Mida võib lastelt õppida?

„SA käitud nagu laps!” Kui keegi täiskasvanule nii ütleks, siis oleks see talle ilmselt solvav. Kuigi väikesed lapsed on üliarmsad, jääb neil siiski vajaka küpsusest, kogemustest ja tarkusest, mis kaasneb vanusega (Iiob 12:12).

Sellest hoolimata sõnas Jeesus kord oma jüngritele: „Tõesti ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki” (Matteuse 18:3). Mida Jeesus sellega mõtles? Milliseid laste omadusi peaksid täiskasvanud jäljendama?

Arenda lastele omast alandlikkust

Mõtle olukorra peale, mil Jeesus need sõnad lausus. Saabudes pikalt rännakult tagasi Kapernauma, küsis ta oma jüngritelt: „Mille üle te teel vaidlesite?” Kimbatusse sattunud jüngrid olid vait, sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurim. Lõpuks võtsid nad julguse kokku ja küsisid Jeesuselt: „Kes on küll suurim taevariigis?” (Markuse 9:33, 34; Matteuse 18:1).

Võib tunduda uskumatu, et olnud peaaegu kolm aastat Jeesusega koos, vaidlesid nad ikka oma positsiooni üle. Juudiusus, milles neid oli kasvatatud, peeti sedalaadi küsimusi väga tähtsaks. Seega mõjutas jüngrite mõtteviisi ilmselgelt nende usuline taust ja inimlik ebatäius.

Jeesus istus maha, kutsus jüngrid  enda juurde ning sõnas: „Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta kõikidest viimne ja kõikide teenija” (Markuse 9:35). Need sõnad võisid jüngrid tummaks lüüa. Jeesuse mõttekäik oli otse vastupidine juutide arusaamaga inimese suurusest. Seejärel kutsus Jeesus enda juurde ühe lapse. Ta kaisutas teda soojalt ja lausus siis selgelt: „Tõesti ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis” (Matteuse 18:3, 4).

Milline oivaline alandlikkuse õppetund! Kujuta endale ette seda vaatepilti. Täiskasvanud mehed seisavad tõsiste nägudega väikese lapse ümber ning silmitsevad teda. Kui kartlik, ent samas usaldav on see lapsuke! Temas puudub igasugune võistlusvaim ja pahatahtlikkus, ta on ka alandlik ja tagasihoidlik. Selle väikese lapse puhul ilmnes tõepoolest kaunilt see, mida kätkeb endas jumalik omadus alandlikkus.

Jeesuse mõte on arusaadav. Meil kõigil tuleb endas arendada lastele omast alandlikkust, kui soovime pärida Jumala Kuningriiki. Jehoova peres pole tõsikristlaste vahel kohta võistluslikkusel ega uhkusel (Galaatlastele 5:26). Tegelikult tõstis Kurat-Saatan just nende omaduste tõttu Jumala vastu mässu. Pole siis mingi ime, et Jehoova vihkab selliseid omadusi! (Õpetussõnad 8:13.)

Tõsikristlastena soovime teisi teenida, mitte nende üle võimutseda. Hoolimata sellest, kui ebameeldiv võib mingi ülesanne olla või kui vähetähtsa inimese heaks me seda teeme, paneb tõeline alandlikkus meid teisi teenima. Selline alandlikkus toob rikkaliku tasu. Jeesus sõnas: „Kes iganes ühe niisuguseist lapsist vastu võtab minu nimel, see võtab mind vastu, ja kes iganes mind vastu võtab, see ei võta mind vastu, vaid teda, kes mind on läkitanud” (Markuse 9:37). Kui oleme lahked, alandlikud ja lastele omase hoiakuga, lähendab see meid universumi kõrgeima Isiku ja tema pojaga (Johannese 17:20, 21; 1. Peetruse 5:5). Me kogeme õnne, mis tuleneb andmisest (Apostlite teod 20:35). Samuti tunneme rahulolu  teadmisest, et edendame rahu ja ühtsust, mis on nii omane Jumala rahvale (Efeslastele 4:1–3).

Õpialtid ja usaldavad

Järgmisena rõhutab Jeesus veel üht asja, mida täiskasvanud võivad lastelt õppida: „Kes Jumala riiki vastu ei võta nagu lapsuke, see ei pääse sinna sisse” (Markuse 10:15). Lapsed pole ainult alandlikud, vaid nad on ka õpialtid. „Nad imevad infot endasse nagu käsnad,” lausub üks ema.

Selleks et pärida Jumala Kuningriiki, tuleb meil Kuningriigi sõnum vastu võtta ja selle järgi toimida (1. Tessalooniklastele 2:13). Meil tuleb vastsündinute sarnaselt himustada ’vaimset täispiima, et me selle läbi võiksime kasvada õndsuseks’ (1. Peetruse 2:2). Mida aga siis teha, kui meile tundub, et Piibli õpetustest on raske aru saada? „Lapsed esitavad küsimusi nii kaua, kuni lõpuks saavad rahuldavad vastused,” märgib üks lapsehoidja. Võta nendest eeskuju. Uuri Piiblit edasi. Räägi kogenud kristlastega. Anu Jehoovalt tarkust (Jakoobuse 1:5). Pole kahtlustki selles, et kui oled püsiv palves, vastab Jehoova sulle (Matteuse 7:7–11).

Mõned võivad aga mõelda, kas inimesi, keda on lihtne õpetada, pole mitte kerge eksitada? Ei ole, kui neile antakse usaldusväärset juhatust. Näiteks lapsed pöörduvad juhatuse saamiseks vaistlikult oma vanemate poole. „Kaitstes lapsi ja hoolitsedes nende eest iga päev, tõendavad vanemad oma tegudega, et neid võib usaldada,” ütleb üks isa. Muidugi on meil samasugused põhjused meie taevast Isa Jehoovat usaldada (Jakoobuse 1:17; 1. Johannese 4:9, 10). Ta jagab meile parimat juhatust oma kirjaliku Sõna kaudu. Tema püha vaim ja organisatsioon pakuvad meile tuge ja lohutust (Matteuse 24:45–47; Johannese 14:26). Sellist hoolitsust vastu võttes oleme vaimse kahju eest kaitstud (Laul 91:1–16).

Kui arendame endis lastele omast usaldust Jumala vastu, täidab see meid meelerahuga. Üks piibliõpetlane märgib: „Kui oleme lapsed ja reisile kaasa läheme, ei mõtle me hetkekski selle peale, kui palju sõidupilet  maksab või kuidas sihtpunkti jõuda, kuna teame, et vanemad hoolitsevad selle eest ja viivad meid turvaliselt õigesse kohta.” Kas me usaldame sama palju Jehoovat, et ta juhatab meid läbi elu? (Jesaja 41:10.)

Lootes kõhklematult Jumalale, väldime hoiakuid ja teguviise, mis ohustavad meie vaimsust. Selle asemel võime kindlalt usaldada Jeesuse sõnu, et meie taevane Isa on teadlik meie tegemistest ning kui seame esikohale Jumala Kuningriigi ja tema õiguse, hoolitseb ta alati meie eest. See aitab meil seista vastu ahvatlusele olla hõivatud materiaalsete taotlustega, mistõttu vaimsed kohustused jääksid hooletusse (Matteuse 6:19–34).

„Olge lapsed kurjuses”

Kuigi väikesed lapsed on sündides ebatäiuslikud, on nende meel südantkosutavalt puhas. Seepärast innustab Piibel kristlasi: „Olge lapsed kurjuses” (1. Korintlastele 14:20).

Mõtle viieaastase Monique’i peale, kes õhinal ütles oma emale: „Mu uuel sõbrannal Sarah’l on juuksed samamoodi lokkis nagu minul!” Seejuures ei maininud ta sõnagagi Sarah’ teistsugust nahavärvi või rahvust. Üks vanem lausub: „Väikesed lapsed on otsekui värvipimedad. Neil ei tule mõttessegi mõelda rassile või sellest halvasti arvata.” Selles mõttes peegeldavad lapsed võrratult kaunilt meie erapooletu Jumala suhtumist, kes armastab inimesi kõigist rahvustest (Apostlite teod 10:34, 35).

Lastel on ka eriline oskus andestada. Üks teine vanem mainib: „Kui väikesed Jack ja Levi kaklema lähevad, ütleme neile, et nad paluksid andeks, ja peagi mängivad nad rõõmsalt jälle koos. Nad ei ole kättemaksuhimulised, ei tuleta möödunut meelde ega esita mingeid nõudmisi, enne kui andestavad. Nad on lihtsalt sõbrad edasi ja jätkavad oma mängu.” Kui suurepärane eeskuju täiskasvanutele! (Koloslastele 3:13.)

Lisaks on väikesed lapsed varmalt nõus sellega, et Jumal on olemas (Heebrealastele 11:6). Nad on oma loomupärase siiruse tõttu tavaliselt julged teistele tunnistust andma (2. Kuningate 5:2, 3). Nende lihtsad ja südamlikud palved ei jäta puudutamata ka kõige kõvemat südant. Katse all olles ilmutavad nad märkimisväärset moraalset tugevust. Lapsed on tõesti hinnaline kingitus! (Laul 127:3, 4.)

Taastatud ilu

Sa võid mõelda, kas täiskasvanu saab endas taastada lapseeaga seostatavaid kauneid omadusi? Võime lihtsalt ja kindlalt vastata, et saab küll. Sellele, et see on võimalik, osutab Jeesuse käsk ’olla kui lapsukesed’ (Matteuse 18:3).

Toome näite. Grupp inimesi, kes restaureerivad kunstiteoseid, võivad töötada mõne väga hinnalise teose kallal. Töö käigus eemaldavad nad teoselt mustusekihid ja heastavad eelnevad algelised taastamiskatsed. Pärast restauraatorite pikka ja vaevalist tööd saavad kõik imetleda algse kunstiteose säravaid värve ja loomulikku ilu. Kui meie samamoodi näeme pidevalt vaeva, siis Jehoova püha vaimu abiga ja kristliku koguduse armastaval toel taastuvad meis kaunid omadused, mis meile lapsest peast nii loomuomased olid (Efeslastele 5:1).

[Pilt lk 9]

Lapsed on loomu poolest alandlikud

[Pilt lk 10]

Väikesi lapsi ei kammitse eelarvamused ning nad on kärmed andestama ja unustama