest, mis rikuvad mõistust ja südant, näiteks pornograafia ja vägivalla vaatamisest. Mõningaid patte võib küll inimeste eest varjata, kuid me teame, et „ükski loodu ei ole temale [Jumalale] nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil aru anda” (Heebrealastele 4:13; Luuka 8:17). Kui püüame hoiduda asjadest, mis on Jehoovale vastumeelsed, on meie südametunnistus puhas ning me oleme rõõmsad teadmisest, et Jumalal on meie üle hea meel. Pole kahtlustki, et Jehoova hindab inimest, kes „elab laitmatult, teeb õigust ja räägib tõtt oma südamest” (Laul 15:1, 2).
13 Kuidas on aga võimalik pahelisusest läbi imbunud maailmas oma mõistust ja südant rikkumatuna hoida? (Õpetussõnad 4:23; Efeslastele 2:2.) Esiteks tuleb meil vastu võtta kogu see abi, mida Jehoova on meie usu tugevdamiseks andnud. Lisaks sellele peame tegema kõik mis suudame, et hüljata halb ning teha head, tegutsedes kiiresti, et valed soovid meis ei viljastuks ega sünnitaks pattu (Jakoobuse 1:14, 15). Mõtle, kui õnnelik sa küll oleksid, kui Jeesus ütleks sinu kohta seda, mida ta ütles Naatanaelile: „Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust” (Johannese 1:47). Naatanael, keda kutsuti ka Bartolomeuseks, sai hiljem erilise au osaliseks, kui ta valiti Jeesuse 12 apostli hulka (Markuse 3:16–19).
„Halastaja ja ustav ülempreester”
14. Kuidas suhtus Jeesus Maarja teosse võrreldes teistega?
14 Jeesus, kes on „nähtamatu Jumala kuju”, hindab nagu tema Isagi neid, kes teenivad Jumalat puhtast südamest (Koloslastele 1:15). Ühe näite selle kohta võib tuua õhtust viis päeva enne tema märtrisurma, mil ta oli oma jüngritega Betaanias Siimonal külas. Tol õhtul võttis Laatsaruse ja Marta õde Maarja „naela selget, väga kallist nardisalvi” (mis maksis umbes ühe inimese aastapalga) ning valas selle Jeesuse pea peale ja jalgadele (Johannese 12:3). „Mistarvis on see raiskamine?” küsisid mõned. Jeesus suhtus aga Maarja toimimisviisi hoopis teisiti. Ta pidas seda väga heldekäeliseks teoks, millel oli tema lähenevat surma ja matmist silmas pidades suur tähendus. Selle asemel et Maarjat kritiseerida, avaldas Jeesus talle austust. „Kus iganes seda evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas, seal räägitakse tema mälestuseks ka sellest, mis ta on teinud,” sõnas Jeesus (Matteuse 26:6–13).
15., 16. Millist lohutust pakub meile see, et Jeesus on elanud ja teeninud Jumalat inimesena?
15 Kui õnnelikud me küll oleme, et meie Juhataja oma jüngrite tegusid niiviisi hindab! Elu maa peal valmistas Jeesust tegelikult ette tööks, mis Jehooval oli talle varuks tulevikus. Selleks oli teenida Ülempreestri ja Kuningana alguses võitute koguduse ja seejärel kogu maailma üle (Koloslastele 1:13; Heebrealastele 7:26; Ilmutuse 11:15).
16 Jeesus tundis inimeste vastu suurt huvi ja armastust juba enne seda, kui ta maa peale tuli (Õpetussõnad 8:31). Olles inimene, hakkas ta paremini mõistma, milliseid katsumusi tuleb Jumala teenijatel kogeda. Jeesus pidi „kõiges saama vendade sarnaseks”, kirjutas apostel Paulus, „et ta oleks halastaja ja ustav ülempreester ... Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles, võib ta aidata neid, keda kiusatakse”. Jeesusel on „kaastundmust meie nõtrustega”, sest ta ise on kõiges „kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta” (Heebrealastele 2:17, 18; 4:15, 16).
17., 18. a) Kuidas näitavad kirjad seitsmele Väike-Aasia kogudusele, kui sügavalt Jeesus oma jüngreid hindas? b) Milleks neid võitud kristlasi ette valmistati?
17 See, et Jeesus hakkas oma järelkäijate katsumusi veelgi paremini mõistma, ilmnes pärast tema ülesäratamist. Mõtiskle näiteks nende kirjade üle, mis Jeesus läkitas apostel Johannese kaudu seitsmele Väike-Aasia kogudusele. Jeesus ütles Smürna kogudusele: „Ma tean su viletsust ning vaesust.” Põhimõtteliselt ütles Jeesus: „Ma mõistan täielikult teie raskusi, ma tean, mida te läbi elate.” Kuna Jeesus oli ise kannatanud surmani, võis ta kaastundlikult kinnitada: „Ole ustav surmani, siis ma annan sulle elukrooni!” (Ilmutuse 2:8–10).
18 Need seitse kirja on täis mõtteid, mis näitavad, et Jeesus oli täiesti teadlik oma jüngrite raskustest ning et ta hindas siiralt nende laitmatust (Ilmutuse 2:1–3:22). Need kirjad olid läkitatud võitud kristlastele, kellel oli lootus valitseda koos temaga taevas. Võituid valmistati ette suureks ülesandeks aidata hädades vaevlevale inimkonnale Kristuse lunastusohvri kaudu hüvangut tuua (Ilmutuse 5:9, 10; 22:1–5).
19., 20. Kuidas näitavad suure rahvahulga liikmed oma tänu Jehoovale ja ta Pojale?
19 Muidugi armastab Jeesus peale võitute ka ustavaid „teisi lambaid”, kellest miljonid moodustavad tulevase suure rahvahulga ning kes kuuluvad kõikidesse rahvastesse ja elavad üle suure viletsuse (Johannese 10:16; Ilmutuse 7:9, 14). Need inimesed on asunud Jeesuse poolele, sest nad on tänulikud tema lunastusohvri eest ning loodavad elada igavesti. Kuidas nad oma tänu väljendavad? Teenides Jumalat „ööd ja päevad” (Ilmutuse 7:15–17).
20 Möödunud aasta ülemaailmne teenistusaruanne, mille võib leida lehekülgedelt 27–30, näitab väga hästi, et Jumala rahvas teenib teda ustavalt tõepoolest ööd ja päevad. Vaid selle aasta jooksul pühendasid nad koos suhteliselt väikese võitud kristlaste grupiga kuulutustööle ühtekokku 1 333 966 199 tundi, mis on võrdne rohkem kui 150 000 aastaga.
Ole alati tänulik
21., 22. a) Millise hoiaku suhtes on eriti tänapäeva kristlastel põhjust valvas olla? b) Mida käsitleme järgmises artiklis?
21 Ebatäiuslike inimestega tegeledes on nii Jehoova kui ka tema Poeg näidanud, et nad hindavad neid sügavalt. On aga kurb, et enamik inimesi mõtleb Jumalale vähe ja keskendub üksnes oma tegemistele. Kui Paulus kirjeldas viimseil päevil elavaid inimesi, ütles ta: „Inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, ... tänamatud” (2. Timoteosele 3:1–5). Kui erinevad on küll tõelised kristlased, kes näitavad Jumalale oma tänulikkust kõige selle eest, mis ta nende heaks on teinud, ja seda nii siiraste palvete, sõnakuulelikkuse kui ka sellega, et teenivad teda kogu hingest (Laul 62:9; Markuse 12:30; 1. Johannese 5:3).
22 Järgmises artiklis vaatleme mõningaid Jehoova vaimseid ande. Kasvagu meie tänutunne veelgi neile headele andidele mõeldes! (Jakoobuse 1:17.)
Kuidas sa vastaksid?
• Millest ilmneb, et Jehoova hindab oma teenijate tegusid?
• Kuidas peaksime üksi olles käituma, et rõõmustada Jehoova südant?
• Kuidas näitas Jeesus, et ta hindab oma jüngreid?
• Kuidas aitab maa peal kogetu Jeesusel olla kaastundlik valitseja, kes hindab oma alamaid?
[Küsimused]
[Pilt lk 17]
Just nagu armastav lapsevanem hindab oma lapse väikest kingitust, hindab ka Jehoova seda, kui anname talle oma parima