Õnnelikud, oodates Jehoovat

KAS sa oled kunagi söönud toorest puuvilja? Kahtlemata pole selle maitse meeldiv. Puuvilja küpsemine võtab aega, kuid selle ootamine tasub end ära. On aga teisigi asju, mis on ootamist väärt. Piibel ütleb: „Hea on vaikselt oodata Jehoova päästet!” (Nutulaulud 3:26; Tiitusele 2:13). Mismoodi tuleb siis kristlastel Jehoovat oodata ja kas ootamisest võib ka kasu olla?

Mida tähendab Jumalat oodata?

Kristlastena me ootame ja igatseme „Jumala päeva tulekut”. Me ootame „jumalatute inimeste ... hukatuse päeva”, mis toob meile kergendust (2. Peetruse 3:7, 12). Jehoova tahab ka ise kurjusele lõppu teha, kuid ta hoiab end tagasi, et tuua kristlastele pääste sel moel, mis austaks tema nime. Piibel ütleb: „Eks Jumal, tahtes osutada oma viha ja teha teatavaks oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks, ja teinud seda selleks, et ilmutada oma au rikkust armuastjate vastu” (Roomlastele 9:22, 23). Just nagu Noa päevil, teab Jehoova ka nüüd, millal on õige aeg oma rahvast päästa (1. Peetruse 3:20). Seega hõlmab Jumala ootamine seda, et ootame tema päästet.

Jehoova päeva oodates võime vahel ärrituda, kui näeme, kuidas praeguse maailma moraalinormid üha enam alla käivad. Sellistel juhtudel oleks hea mõtiskleda Jumala prohveti Miika sõnade üle „Vaga on kadunud maalt ja õiget ei ole inimeste seas”. Miika jätkas: „Aga mina vaatan Jehoova poole, mina ootan [„kannatlikult”, UM] oma pääste Jumalat” (Miika 7:2, 7). Kuidas õppida kannatlikult ootama? Kuidas leida Jumalat oodates rõõmu, kuna ootamine on tihtipeale tüütav?

Oodates õnnelik

Õiget suhtumist võime õppida Jehoovalt, kes on alati olnud õnnelik (1. Timoteosele 1:11). Ta on õnnelik ka oodates, kuna ta on samal ajal tegus. Ta viib järk-järgult täide oma algset eesmärki teha täiuslikuks inimesed, kes teda armastavad (Roomlastele 5:12; 6:23). Jehoova tegudel on head tulemused: teda on õigel viisil hakanud teenima miljonid inimesed. Jeesus ütles: „Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!” (Johannese 5:17). Niisiis on õnne aluseks teha midagi teiste heaks (Apostlite teod 20:35). Seega ei oota ka tõelised kristlased käed rüpes. Selle asemel aitavad nad teistel õppida tundma Jumala eesmärki inimkonna suhtes.

Jumalale ustavad inimesed on tema päästet oodates olnud alati valmis talle kiitust tooma. Võtame näiteks laulukirjutaja Taaveti, keda kiusas taga kuningas ning keda reetsid tema lähedane sõber ja poeg. Kas Taavet oli Jehoovalt kergendust oodates õnnelik? Laul 71, mille kirjutaski tõenäoliselt Taavet, ütleb: „Aga mina ootan  alati ja suurendan kõike su kiidetavust! Mu suu peab jutustama sinu õiglust ja su päästetegusid kogu päeva” (Laul 71:14, 15). Selle asemel et olla kannatamatu, oli Taavet rõõmus, et sai kiita Jehoovat ja toetada teisi jumalateenijaid (Laul 71:23).

Jehoovat oodata on midagi muud kui oodata närviliselt hiljaks jäänud bussi. Seda võiks pigem võrrelda sellega, kuidas vanemad ootavad rõõmuga, et nende laps kasvaks tubliks inimeseks, kelle üle heameelt tunda. Lapse kasvuaastad on vanematele alati tegusad: neil tuleb lapse eest hoolitseda, teda õpetada ja suunata, et saavutada loodetud tulemusi. Nii saame ka meie Jehoovat oodates leida rõõmu sellest, kui aitame teistel Jumalat tundma õppida. Meiegi tahame saada Jumala heakskiidu ning lõpuks ka tema pääste osaliseks.

Ära kaota lootust

Jehoova ootamine tähendab ka seda, et armastame ja teenime teda lakkamata ning hoiame oma lootuse kindlana. See ei pruugi olla kerge. Paljud jumalateenijaid elavad tänapäeval ühiskonnas, kus naerdakse inimeste üle, kes rajavad oma elu Jumala tõotustele. Ent mõtle Jumalale ustavate iisraellaste peale, kelle lootus ei kustunud 70 aasta pikkuse Paabeli vangipõlve ajal. Mis aitas neil oma lootust elavana hoida? Kahtlemata andis neile jõudu Pühakirja laulude lugemine. Üks julgustav laul, mis võidi kirja panna just tollel ajal, ütleb: „Ma loodan tema sõna peale! Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut! Iisrael, looda Jehoova peale” (Laul 130:5–7).

Juudid, kes hoidsid oma lootust elavana Pühakirja lugedes ja sellest rääkides, said viimaks kätte ka tasu, kui Babülon vallutati. Tuhanded juudid asusid kiiresti teele Jeruusalemma poole. Selle kohta on kirjutatud: „Kui Jehoova tõi tagasi Siioni vangid, siis ... oli meie suu täis naermist” (Laul 126:1, 2). Need juudid ei kaotanud lootust, vaid püüdsid kogu aeg oma usku tugevana hoida. Nad ei lakanud kunagi Jehoovale ülistuslaule laulmast.

Samamoodi püüavad ka tõelised kristlased maailmaajastu lõpetuse ajal Jumalat oodates oma usku tugevana hoida. Nad uurivad Jumala Sõna, innustavad üksteist ning kiidavad Jehoovat, kuulutades head sõnumit tema Kuningriigist (Matteuse 24:3, 14).

Jehoovat oodates saame muuta oma suhtumist

Jumala prohvet Jeremija kirjutas: „Hea on vaikselt oodata Jehoova päästet!” (Nutulaulud 3:26). Jeremija mõtles oma sõnadega seda, et Jumala rahvas ei tohiks nuriseda selle üle, kuidas  Jehoova neid karistas, lastes Jeruusalemma hävitada. Selle asemel tuli neil juhtunust õppida, mõtiskleda oma sõnakuulmatuse üle ja muuta oma suhtumist (Nutulaulud 3:40, 42).

Jehoovalt tuleva karistuse kasu võiks võrrelda puuvilja küpsemisega. Piibel ütleb Jumala karistuse kohta: „Pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja” (Heebrealastele 12:11). Just nii nagu puuvilja küpsemine võtab aega, kulub aega ka selleks, et Jumala õpetuse järgi oma suhtumist muuta. Näiteks kui keegi on vale käitumise pärast koguduses mõnest eesõigusest ilma jäänud, aitab Jehoova ootamine tal mitte masenduda ega alla anda. Sellises olukorras annavad jõudu Taaveti sõnad: „Tema [Jumala] viha kestab silmapilgu, hea meel aga kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine!” (Laul 30:6). Kui õpime kannatlikult ootama ja võtame kuulda Jumala Sõna ja organisatsiooni kaudu saadud nõuandeid, siis saabub ka meie jaoks hõiskamise aeg.

Küpsuse saavutamine võtab aega

Kui sa oled noor ja alles hiljuti ristitud, võib sul olla soov saada kristlikus koguduses mõningaid ülesandeid. Nende täitmiseks läheb aga tarvis vaimset küpsust ning selle saavutamine võtab aega. Niisiis püüa vaimselt kasvada. Näiteks on nooruses hea võimalus lugeda läbi kogu Piibel, arendada kristlikke omadusi ning õppida jüngrite tegemise tööd (Koguja 12:1). Kui ootad alandlikult, saabub ükskord ka aeg saada rohkem vastutust.

Samuti nõuab kannatlikkust inimeste õpetamine, nii et neist saaksid Jehoova teenijad. Just nagu talupidaja peab kastma maad, kuni Jumal paneb seemne kasvama, tuleb kasta ka huvilisi (1. Korintlastele 3:7; Jakoobuse 5:7). Et piibliõpilastes kasvaks usk ja hindamine Jehoova vastu, tuleb neid kuid ja koguni aastaid kannatlikult õpetada. Jehoova ootamine tähendab püsivust, isegi kui piibliõpilane ei rakenda alguses uusi teadmisi ellu. Kui nad vähemalt mingilgi määral õpitut hindavad, võib see olla märk sellest, et nad reageerivad Jehoova vaimule. Olles kannatlik, võid näha, kuidas sinu õpilasest saab Jehoova abiga Kristuse järelkäija (Matteuse 28:20).

Ootamine on tõend armastusest

Seda, kuidas ootamisest ilmneb meie armastus ja usaldus, näitab ühe eaka õe kogemus, kes elab Lõuna-Ameerikas Andides. Peale tema elab külas veel vaid üksainus Jehoova tunnistaja. Võid ette kujutada, kui väga need kaks õde teisi kristlasi külla ootavad. Kord oli ühel reisival ülevaatajal plaanis õdesid külastada, kuid ta eksis ära. Niisiis läks ta tuldud teed tagasi, et õige teeots üles leida, ning jäi seetõttu mitu tundi hiljaks. Kui ta lõpuks eemal küla nägi, oli juba kõvasti üle südaöö. Kuna selles piirkonnas polnud elektrit, imestas ta, nähes tulukest põlemas. Kui õnnelik oli küll reisiv ülevaataja, kui ta külasse jõudes nägi, et valgus tuleb õlilambist, mida vanamemm üleval hoidis! Kuna meie kristlik õde oli kindel, et reisiv ülevaataja ei jäta tulemata, ei loobunud ta ootamast.

Sama kannatlikult ootame ka meie Jehoovat. Me oleme kindlad, et ta täidab oma tõotused. Ja nii nagu see reisiv ülevaataja, hindame ka meie neid, kes ootavad meid armastusega. Pole siis ime, et ka Jumal hindab neid, kes teda ootavad. Piibel ütleb: „ISSANDAL on heameel neist, kes ... ootavad tema heldust” (Laul 147:11, UT 1989).

[Pilt lk 18]

Need, kes kiidavad Jehoovat, on teda oodates rõõmsad