Miks hoiduda äärmustest?

JEHOOVA on tasakaalukuse kehastus. „Tema töö on täiuslik” ja tema õigusemõistmine pole kunagi karm, sest ta on ka halastav (5. Moosese 32:4). Jehoova armastus tugineb alati põhimõtetele, tegutseb ta ju kooskõlas oma täiuslike seadustega (Laul 89:15; 103:13, 14). Meie esivanemad Aadam ja Eeva loodi igas mõttes tasakaalukaks. Nad ei kaldunud äärmustesse. Kui nad aga patustasid, oli see „viga” (UM), mis tegi nad ebatäiuslikuks ning seetõttu ka tasakaalutuks (5. Moosese 32:5).

Toome näite. Kas oled kunagi sõitnud auto või jalgrattaga, mille rattakummil on suur muhk? Teadagi on sõit sellise liiklusvahendiga üsna raputav ja ebakindel. Selline kumm tuleb kindlasti korda teha, enne kui see tühjaks või katki läheb. Samamoodi on meil ebatäiuse tõttu omad kõrvalekalded, „muhud”. Kui laseme neil kasvada, võime eluteel käies end tugevalt raputada ja see võib olla isegi ohtlik.

Mõnikord võivad meie head omadused, meie tugevad küljed, muutuda äärmuslikuks. Toome näite Piibli aegadest. Moosese Seadus nõudis iisraellastelt, et nad teeksid enda kuue hõlmadele tutid. Jeesuse päevil tahtsid aga variserid rahva hulgas silma paista ning tegid oma rüüde tupsud iseäranis suured. Sellega püüdsid nad näida teistest pühamad (Matteuse 23:5; 4. Moosese 15:38–40).

Tänapäeval üritavad mõned inimesed saavutada tähelepanu kõikvõimalike vahenditega, ka teisi šokeerides. See võib olla tegelikult meeleheitlik hüüe „Märka mind! Mina olen ka isiksus!”. Kuid äärmuslik riietumine, hoiak ja käitumine ei rahulda kristlaste tegelikke vajadusi.

Tasakaalukas suhtumine töösse

Kes me ka poleks ja kus me ka ei elaks, on mõttekas töö üks tegureid, mis annab meie elule sisu. Me oleme loodud nõnda, et leiame rahuldust sellisest tööst (1. Moosese 2:15). Piibel mõistab hukka laiskuse. Apostel Paulus ütles selge sõnaga: „Kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu!” (2. Tessalooniklastele 3:10). Tõepoolest, laiskus ei põhjusta mitte ainult vaesust ja rahulolematust, vaid ka Jumala soosingu kaotuse.

Paljud langevad aga teise äärmusse ning neist saavad töönarkomaanid, vabatahtlikud tööorjad. Nad lahkuvad kodunt juba varavalges ja tulevad tagasi hilisõhtul, mõeldes ise, et töötavad oma perekonna hea käekäigu nimel. Sellise töörügamise juures võib nende perekond aga hoopis kannatajaks pooleks jääda. Üks koduperenaine, kelle abikaasa teeb töö juures pikki ületunde, sõnab: „Ma oleksin rõõmuga valmis vahetama kõik asjad oma luksuslikus kodus selle vastu, et mu abikaasa oleks koos minu ja lastega.” Need, kes teevad palju ületööd, peaksid tõsiselt mõtisklema kuningas  Saalomoni kogemuse üle: „Kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine” (Koguja 2:11).

Seoses tööga tuleb niisiis hoiduda kummastki äärmusest. Me peaksime olema tublid töötegijad, kuid pidama meeles, et töö orjamine röövib meilt õnne ja võib-olla veel midagi rohkemat (Koguja 4:5, 6).

Väldi äärmusi meelelahutuses

Piibel ennustas meie ajaks: „Inimesed on siis ... rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad” (2. Timoteosele 3:2, 4). Naudinguhimust on saanud üks Saatana kõige tõhusam relv, millega ta ahvatleb inimesi Jumalast eemalduma. Tung meelelahutuse ja lõbustuste, näiteks ekstreemspordi järele kasvab järjepanu. Selliste harrastuste nimekiri üha pikeneb, samuti suureneb osalejate hulk. Millest selline populaarsus? Paljud inimesed pole rahul oma igapäevaeluga ja otsivad aina suuremat põnevust. Soovitud erutuse saamiseks tuleb aga riisikot järjest suurendada. Austusest eluanni ja Eluandja vastu ei tegele vastutustundlikud kristlased äärmusspordiga (Laul 36:10).

Kui Jumal lõi esimese inimpaari, pani ta nad elama Eedeni aeda, mis heebrea keeles tähendab ’naudingut’ (1. Moosese 2:8). Sellest ilmneb, et Jehoova eesmärgi kohaselt pidi inimeste elu olema nauditav.

Jeesus jättis meile täiusliku eeskuju, suhtudes puhkusesse tasakaalukalt. Ta oli pühendunud Jehoova tahte täitmisele ning järgis alati Jumala seadusi ja põhimõtteid. Isegi kui Jeesus oli väsinud, leidis ta aega hädaliste jaoks (Matteuse 14:13, 14). Samas võttis ta vastu ka kutseid söömaaegadele ning leidis aega puhkamiseks ja lõõgastuseks. Muidugi ta teadis, et mõned tema vaenlased kritiseerisid teda selle eest. Nad ütlesid tema kohta: „Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik” (Luuka 7:34; 10:38; 11:37). Jeesus aga ei arvanud, et tõeline andumus Jumalale välistab kõik elumõnud.

Kahtlemata toimime targalt, kui väldime meelelahutuses äärmusi. Kui naudingud ja meelelahutus kujunevad meie elus kõige tähtsamaks, ei too see kunagi tõelist õnne. Nõnda võivad unarusse jääda tunduvalt olulisemad asjad, sealhulgas meie sõprus Jumalaga. Siiski ei peaks me endale keelama kõiki elumõnusid ega olema kriitilised teiste suhtes, kes oskavad tasakaalukalt elu nautida (Koguja 2:24; 3:1–4).

Leia õnne, elades tasakaalukalt

Jakoobus kirjutas: „Me kõik eksime palju” (Jakoobuse 3:2). Võime kogeda selle õigsust ka siis, kui püüame vältida äärmusi. Mis aitab meil olla tasakaalukad? Kõigepealt tuleb meil leida oma tugevad ja nõrgad küljed. Tõsi küll, enda erapooletu analüüsimine ei pruugi olla kerge. Me võime kalduda mõnda äärmusse, ilma et seda ise aduksime. Seega talitame targu, kui püsime teiste küpsete kristlaste ligi ja võtame kuulda nende tasakaalukaid nõuandeid (Galaatlastele 6:1). Me võime paluda juhatust ka usaldusväärselt sõbralt või kogenud kogudusevanemalt. Piibel ja sellel põhinev õpetus võib olla meie jaoks kui „peegel”, mis aitab näha, missugused me paistame Jehoova silmis (Jakoobuse 1:22–25).

Õnneks on see meie enda teha, et me ei langeks äärmustesse. Kui tegutseme otsustavalt ja tugineme Jehoovale, siis oleme tasakaalukamad ja ka õnnelikud. Meie suhted kristlike õdede ja vendadega paranevad ning saame olla veelgi paremaks eeskujuks neile, kellele kuulutame. Eelkõige jäljendame nii järjest täpsemalt meie tasakaalukat ja armastavat Jumalat Jehoovat (Efeslastele 5:1).

[Pildi allikaviide lk 28]

©Greg Epperson/age fotostock