„Lapsed, kuulake oma vanemate sõna”

„Lapsed, kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige.” (EFESLASTELE 6:1)

1. Kuidas võib hoiatuste kuulda võtmine meid päästa?

KAS sa tead, et mõnikord sõltub hoiatuste kuulda võtmisest su elu? Kuidas? Näiteks meie oma keha, mis on nii imepäraselt loodud, hoiatab meid (Laul 139:14). Kui näeme süngeid pilvi ja kuuleme kõuekärgatusi, teame, et lähenemas on äikesetorm. Kui meile on räägitud, et see võib olla eluohtlik, annavad pilved ja kõuekärgatused meile märku varju otsimiseks.

2. Miks vajavad lapsed hoiatusi ning miks peaksid nad oma vanemate sõna kuulama?

² Noored vajavad hoiatusi võimalike ohtude eest ning vanematel on kohustus neid hoiatada. Teile, noored, võib meenuda, kui ema või isa on öelnud: „Ära puutu pliiti, see on tuline!” „Ära mine sügavasse vette ujuma!” „Vaata mõlemale poole, enne kui sa üle tee lähed!” Kahjuks on paljud lapsed end vigastanud või koguni surma saanud, kuna nad pole oma vanemate sõna kuulanud. Vanematele kuuletuda on õige ja vajalik. See on ka tark (Õpetussõnad 8:33). Piibel ütleb, et see on ka Issand Jeesus Kristusele meelepärane. Jah, Jumal käsib lastel oma vanemate sõna kuulata (Koloslastele 3:20; 1. Korintlastele 8:6).

Sõnakuulelikkusel on kaugeleulatuv kasu

3. Mida tähendab meist enamiku jaoks „tõeline elu” ja mida peavad lapsed tegema, et neil oleks sellise elu lootus?

³ Vanematele kuuletumine kaitseb sind praeguses elus, kuid tänu sellele võid sa saada ka „tulevase elu” ehk „tõelise elu” (1. Timoteosele 4:8; 6:19). Enamiku jaoks meist tähendab tõeline elu lõputut elu maa peal, mida Jumal on tõotanud neile, kes peavad ustavalt kinni tema käskudest. Üks neist tähtsatest Jumala käskudest kõlab järgmiselt: „„Austa oma isa ja ema!” – see on esimene käsusõna, millel on tõotus: „Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!”” Niisiis, kui kuulad oma vanemate sõna, oled sa õnnelik. Sul läheb elus hästi ning sa võid saada igavese elu paradiisis maa peal (Efeslastele 6:2, 3).

4. Kuidas saavad lapsed Jumalat austada ja mida head see neile endale toob?

⁴ Kui sa austad oma vanemaid, kuulates nende sõna, austad sa ka Jumalat, sest tema on see, kes on andnud käsu oma vanematele kuuletuda. Sõnakuulelikkus toob head ka sulle endale. „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik,” ütleb Piibel (Jesaja 48:17; 1. Johannese 5:3). Mis kasu sellest siis on? See teeb su ema ja isa õnnelikuks ning kui nemad on sinuga rahul, oled ka sina õnnelikum (Õpetussõnad 23:22–25). Mis aga kõige tähtsam, sõnakuulelikkus rõõmustab sinu taevast Isa ning tema annab sulle selle eest suure tasu. Vaadelgem aga nüüd, kuidas õnnistas ja kaitses Jehoova Jeesust, kes ütles, et ta teeb ikka oma  taevase Isa meelt mööda (Johannese 8:29).

Jeesus – tubli töötegija

5. Millest me võime järeldada, et Jeesus oli tubli töötegija?

⁵ Jeesus oli oma ema Maarja esimene laps. Tema kasuisa Joosep oli puusepp. Ka Jeesusest sai puusepp ning tõenäoliselt õppis ta seda ametit Joosepilt (Matteuse 13:55; Markuse 6:3; Luuka 1:26–31). Milline puusepp Jeesus sinu arvates oli? Kui Jeesus oli taevas – kaua enne seda, kui tema neitsist ema ime läbi lapseootele jäi – ütles ta isikustatud tarkusena: „Siis olin mina tema [Jumala] kõrval kui lemmiklaps [„osav töötegija”, UM], olin päevast päeva temale rõõmuks.” Jehoova tundis rõõmu Jeesuse üle, kes oli taevas tubli töötegija. Mis sa arvad, kas Jeesus püüdis ka maa peal elades olla tubli töötegija, hea puusepp, kui ta oli noor? (Õpetussõnad 8:30; Koloslastele 1:15, 16.)

6. a) Miks võib arvata, et Jeesus aitas lapsena vanemaid kodutöödes? b) Mismoodi saavad lapsed Jeesust jäljendada?

⁶ Pole kahtlustki, et kui Jeesus oli laps, mängis ta vahetevahel nagu lapsed ikka. Piibliski on viiteid laste mängule (Sakarja 8:5; Matteuse 11:16, 17). Ent olles suure ja vaese pere vanim laps, tuli Jeesusel lisaks puusepatöö õppimisele kindlasti ka kodutöid teha. Hiljem sai Jeesusest kuulutaja ning ta pühendas Jumala teenimisele nii palju aega, et tal tuli loobuda mugavast elust (Luuka 9:58; Johannese 5:17). Kuidas saaksid sina Jeesust jäljendada? Kas vanemad on palunud sul oma tuba koristada või muid kodutöid teha? Kas nad on innustanud sind käima koosolekutel ja rääkima oma usust teistele? Mis sa arvad, kas Jeesus oleks sinu ealisena oma vanemate palveid täitnud?

Usin Pühakirja uurija ja õpetaja

7. a) Kellega koos võis Jeesus olla teel paasapüha tähistama? b) Kus oli Jeesus, kui teised asusid koduteele, ning miks ta sinna jäi?

⁷ Vanal ajal tuli kõigil Iisraeli perede meessoost liikmetel käia kolm korda aastas pühade ajal Jehoova templis (5. Moosese 16:16). Kui Jeesus oli 12-aastane, läks tõenäoliselt terve tema pere, ka tema poolvennad ja poolõed, paasapühaks Jeruusalemma. Jeesuse perega võisid koos teel olla ka Saloome, kes oli arvatavasti Maarja õde, ja Saloome mees Sebedeus ning nende pojad Jakoobus ja Johannes, kellest said hiljem apostlid (Matteuse 4:20, 21; 13: 54–56; 27:56; Markuse 15:40; Johannese 19:25). * Tagasiteel ei pandud algul tähele, et Jeesus on kadunud, kuna Joosep ja Maarja võisid arvata, et ta on koos sugulastega. Siis aga märgati, et Jeesust pole teiste seas. Kolme päeva pärast leidsid Joosep ja Maarja Jeesuse templist „istumast õpetajate keskel ja neid kuulamast ja neilt küsimast” (Luuka 2:44–46).

8. Mida tegi Jeesus templis ning mille üle olid inimesed hämmastunud?

⁸ Mismoodi Jeesus õpetajaid templis küsitles? Ta ei pruukinud küsitleda neid lihtsalt selleks, et rahuldada oma uudishimu või saada teadmisi. Kreeka sõna, mida on selles lauses kasutatud, võib tähendada kohtulikku järeleuurimist ning hõlmata seega ristküsitlust. Jah, Jeesus oli juba teismelisena nii usin Pühakirja uurija, et üllatas haritud usuõpetajaid. „Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja ta vastustest,” ütleb Piibel (Luuka 2:47, P 1997).

9. Kuidas on sul võimalik järgida Jeesuse eeskuju Piibli uurimise osas?

⁹ Miks olid isegi kogenud õpetajad üllatunud noore Jeesuse teadmistest? Jeesust olid juba väikesest peale õpetanud tema jumalakartlikud vanemad (2. Moosese 12:24–27; 5. Moosese 6:6–9; Matteuse 1:18–20). Me võime olla kindlad, et Joosep võttis Jeesuse kaasa sünagoogi, kus loeti ette Pühakirja ja arutleti selle üle. Kas ka sinul on õnn olla niisuguste vanemate laps, kes õpetavad sulle Piiblit ja võtavad sind kaasa koosolekutele? Kas sa hindad oma vanemate tööd ja vaeva nagu Jeesus? Kas sa räägid teistele seda, mida oled õppinud, nagu Jeesus rääkis?

Jeesus oli allaheitlik

10. a) Miks oleksid Jeesuse vanemad pidanud teadma, kust oma poega otsida? b) Millise hea eeskuju jättis Jeesus lastele?

¹⁰ Mis sa arvad, kuidas võisid Maarja ja Joosep end tunda, kui nad kolme päeva pärast Jeesuse templist leidsid? Arvata võib, et nad ohkasid kergendustundega. Jeesus pani aga imeks, et vanemad ei tulnud selle peale, kus ta on. Nad ju teadsid, et ta on sündinud ime läbi. Samuti teadsid nad üht-teist sellest, et temast saab Päästja ning Jumala Kuningriigi Kuningas (Matteuse 1:21; Luuka 1:32–35; 2:11, P 1997). Seepärast küsis Jeesus neilt: „Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?” Sellegipoolest läks Jeesus sõnakuulelikult oma vanematega tagasi koju Naatsaretti. Piibel ütleb, et Jeesus „oli neile allaheitlik. Ja tema ema pidas kõik need sõnad oma südames” (Luuka 2:48–51).

11. Mida võib õppida Jeesuse eeskujust?

¹¹ Kas sul on kerge Jeesust jäljendada ning oma vanematele alati kuuletuda või tundub sulle hoopis, et su vanemad on ajast maha jäänud ning sina tead praegusest elust rohkem kui nemad? Tõsi küll, sa võid osata neist paremini kasutada näiteks mobiiltelefoni, arvutit või muid moodsaid asju. Kuid mõtle Jeesusele, kes hämmastas vilunud õpetajaid oma „mõistuse ja ... vastustega”. Tõenäoliselt oled sa päri, et Jeesusega võrreldes on sinul vähe teadmisi. Ometigi oli Jeesus oma vanematele allaheitlik. See ei pruukinud tähendada, et ta nõustus alati vanemate otsustega. Kõigest hoolimata oli Jeesus kogu teismeea „neile allaheitlik”. Mida võiks sellest õppida? (5. Moosese 5:16, 29.)

 Miks pole kerge olla sõnakuulelik

12. Kuidas võib sõnakuulelikkus elu päästa?

¹² Oma vanemate sõna pole alati kerge kuulata, nagu näitab paari aasta tagune kogemus. Kaks tüdrukut seisid kuuerealise sõidutee ääres, et sealt üle joosta, selle asemel et kasutada ülekäigusilda. Nad meelitasid endaga tulema ka Johni, kes kõndis ülekäigusilla poole. „Ja kuhu sina lähed?” hüüdsid nad. Kuna John kõhkles, pilkas üks tüdrukutest teda: „Argpüks oled!” Kuigi John ei kartnud, ütles ta: „Minu ema ütles, et siit ei tohi üle minna.” Mõne minuti pärast kuulis John ülekäigusillal olles pidurite kriginat ning nägi, kuidas auto tüdrukutele otsa sõitis. Üks tüdruk hukkus avariis ning teise jalg tuli amputeerida. Tüdrukute ema, kes oli oma lapsi varem hoiatanud, ütles Johni emale: „Kui minu lapsed oleksid ometi sama sõnakuulelikud olnud kui sinu poeg.” (Efeslastele 6:1.)

13. a) Miks sa pead oma vanemate sõna kuulama? b) Mil juhul ei peaks laps oma vanematele kuuletuma?

¹³ Miks käsib Jumal lastel oma vanemate sõna kuulata? Olles vanematele kuulekas, kuuletud sa ka Jumalale. Pealegi on su vanemad sinust elukogenumad. Näiteks viis aastat enne eespool jutustatud avariid oli Johni ema sõbranna laps just sellest samast sõiduteest üle minnes auto alla jäänud ja surma saanud. Kuigi vanematele pole alati kerge kuuletuda, tahab Jumal ometi, et sa seda teeksid. Ent kui sinu vanemad või keegi teine käsib sul valetada, varastada või teha midagi muud, mis Jumalale ei meeldi, tuleb sul „Jumala sõna ... rohkem kuulda kui inimeste sõna”. Seepärast ongi öeldud, et kuula oma vanemate sõna Issandas. See tähendab, et vanemaid tuleb kuulata kõiges, mis on kooskõlas Jumala seadustega (Apostlite teod 5:29).

14. Miks oleks täiuslikul inimesel kergem sõnakuulelik olla, ent miks tuleks ka temal seda õppida?

¹⁴ Kas sulle tundub, et kui sa oleksid täiuslik, see tähendab „laitmatu, eraldatud patustest” nagu Jeesus, oleks alati kerge vanematele kuuletuda? (Heebrealastele 7:26.) Tõsi on, et täiuslikul inimesel poleks kalduvust teha seda, mis on vale, nagu sinul praegu (1. Moosese 8:21; Laul 51:7). Kuid isegi Jeesus pidi sõnakuulelikkust õppima. Piibel ütleb Jeesuse kohta: „Ehk ta oligi Poeg, õppis ta sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas” (Heebrealastele 5:8). Mismoodi aitas kannatamine Jeesusel õppida sõnakuulelikkust, mida ta polnud kunagi õppinud taevas?

15., 16. Kuidas õppis Jeesus sõnakuulelikkust?

 ¹⁵ Jehoova juhatuse järgi toimides kaitsesid Joosep ja Maarja Jeesust, kui ta veel laps oli (Matteuse 2:7–23). Lõpuks aga ei hoidnud Jumal Jeesust enam üleloomulikul viisil. Jeesuse hingelised ja füüsilised kannatused olid nii suured, et ta „ohverdas ... palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega” (Heebrealastele 5:7). Millal Jeesus niiviisi Jumalat anus?

¹⁶ Eriti anus Jeesus Jumalat sel moel oma maise elu viimastel tundidel, kui Saatan pani mängu kõik mis võimalik, et murda tema laitmatust. Jeesust rusus tõenäoliselt väga valusalt see, et tema surm väidetava kurjategijana toob Jumala nimele teotust, nii et kui ta Ketsemani aias palvetas, siis „tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale”. Hiljem piinapostil olid tema valud nõnda suured, et ta palvetas „suure hüüdmise ja silmaveega” (Luuka 22:42–44; Markuse 15:34). Niisiis õppis ta „sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas”, ja rõõmustas kuulekusega oma Isa südant. Nüüd elab Jeesus kaasa ka meie valule, kui võitleme, et jääda Jumalale sõnakuulelikuks (Õpetussõnad 27:11; Heebrealastele 2:18; 4:15).

Sõnakuulelikkuse õppimine

17. Kuidas tuleks suhtuda karistuse saamisse?

¹⁷ Kui su isa ja ema sind karistavad, siis see tähendab, et nad tahavad sulle parimat, et nad armastavad sind. „Milline poeg on see, keda isa ei karista?” esitatakse Piiblis küsimus. Kas poleks kurb, kui vanemad ei armastaks sind nii palju, et võtta sinu jaoks aega ja sind õigele teele suunata? Järelikult ka Jehoova distsiplineerib sind sellepärast, et ta armastab sind. „Mingi karistus, kui see on käes, ei näi olevat rõõmuks, vaid on kurbuseks; aga pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja” (Heebrealastele 12:7–11).

18. a) Mida näitab armastusest ajendatud karistus? b) Jutusta mõni kogemus, mis näitab, et karistusest on kasu?

¹⁸ Muistse Iisraeli kuningas, kelle tarkust Jeesus mainis, rääkis, kui vajalik on see, et vanemad oma lapsi armastusest ajendatuna karistaksid. „Kes vitsa ei tarvita, vihkab oma poega,” kirjutas Saalomon, „aga kes teda armastab, karistab teda aegsasti!” Saalomon ütles, et karistus võib inimese isegi surmast päästa (Õpetussõnad 13:24; 23:13, 14; Matteuse 12:42). Üks kristlik naine meenutab, et kui ta lapsena koosolekutel halvasti käitus, lubas isa teda pärast kodus karistada. Nüüd mõtleb see naine oma isale heade tunnetega, kuna isa aitas tal eluteed õigesti kujundada.

19. Mis on vanematele kuuletumise peamine põhjus?

¹⁹ Kui su vanemad võtavad sinu jaoks aega ja näevad vaeva, et sind armastavalt õigele teele suunata, ole tänulik. Kuula nende sõna, just nagu meie Issand Jeesus Kristus kuulas oma vanemate Joosepi ja Maarja sõna. Eriti tähtis on aga vanematele kuuletumine seetõttu, et sinu taevane Isa Jehoova Jumal on seda teha käskinud. Sellega teed sa head iseendale ning ’su käsi käib hästi ja sa võid kaua elada maa peal’ (Efeslastele 6:2, 3).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Mis kasu on lastel vanematele kuuletumisest?

• Kuidas jättis Jeesus lapsena hea eeskuju vanematele kuuletumises?

• Kuidas õppis Jeesus sõnakuulmist?

[Küsimused]

[Pilt lk 24]

12-aastane Jeesus tundis hästi Pühakirja

[Pilt lk 26]

Kuidas õppis Jeesus sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas?